Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

21. sajandi probleemid (0)

1 Hindamata
Punktid
21. sajandi probleemid
21. sajand on tuntud ka kui globaliseerumis ajastu ja ka infoajastu. Tööstusrevolutsiooniga algas meeletult kiire areng mille käigus oleme suhteliselt lühikese perioodiga saavutanud rohkem, kui kunagi varem. Elu on muutunud mugavamaks, kui kunagi varem tänu tehnoloogia arengule, kuid kas ressursside nõudluse kasvamine on toonud kaasa ka mõne ohtlikuma tagajärje?
Üks inimtegevuse ja seeläbi tehnoloogia arengu ning valede otsuste tegemise tagajärgi on kliimasoenemine. „Georgetown environmental law review“ uuringu kohaselt on kliimasoenemise pealmine põhjustaja lihatööstus olles vastutav kuni 51% heitgaaside atmosfääri paiskamise pärast. Üks põhjustest on metaan , gaas mida loomad toodavad . Metaan on süsinikdioksiidist erinevate uuringute kohaselt kuni 33% ohtlikum, sest lukustab soojust atmosfääri rohkem soojust, kui süsihappegaas. Riikides nagu USA on lihasöömine nii tähtis osa inimeste elust ja osati ka kultuurist ning see on põhjus, miks USA on üks suurimaid reostajaid Hiina kõrval. Seeläbi on see majandussektor vastutav nii suure koguse heitgaaside eest.
Metsad katavad planeedist 31%. Metsad toodavad suure osa elutähtsast hapnikust, mida vajab suurem osa liikidest elutegevuseks, kuid iga päev raiutakse maha 200 000 aakrit ehk 809 ruutkilomeetrit troopilisi vihmametsi. Pealmine põhjus on looma- ja lihatööstus. Seda maad, mis puudest tühjaks raiuti, kasutatakse kariloomade karjamaana või põllumaana, et kasvatada toitu kariloomadele. Neid vihmametsi kutsutakse ka maa kopsudeks, sest toodavad rohkem hapnikku, kui ükski teine metsade kogum, ning on koduks ligi pooltele kõigist maailma liikidest. Sellise meeletu raiumise tagajärgedeks on pinnase erosioon, liigirikkuse vähenemine, kasvuhoonegaaside osakaalu suurenemine ja kõrbestumine. Kõik eelpool nimetatud tagajärjed on väga tõsised ja pöördumatu efektiga planeedile, seega peame võtma liigraiet tõsiselt ja võitlema selle probleemi vastu, sest hiljem ei ole enam võimalust seda korda teha. Põhja Hiinas on miljoneid elanikke ümberasustatud, sest Mao Zedongi valitsemisajal maha raiutud metsade asemele on tekkinud kõrbed, mis laienevad päevast päeva ja väga kiire tempoga. Kõrbestumine on teinud sealsed tingimused elamiskõlbmatuks ja on sundinud sealsed inimesed oma kodukoha hülgama. Seega peame olema kohusetundlikumad ja vältima lühiajalisekasu nimel nii suuri ohverdusi tegema, mille tagajärg võib saada saatuslikuks kohalikele elanikele ja tervele ökosüsteemile.
Liigraie on tõsine probleem, millega tegelemist tuleb alustada esmajärjekorras, sest sellest tehtud kahjust taastumine võib võtta aega aastakümneid, enne kui saame tagasi sinna, kus olime ennem. Liike, kes ennem välja surid sinna tagasi ei saa tulla ja kahju, mis on keskkonnale tehtud on hiljem väga raske korvata. Metsade maha raiumine ja kariloomade asemele panemine on nagu õli tulle valamine, sest tekitatakse probleem ja lahendus võetakse ära.
21-sajandi probleemid #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-05-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor puzidestroya Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
34
pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

1 Möödunud kümnendil ületas kaubanduse aastane kasv vähemalt kahekordselt tootmise aastakasvu, mis tähendab, et maailmamajandus lõimub erakordselt kiiresti. Kuid kaubandusest veelgi enam soodustab lõimumist kapitali ja investeeringute liikumine. Globaliseerumise etapid: Maailm on praegu astunud globaliseerumise kolmandasse faasi. Esimeses globaliseerumise laines, mis algas 16 sajandi paiku maadeavastuse ja globaalse inimrände algusega andis tooni Euroopa. See protsess katkes 1914. aastal. Teine faas oli geograafiliselt piiritletum, puudutades peamiselt Lääne-Euroopat, Põhja-Ameerikat ja Jaapanit, ning selles andis tooni Ameerika majanduse tugev ekspansioon. Loomulikult kestab see faas teatud määral veel tänapäevalgi. Globaliseerumise kolmanda faasi palge määrab Vaikse ookeani piirkond. Aasia naasmine maailmaareenile

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1. Metsakasvatus 2. Metsakorraldus 3. Metsatööstus Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning ka

Eesti metsad
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui varem) ja 1890. aastaks elas Maal 1,6 miljardit inimest. Järgmine rahvastiku kahekordistumine toimus aga veelgi kiiremini ­ 72 aastaga ­ ja 1962 aastaks elas Maal juba 3,2 miljardit inimest. 1980 aastaks loeti meie planeedil kokku 4,5 miljardit inimest, 1987. a. 5 miljardit ja 1999. a. oktoobris juba 6 miljardit

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

Eesti metsad
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist peetakse üheks inimkonda kõige rohkem ohustavaks keskkonnaprobleemiks. Inimtekkelise kiire kliimamuutuse põhjuseks peetakse 20. sajandi kiiret majanduskasvu ja fossiilsete kütuste põletamist, mis on kaasaegse majanduse peamiseks energiaga varustajaks. Kliimasoojenemisel on mõju nii veeringlusele kui toiduvarudele, rääkimata majandusest ja muudest tagajärgedest. kui jätkatakse senist arengut koos senise kasvuhoonegaaside emissiooni kasvuga, siis võib maapinnatemperatuur tõusta sajandi lõpuks 5,2 kraadi Celsiuse järgi ning

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

laevadega. Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tek- kisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võt-

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

laevadega. Tõelised eeldused transpordi arenguks ja rahvusvahelise kaubavahetuse arenemiseks tek- kisid alles üle-eelmisel sajandil aurulaevade kasutuselevõtmisega ja kaubavedude alustamisega raudteel 19. sajandi teisel poolel. Kiire ja paindlik kaubavedu uksest ukseni sai võimalikuks alles pärast veoautode massilise tootmise alustamist 1930. aastatel. Suurte kaubakoguste transportimist õhus hakati praktiseerima alles eelmise sajandi keskpaigast seoses reisilennukite kasutusele võt-

Baas Logistika
Maailmataju
477
pdf

Maailmataju

Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus. 5 Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas. http://www.syg.edu.ee/~peil/maailmapilt/fyysika_areng.jpg Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas.

Karjäärinõustamine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun