Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis (0)

Referaat
Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis
Tartu 2012
Sisukord
Sissejuhatus…………………………………………………………….3
Kaklastest üldiselt……………………..………………………….........4
Kaklaste liigirikkusest Eestis ………………………………………….4-10
Kaklaste liigirikkusest Rootsis…………………………………….…...9-10
Tulemus ja arutelu…………..………………………………………… 10
Kokkuvõte……………………………………………………………...10
Kasutatud kirjandus…………………………………………………….11
Sissejuhatus
Kaklased  (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude  sugukond . Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg - kakk e. laanekakk, kassikakk , kivikakk, kodukakk , kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse muutumist.
Kaklastest üldiselt
Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik . Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emalind, poegi toidavad mõlemad vanemad. (T.Randala 1976)
Elupaik: Enamik elupaiku, alates lagetundrast ja rabadest kuni metsalaamadeni.
Toit: Kõik on kiskjad, püüdes laias valikus loomi, eriti pisiimetajaid ja linde. Kõige enam näib nende toidu hulgas olevat uruhiiri. Seedimatud osad, nagu luud, karvad ja putukate kitiinosised, öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja.
Liikumised: Paljud on ülimalt paiksed , elades kogu elu ühel territooriumil;teised on hulgulinnud otsides toitobjektide- ohtramaid piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt kõrvuk- ja sooräts.
Häälitsused: Kuulsad oma kaugelekostuvate madalatooniliste huigete poolest, mis on isaslindude kutsehüüdeid. On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu vinguvad, kriiskavad ja
naervad helid.
Paariseos: Tavaliselt monogaamsed (karvasjalg-kakk mitte alati).
Pesitsemine: Eraldi paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud pesitsevad mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte koloniaalselt.
Pesa: Tüüpilised, kas puuõõnes või mõne teise linnu vanas pesas. Ei ole mingit vooderdist, väljaarvatud mõnel söörätsul.
Sigivus: Tavaliselt 1 kurn aastas, kuid juhuti 2 (loorkakul, kõrvuk- ja soorätsul ning karvasjalg-kakul), puhuti , kehvadel närilis-aastatel ei ühtki (lumekakul, hand - ja habekakul)
Munad: 2-8 muna, koorumine eriaegadel.
Haudumine : 21-35 päeva, üksnes emase poolt, keda isane toidab.
Pojad: Pesahoidjad, vähe arenenud, udusulis.
Poegade toit: Sama nagu vanalindudel; tuuakse nokas.
Pesast lahkumine : Noored lahkuvad pesast mingil ajal 21 kuni 36 päeva vanusena, sagely hulk aega enne lennuvõimestumist. Lendama hakkavad umbes 28. ja umbes 90. elupäeva vahel, kuid pojad võivad jääda vanematest sõltuvateks mitu nädalat pärast sedagi .(Dominic Couzens, 2005)
Kaklaste liigirikkusest Eestis
Eestis on 12 erinevat kaklast ja nendeks on: Habekakk Strix nebulosa, Händkakk Strix uralensis, Karvasjalg-kakk e. laanekakk Aegolius funereus, Kassikakk Bubo bubo, Kivikakk Athene noctua, Kodukakk Strix aluco, Kõrvukräts Asio otus , Lumekakk Nyctea scandiaca, Sooräts Asio flammeus, Värbkakk Glaucidium passerinum, Värbräts Otus scops, Vöötkakk Surnia ulula.
Habekakk:
Peaaegu kassikaku suurune. Sulestiku põhivärvus tuhkhall. “ Loor ” hästi arenenud- helehall, tumedate kontrastiliste viirudega. Kurgualune must. Silmad väikesed, kollased . Lennus kiirem ja osavam kui kassikakk. Hääl mitmesilbiline haukuv, aeg-ajalt, korrutav “hu-hu-hu-hoo”.
Üldpikkus 72 cm.
Eestis on ta üliharuldane haudelind ninva harva esinev talikülaline ja läbirändaja.Arvatavasti võib Eestis olla vaid paar isendit. (T. Randla , 1976)
Alates aastast 2000 on Eestis kohatud habekakku 1-10 korral.(wikipedia.org)
Kassikakk:
Meie suurim kakuline. Sulestiku taustvärvuseks roostekollane kuni roostepruun, peas suured sulgkõrvad, silmad ruuged. Lennus vaheldub liuglend aeglase sõudelennuga. Aktiivne öösel ja hämaras. Keskpäeval peidab end puuvõras või tihnikus. Hääl tugev- kume ja kaugelekostuv nin õõnes “ uhuu ”, mis on ühe- või kahesilbiline. Pesa lähedal ärevuses häälitseb ka päeval, siis aga huked nõrgemad ja heledamad . Üldpikkus 67 cm.
Kassikakk on Eestis ülelevinud, kuid vähearvukas haudelind. Elupaigaks valib enamasti männikuid, teda on pesitsejana leitud veel kuuse-segametsadest, lehtmetsadest ja puisniitudelt. Saagijahil ka avamaastikul ja veekogude ääres. (T. Randla, 1976)
Arvukus oli madalseisus 1970-ndate aastate algul, mil T.Randla hindas seda 100-120 paarile, ent nüüdseks on liigi arvukus meil jälle tõusnud.(O. Renno,1993)
Talvituvate lindude arv Eestis on 150-300. Aastal 2003-2007 hinnati kassikaku arvukuseks 60-120 isendit. (eoy.ee)
Händkakk:
III kategooria liik.
Varesest suurem, helehalli tumedatriibulise sulestikuga. “Loor” hästi arenenud, samuti helehall. Pikk saba. Aktiivne peamiselt öösiti. Hääl kume kahesilbiline haugatus, millele eeneb pisut pikem ühekordne huige. Häälitsustes veel kähisev “tsää”, lühike kõlav “kräik” või siis paarimiseajal ka väga varieeruv ja omapärane küllalt pehme kõlav “ haukumine ”.
Eesti mandriosas ja suuremates metsadel võrdlemisi tavaline haudelind, mõnedel talvedel harilik talikülaline. Eelistab suuremaid kuuse-segametsi ja lodumetsi.( T. Randla, 1976)
Händkakku võib Eestis kohata aastaringselt , sest lisaks meil pesitsevale kuni 2000'le paarile, lisanub igal talvel rände tulemusena põhja poolt veel kuni 1500 lindu .(eoy.ee)
Karvasjalg-kakk e. laanekakk:
 II kategooria liik.
Rästa suurune, kuid jässakam. Ülalpool pruunikashall, tumeda mustriga. Pea väga jäme. “Loor” ühevärviliselt valkjashall. Saba vähemalt poole tiiva pikkune . Aktiivne öösiti. Päeval istub varjatult puuokstel, puuvõrades. Paarimisaegne häälitsus pehme vilerida “ugugug”. Üldpikkus 25 cm.
Karvasjalg-kakk on Eesti metsade tavalisemaid ja üldlevinumaid kakulisi. Eelistab suuremaid metsi, metsatukkasi või männikutes elab harva. Elab eelkõige kuuse-segametsades ja männikutes. Pesitsemisvõimaluste korral kasutab ka teistsuguseid metsi, isegi rabamännikuid.. (T. Randla, 1976)
Eestis pesitseb 200-500 paari.(eoy.ee)
Kivikakk:
Ei ole kaitsealune liik. 
Karvasjalg-kaku suurune. Ülalpool tume-pruunikashall heledate tähnidega. Alapoolne valge, pugualal tiheda musts -pruuni triibustikuga. “Loor” valkjas , jalgade sulestik valge. Nokk kollane. Saba poolest tiivast lühem. Aktiivne ka päeval. Hääl hele, kaeblik “kiu” või terav haugutus. Kultuurimaastikul, pesa puuõõntes.
Üldpikkus 23 cm. (T. Randla, 1976)
Eestis on kivikakk väga harv eksikülaline.(eoy.ee)
Kodukakk:
III kategooria liik.
Umbes varesesuurune tuhkhalli või roostepruuni sulestikuga kakk. Hästi eristatav tumeda peenmustriga “loor”. Aktiivne peamiselt öösiti. Hääles õõnes “kuvitt” või paarimisaegne rütmiline, uluv kolmesilbiline huige. Teeb ka teistsuguseid häälitsusi.
Üldpikkus 38 cm.
Kodukakk on Eestis üldlevinud ja sage haudelind. Asustab põhiliselt kultuurimaastikku-parkke, parkmetsi, vanemaid lehtpuistusid, segametsi, vältides suuremaid metsi ja okaspuistusid. Mõnes suuremas pargis on pesitsenud korraga mitu erinevat paari. Kaitstava pesitsusterritooriumi piirialal toimuvad sellistel puhkudel ägedad taplused.(T. Randla, 1976)
Eestis arvatakse olevat praegusel ajal 1000-1200 paari. Talvel 3000-6000 isendit.(eoy.ee)
Kõrvukräts varem kõrvukas rats:
 Kõrvukräts ei ole Eestis looduskaitse all. 
Umbes haki suurune kakk. Kollakas sulestik tiheda musta kirjaga . Teravad püstised sulgkõrva. Tegutseb öösel, harvem ka videvikus. Hääl hele, aeg-ajalt, korrutav hüüd.
Kõrvukas rats on Eestis üldlevinud, paiguti arvukas haudelind. Pesitsevate paarida arv on aasta-aastalt kõikuv. Elupaigaks põhiliselt kultuurimaastik- pealmiselt väiksemad metsatukad, pargid. Eelistab okasmetsi- männikuid. Suuri metsi väldib. (T. Randla, 1976)
Eestis erinevatel andmetel 1000 kuni 3200 paari vahel.(eoy.ee)
Lumekakk:
Suur kakuline. Sulestik põhiliselt valge, hõreda kuni kaunis tiheda mustpruunini vöödistusega. Silmad helekollased. Aktiivsed päeval, lendab madalalt, tehutseb enamasti avamaastikul, peatudes kividel , pinnasekühmudel, postidel ja rabamändidel.
Lumekakk on Eestis talikülaline, kes saabub meile invasioonilinnuna. Sagedamini on kohatud teda rannikualadel - eriti aga Kirde- Eestis, Soome lahe rannikukul ja saartel (eriti Mohni saarel). Saabub enamasti novembris ja lahkub märtsis- aprillis , üksikuid kohatakse maini. Sagedamini vaadeldakse Eestis lumekakksevu detsembrist, teistel aastatel veebruaris ja märtsis . Saagis on esinenud jänes, naarits , nirk, uruhiired, mügri, kaelustuvi, pardid (sinikaerpar ja aul), põldpüü, hall-vares, harakas ja haug.(T. Randla, 1976)
III kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on ta eksikülaline. (eoy.ee)
Sooräts:
II kategooria kaitsealune liik.
Umbes haki suurune kakk, tiheda musta kirjaga ja ookerkollase sulestikuga. Sulgkõrvu asendavad nõrgad sulgkühmud, mida kergitab ärevuses. Esinevalt kõrvukast rätsust on tal lühem saba ning kõikuv lend. Mängul laksutab tiibadega, hääl köhiv “käv..käv..käv..”. Aktiivne nii öösel kui päeval. Üldpikkus 37 cm.
Sooräts on meil väiksearvuline haudelind, läbirändel sage. Elab rabadel, soodel, randniitudel, luhtadel. Esineb pesitsejana ka Saaremaa ümbruse ja Väinamere väikestel meresaartel nind laidudel, arvatavasti pesitseb vähesel arvul ka Soome lahe saartel. (T. Randla, 1976)
talle ette satuvad. Eestis
Eesti koguarvukus on ainult 20-100 paari.(eoy.ee)
Värbkakk - meie väikseim kakuline:
III kategooria kaitsealune liik.
Sulestik põhiliselt hall, alapool peaaegu valge, tumedate triipudega. Kõige aktiivsemini tegutseb õhtul hilja . Aktiivne ka päeval. Vibutab sabaga. Hääl peenike vilerida.
Ülpikkus 16, 5 cm.
Värbkakk on Eestis väiksearvuline paigalind . Asustab kuusa-segametsi, lodusid, metsistunud parke. Põhja-Kõrvemaal on asustustihedus 0,2 paari 1000 ha metsamaa kohta, Eidapere kandis , aga 0,4 paari Neerutis 1 paar 1000 ha kohta. (T. Randla, 1976)
Arvukus varieerub Eestis erinevatel andmetel 300 kuni 800 paari vahel. Talvine arvukus on 600-2500 lindu, sõltuvalt talvest.(eoy.ee)
Värbräts:
 Ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.  
