Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Puisniit (1)

3 KEHV
Punktid
Vasakule Paremale
Puisniit #1 Puisniit #2 Puisniit #3 Puisniit #4 Puisniit #5 Puisniit #6 Puisniit #7 Puisniit #8 Puisniit #9 Puisniit #10 Puisniit #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kirsimahl Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
pptx

Puisniit

Puisniit Parandas:Saiaspetspets Originaal:hypermegasupernerdy1 23 Sisukord Teke ja kadumine Taimestik Loomastik Kaitse Eesti puisniidud Teke ja kadumine Puisniidud tekkisid umbes 7000 aastat tagasi kui inimesed hakkasid põldu harima ja karja kasvatama. Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Loomastik Puisniitudel elutsevad enamuses väiksemad loomad. Kaitse Puisniitude kaitse on tähtis, sest ilma selleta kaob üks Eesti omanäolisemai d loodusmaastikk e. Eesti puisniidud Tänapäeval on alles ligi 500 hektarit liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning 300 hektarit liigivaeseid ning lammi-puisniite Eesti muudes osades. Tänan kuulamast!

Bioloogia
thumbnail
22
doc

Puisniidud

Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi

Bioloogia
thumbnail
1
doc

Puisniit

Puisniit Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Niite tuleb niita igal aastal. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks. Puisniitude liigirikkuse põhjuseks on pikaajaline ja regulaarne niitmine. Mullad on happelised. http://www.pky.ee/puisniidud/puisniidud.htm Saaremaa puisniitude muld on lubjarikas. Lääne ­ Eestis aga happelised

Bioloogia
thumbnail
27
ppt

Puisniidud esitlus

Tartu Kivilinna Gümnaasium Puisniidud Puisniitudest üldiselt · Puisniiduks nimetatakse reulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. · Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast.

Bioloogia
thumbnail
14
pptx

Puisniit

Puisniit Liikide kooslus Varasematel aegadel oli puisniit otsekui ökoloogilise, polüfunktsionaalse majandamisviisi mudel puisniitudelt saadi püsivalt heina, tarbe ja küttepuid, ravimtaimi, pähkleid, seeni jne. Taimestik Puistu koosseisus domineerivad sagedamini tamm, kask, saar, haab ja sanglepp, esineda võib ka okaspuudomineerimisega niite. Põõsastest on tavalisim sarapuu. Eesti puisniitude soontaimede nimestik sisaldab 603 taksonit. Kaitsealuseid taimi leidub vähemalt 56liiki, neist 2 esimeses, 31 teises ja 23 kolmandas kategoorias. Kaitstavate liikide üldarvust on see 30,3%, puisniitude liikide arvust aga 9,3%. Suurima konstantsusega liikideks (alanevas järjekorras):lubikas, tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist jne. Samblarinne on rohurindega võrreldes liigivaene. Väga tavalised on puisniitudel metsakäharik,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
10
pptx

Nedrema puisniit

Nedrema puisniit Üldiselt Puisniit on regulaarselt niidetava rohukamaraga hõre looduslik puistu. Eestis on puisniidud rohkem levinud Lääne-Eestis ja saartel. Inimesed kasutavad peamiselt heina tegemiseks ja loomade karjatamiseks. Tuntumad niidud on Laelatu puisniit, Nedrema puisniit, Tagamõisa puisniit. Puisniidu oluliseks omaduseks on suur liigirikkus. Puisniidu kooslused Taimed- valge tolmpea , kaunis kuldking , erinevad sõrmkäpaliigid , laialehine neiuvaip , harilik käoraamat , tõmmu käpp, mets-õunapuu , tedremaran, kortsleht, keskmine värihein, käbihein, värvmaran, hirsstarn, punane aruhein, angerpist, härghein Loomad- kasetriibik, leethiir, juttselg hiir, kärp, nirk, metskits, kährik, halljänes, rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
24
pptx

Laelatu puisniit

Laelatu puisniit TÕNIS KLAASMÄGI R A N N O VAA R I K M Ä E SANDER KARRO GERT KALDMÄE  Asub Virtsu lähedal Laelatul.  Kasutusel on olnud juba sajandeid.  Kõrgemad kohad vabanesid vee alt umbes 2000 aastat tagasi.  Puisniidul asub nii Eesti kui ka Põhja-Euroopa kõige liigirikkam taimekooslus.  Kaitse alla võeti see ala osaliselt 1939. aastal. Liigid  Loomadest elavad niidul metskits, metssiga, metsnugis, mink, rebane, kährik ja põder. Nähtud on ka ilvest ja talvel hunti.  546 liiki soontaimi  107 liiki sammaltaimi, 14 neist kuuluvad helviksammalde hõimkonda  35 liiki maismaatigusid  60 liiki pesitsevaid linde  2/3 Eestis looduslikult kasvavatest käpalistest  Puisniidul elab mitmeid suurliblikate(418), ämblike, kärsaklaste(84) ja

Keskkond
thumbnail
9
docx

Niit

Niit Uurimustöö loodusõpetuses Tartu Kivilinna Gümnaasium Robert Põldoja 6,,B'' Tartu 2013 Sisukord 1. Tiitelleht..............................lk 1 2. Sissejuhatus........................lk 3 3. Üldiseloomustus, Elutingimused.....................lk 3 4. Taimestik.............................lk 4 5. Kahelehine käokeel...........lk 5 6. Looduslikud niidud............lk 6 7. Puisniidud...........................lk 7 8. Loomastik...........................lk 8 9. Rukkirääk............................lk 9 10. Niidu tähtsused..................lk 10 11. Kasutatud kirjandus...........lk 11 Sissejuhatus All järgnevas uurimustöös tahan paremini õppida tundma niitu, niidu taimestikku ja loomastikku. Üritan ka olla

Keskkond



Lisainfo

Powerpointi esitlus

Meedia

Kommentaarid (1)

siukemees profiilipilt
siukemees: Täiesti normaalne esitlus. Aitab hädast välja. :)
07:40 05-11-2009





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun