Millist Vana-Kreeka jumalat oleks Eestile vaja? (0)

Mari-Liis Leinus
10.C
Millist Vana-Kreeka jumalat oleks Eestile vaja?
Essee
Minu arvates võib seda küsimust mitmeti tõlgendada ning ka vastuseid võib anda sellele erinevaid. Mõnele ühiskonnaprobleemile oleks kindlasti lahenduseks ka mõne Vana-Kreeka jumala kohalolek ning abi.
Üheks mureküsimuseks Eestimaal on ülesaamine raskest majanduskriisist, sellega kaasnev töökohtade vähesus. Siinkohal võiks appi tulla jumal Hermes, kes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi jumal. Samuti kaitses ta ettevõtjaid. Tema kavalusest võiks abi olla tööturu ülesehitamisel, selle hallamisel. Tema abiga saaksid meie paljud töötud tööd ning üldine inimeste heaolu, elatustase paraneks märgatavalt. Praegused maksumaksjad ei peaks enam töötuid üleval pidama ning ka töötud ei peaks makstavate toetustega ära elada püüdes virelema.
Üheks teiseks raskuseks meie kodumaal on inimeste elama asumine välismaale. See toob endaga kaasa tööjõu väljarände ning võõrkeelse tööjõu kasutuselevõtu. Muukeelsete töötajate Eestisse elama asumisega rikastame küll kultuuri ja ühiskonda, kuid samas siiskil mingil määral õõnestame enda keelt ja kultuuri. Ühiskond muutub väga kirjuks ning varsti tänavatel liikudes ei pruugigi enam väga palju kaasrahvuslasi kohata. Veel väheneb kohalike palk ja inimesed võivad isegi töökohad kaotada, kuna võõrtöölistele makstakse üldjuhul vähem ning nende töölpidamine on kergem. Töökoha kaotamine soodustab jällegi välismaale paremat elujärge otsima minemist. Et siiski oma rahvast kodumaal hoida, tuleks viia läbi mõned muutused. Tuleks parandada inimeste elujärge ning muuta inimestel Eestis elamine meeldivaks. Jumalanna, kellest selle probleemi juures abi võiks olla, oleks Hestia , kes oli vanakreeka mütoloogias koldetule - ja kodurahujumalanna. Tema võiks hoida inimesi nende kodumaal ning näidata inimestele, millised on kodumaal elamise plussid ning, et nad on siin alati oodatud ja vajatud.
Eestis on oluliseks ka eluslooduse säilitamine ja hoidmine. Probleemne on just metsade maha võtmine, põllumaade asendamine elurajoonide ning äripiirkondadega. Kuigi rohelust on meie ümber veel suhteliselt palju, ei saa pidada seda iseenesest mõistetavaks ning selle säilimise eest tuleb seista. Korraldada tuleks looduse säästlik kasutamine, looduse tasakaalu säilitamine. Tagada tuleks ühiskonna ja looduse vaheliste suhete tasakaalustatud areng, mere- ja maismaaökosüsteemide, loodusvarade, erilise teadusliku või esteetilise väärtusega territooriumide, loodusmälestiste, haruldaste ja hävimisohus olevate taime- ja loomaliikide kaitse. Looduse kaitsmise põhieesmärgiks on inimesele elukõlbliku looduskeskkonna tagamine, eluslooduse liigirikkuse ning loodusvarade säilitamine. Abikäe võiks ulatada siinkohal vanakreeka jumalanna Demeter , kes oli maa- ja viljakusjumalanna . Arvan, et just tema suudaks selles vallas olukorda parandada.
Eesti olukord vajab hetkel tõesti parandamist, kuid nende jumalannade ja jumala abikäsi on ebatõenäoline ning lausa müütiline. Seetõttu peaksime kõik alustama maailmaparandamist, sealhulgas Eesti edasiviimist ja elu peremaks muutmist just iseendast ning lähedastest meie ümber.