Kõige väiksen sulgkõrvadekestega kakk. Kivikakust pisut lühem, väiksema peaga. Sulestik tihedalt triibuline, pruunikashall. Häälitsus melanhoolne järjestikku korratav vilistus. Suluspesitseja, kes sagely eelistab elupaigana asulate ümbrust, parke. Põhiliselt putuktoiduline ja öise eluviisia.
Üldpikkus 19 cm.
Ehkki Eestis usaldusväärsed leiuandmed puuduvad, võib oletada tema juhuslikku esinemist . Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas. (T. Randla, 1976)
Vaatamata spekulatsioonidele Eestis kindlat kohtumist senini registreeritud pole.(eoy.ee)
Vöötkakk:
 III kategooria kaitsealune liik.
Umbes haki suurune. Ülapool pruunikashall, tumedama mustriga. “ Loori ” külgedel laiad mustad ribad . Alapool tihedalt tumedavöödiline. Saba pikk. Aktiivne päeval, teeb paigallendu . Hääl hele “kiikiikii.”
Üldpikkus 37 cm.
Vöötkakk on meil kõikuva esinemissagedusega talikülaline ja läbirändaja nind väga haruldane haudelind. Elab metsatukkadega ja puisniitudega avamaastikul. Talikülalisena esineb hilissügisel, invasiooniaastail ilmuvad esimesed isendid juba septembri viimasel kolmandikul. Läbiränne kestab detsembrini. Kevadrändel viibivad aprilli esimesel poolel.(T. Randla, 1976)
Eestis pesitseb mõni harv paar, kui sedagi.(eoy.ee)
Kaklaste liigirikkusest Rootsis
Rootsis on 11 liiki kaklasi: Habekakk Strix nebulosa, Händkakk Strix uralensis, Karvasjalg-kakk e. laanekakk Aegolius funereus, Kassikakk+ Bubo bubo, Kodukakk Strix aluco, Kõrvukräts Asio otus, Lumekakk Nyctea scandiaca, Sooräts Asio flammeus, Värbräts Glaucidium passerinum, Loorkakk Tyto alba , Vöötkakk Surnia ulula.
Tutvustame siinkohal neist mõnede arvukust Rootsis:
Kassikakk ehk öökakk:
Kassikakk on suurim Rootsi kaklane. Kassikakk on Rootsis looduskaitse all.
Kassikaku liigi vähenemise algas 1950-ndatel ja 60-ndatel. See oli eelkõige tingitud keskonda järjest enam sattuvate toksiinide pärast. 60-ndatel hakkas Rootsi enam tähelepanu pöörama kassikakule.(nordensark.se) 1960 sai alguse esimene kaklaste liiki kaitsev projekt. See hõlmas Göteborgi , Hallandi , Bohusläni , Dalslandi , Västergötlandi ja Smålandi. Projekt oli nii edukas, et lõpetati 1983-ndal aastal. Haudepaare viidi üle ka teistesse riikidesse.(wikipedia.org)
Rootsis on kassikakk levinud peaaegu kogu riigis. 2000-ndatel elab hinnanguliselt Rootsis 500 paari, kuid kassikakk on endiselt II kategooria looduskaitse all.(skanesdjurpark.se)
Lumekakk:
I kategooria kaitse alune liik. Esineb korrapäratult Rootsi ja Norra mägedes. Noorlinde saab harva näha talvekuudel. Täpne arvukus on teadmata. ( svenska -djurparksforeningen.nu)
Sooräts:
Hornugglan on üsna levinud Lõuna-ja Kesk-Rootsi, kuni umbes 61 ° põhjalaiusel. Enamik rändavad lõunasse sügisel, kuid mõned talved Lõuna-Rootsist, suurim tihedus ongi Lõuna-Rootsis.(wikipedia.org)
Vöötkakk:
Ei ole looduskaitse all. Hinnanguliselt on number vahemikus 2000-6000 paari. Esineb Rootsi männimetsades.Kohad, kus on lähedal sood, niidud ja lagendikud. Rändab kaugemale lõunasse sügisel ja talvel.(naturskyddsforeningen.se)
Kodukakk:

