Linnapark (Tartu Karu park) (0)

Linnapark (Tartu Karu park)
Park (varasema eestikeelse nimetusega puiestik) on mitmekesise taimestikuga, sealhulgas puude või põõsastega haljasala .
Linnapargid on linnade piirides paiknevad üldkasutatavad rohkesti külastatavad pargid, kus on varjurikkad põlispuurühmad, põõsastikud, rohked jalutusteed, mängu- ja puhkeplatsid, monumendid, mälestusmärgid.
Vaksali park ehk Karu park on park Tartu kesklinnas, Jaan Tõnissoni tänava ja Julius Kuperjanovi tänava vahel.
Kaunis vaksali park on aastatega hõrenenud, kuid mitte kadunud. Pargi suurus on 1,9 hektarit. Selles asub praeguseks liivaga täidetud purskkaev , mille keskel seisab graniitskulptuur Karu. Kuju lõi Ole Ehelaid 1957. aastal. 2012. aastal rajati parki laste mänguväljak.
1. Millistest liikidest antud kooslus koosneb? Otsida välja taimed, loomad, putukad, mullaelustik e. nii palju kui on võimalik antud koosluse kohta infot saada.
Pargid sarnanevad oma olemuselt poollooduslike kooslustega, mis ilma inimese järjepideva tegevuseta hääbuvad. Park ei ole ainuüksi puude ja elutute objektide kogum, vaid see on terviklik süsteem, mis koosneb nii suletud (tihe puistu ), poolavatud (üksikute puudega) kui avatud (pargiaasad, vaatesektorid) alade ja ehitatud objektide koostoimest. Seega on pargi lahutamatud osad ka puudeta alad ja ehitised.
Pargi ruum koosneb avatud väljakutest-pargiaasadest ja suletud, st liitunud võrastikuga puistuga aladest . Parkides on kahte tüüpi avatud alasid: esindusväljakud (esi- ja tagaväljak) ja pargiaasad. Nii avatud kui suletud alasid katab rohttaimestik (muru- või niidutaimed), mis on erinevate kasvutingimuste tõttu erineva koosseisuga ja vajab seetõttu ka vastavat hooldust . Pargi rohttaimede liigiline koosseis on välja kujunenud aastate jooksul ning oleneb eelkõige mullastikust, puude liigilisest koosseisust ja valgustingimustest.
Puud ja põõsad on pargiruumi ühed olulisemad kujundajad – neil on pargis samaväärne tähtsus. Park ilma põõsasteta ei ole toimiv kooslus.
Levinumad pargipuud ja -põõsad Eestis: pärn, tamm, vaher , kastan, harilik pöök, mänd, lehis, sarapuu, kask, kadakas , sirel, toomingas .
Linnud: kägu, suur-kirjurähn, hallvares , käblik, kuldnokk , hallrästas, porr, ööbik, punarind , tuvi jpt.
Kõige tuntum ja armastatum linnaparkide asukas on orav. Orav on segatoiduline ning lisaks käbidele ja pähklitele sööb tigusid, putukaid, mune ja isegi linnupoegi. Levinumad imetajad parkides on põld- uruhiir, karihiired, rändrott, mutt , siil, nirk , mink, nugis , nahkhiir, halljänes ja tuhkur .
Putukad: sipelgad , herilased, mesilased , vapsikud, teod.
2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? Klimaatilised tingimused, mullastik , veerežiim, toitainete sisaldus, päikesevalgus, teised elusorganismid , soolsus, happesus e. reaktsioon ?
3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad?
Pargi poolloodusliku iseloomu tõttu on parkide kaitse korraldamisel võrreldes maastiku- ja looduskaitsealadega mõned erisused . Park on inimese loodud kooslus, mida kohe pärast rajamist on hakanud mõjutama looduslikud tingimused ning mis sarnaselt poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud jne) ja avatud maastikega kaob, kui järjepidev hooldus lakkab. Pargiaasade liigiline koosseis on kujunenud pikaajalise niitmise tulemusena ning neid peaks seega käsitlema samamoodi kui poollooduslikke kooslusi. Oma eripärast tulenevalt vajab hoolt ka pargi puistu.
Kuna pargid on elavast materjalist, siis vajavad nad pidevat hooldust ning vajadusel ka täiendamist uute puude ja põõsastega. Niipea, kui kaob inimese hool , hakkab park elama oma elu looduse reeglite järgi: võsastub, kuni metsistub. Siis on algset kujundust juba raske, kui mitte võimatu taastada. Tegelikult seostub parkide elujõud otseselt omaniku või valdajaga: sellega, kui palju see temast hoolib ja mida pargi ilme juures oluliseks peetakse. Hooldustööd jagunevad ühekordseteks (näiteks võsastunud alade puhastamine) ja regulaarseteks (näiteks niitmine).Võsa ei teki, kui kogu pargiala vähemalt kord aastas korralikult niita. Pargi esinduslikumaid muruplatse, nagu esi- ja tagaväljak, tuleks niita suve jooksul korduvalt, kaugemad osad võib jätta looduslikumaks: külvata lagendikele aasalillede seemneid ja niita vaid korra pärast õitsemist. Suurte puude ümbert tuleks lõigata vesivõsud ja kõrge rohttaimestik, mis niitmisel alles kipuvad jääma.
Üksikpõõsad ja põõsamassiivid, mis võrreldes puudega kasvavad kiiremini, vananevad samuti kiiremini ja vajavad selleks, et säiliks liigile omane välimus ning rikkalik õitsemine, pidevat hooldamist
Parke ohustavad avalikud üritused (ületallamine), prügi, vandalism.
5. Milline on antud koosluste osakaal Eesti looduses? 6. Kas tegemist on haruldase / kaitset vajava või kaitse all oleva kooslusega?
Eestis on üle 1 200 pargi. Peamiselt on tegemist endiste mõisparkidega, kuid leidub ka linna-, talu-,kiriku- ning kabeliparke. Pargid moodustavad väga olulise osa meie kultuurmaastikust, olles väärtuslikud nii oma kultuuriliste, esteetiliste, puhkemajanduslike ja dendroloogiliste väärtuste poolest, kuid olles ka sobivaks elupaigaks mitmetele kaitsealustele liikidele (nahkhiired, kakud jt). Märkimisväärsemad Eesti pargid on võetud riikliku kaitse alla - loodusväärtuste poolest rikkamad looduskaitse alla (ca 400) ning arhitektuurimälestisena muinsuskaitse alla (293), seejuures ca 2/3 parkidest on topeltkaitse all.
Kaitsmise peamiseks eesmärgiks on ajaloolise miljöö ja liigirikkuse säilitamine.
http://et.wikipedia.org/wiki/Vaksali_park
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0108/urve.html
http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/lkparkidekaitsesteestis.pdf
http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargi_hoolduskava_koostamise_juhend.pdf