Ei kuulu Rootsis looduskaitse alla. Levinud enim lõuna-Rootsis Lõuna-Västerbottens. Eelistab lehtpuusid, nagu tamme metsi, parke. Rootsis on hinnanguliselt 10.000 kuni 20.000 paari.(naturskyddsforeningen.se)
Loorkakk:
Loorkakk on Rootsis looduskaitse all. Loorkakk (Tyto alba) on umbes varese suurune südamekujulise näosulestikuga ja mustade silmadega väga hele kakuline. Lõunapoolsel alamliigil alba, kes elab Lääne- ja Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas, on valge alapool ja kollakashall ülapool. Kesk-Euroopas elav alamliik guttata on roostja alapoolega, millel tumedad väikesed täpid ja sinakashall ülapool. Lindude kehakaal kõigub Euroopa isaslindudel 280 – 365 grammini ja emaslindudel 290 – 450 grammini. Tunduvalt suuremad Põhja-Ameerika isaslinnud kaaluvad ca 440 grammi ja emaslinnud 490 grammi.(eoy.ee)
I kategooria kaitsealune lind Rootsis. Haruldased ja aeg-ajalt pesitseb Lõuna-Rootsis. Rootsis on leitud kõige rohkem Gotlandi saarelt ja Skanelt. 1950-1960 leiti Skanelt 25-30 pesitsevat paari. 1990 leitud 20 haudepaari. ( http://sv.wikipedia.org )
Habekakk:
Rootsis looduskaitse all. Sarnaselt Eestile on ka Rootsis olnud habekaku arvukus üsna madal ning äärmiselt muutlik .
Üldiselt on väga raske määratleda habekaku arvukust Rootsis, kuid hinnanguliselt elab seal 3-15 isendit ja pesitsevaid isendeid ei ole registreeritud.(nrm.se)
Kõige enam on habekakk levinud Rootsi Norrbottenis , Västerbottenis ja Jämtlandis, vähemal määral ka Ångermanlandis , Medelpadis , Hälsinglandis , Dalarnas ja Põhja Västmanlandis.(skanesdjurpark.se)
Rootsis on habekaku liigikuse pealmiseks ohuks okas- ja segametsade halastamatu langetamine. Teiseks suureks ohuks on habekaku kui ka nende munade ebaseaduslik kauplemine . Nii nagu ka Eestis on surnuid habekakke kõige rohkem registreeritud liiklusõnnetustes.(nordensark.se) Habekakk on I kategooria looduskaitse all.
(skanesdjurpark.se)
Lisaks:
Rootsis on looduskaitse all Sooräts. Liigid: Kõrvukräts, karvasjalg kakk, handkakk ei ole Rootsis looduskaitse all.(artfakta.se)
Tulemused ja arutelu
Eesti kaklaste populatsioon on praegu üsna kesine ja selle seisund pole hea (seda näitab ka, et 9 liiki kaheteistkümnest on looduskaitse all), see vajab hetkel pidavat jälgimist just liigi kaitse seisukohalt. Silma tuleks peal hoida nii loomadel endil, nende elupaikadel kui ka ohustavatel teguritel, et tagada ka arvukuse kasv või hoida seda vähemasti.
Tabel 1
+ ja – märgistavad liigi esinemist antud riigis.
+ ja – märgistavad liigi kaitset selles riigis (kas liik on looduskaitse all või mitte).
Nagu tabelis 1 näeme on Rootsis on 11 liiki kaklasi ja Eestis 12 liiki kaklasi. Eestis on kaks liiki kaklasi rohkem kui Rootsis (kivikakk Athene noctua ja värbräts Otus scops). Rootsis on 1 liik rohkem kui Eestis, see on Loorkakk Tyto alba, (Eestis on Loorkakku küll kohatud, kuid arvatavasti on ta siia läbilennul sattunud). Samuti tuleb tabelist välja ka see, et Rootsis on vähem kaklasi loodukaitse all. Rootsis on 5 liiki kaklasi looduskiatse all ja Eestis 9 liiki kaklasi. Rootsi nö. madal kaklaste kaitstus võib tulevneda sellest nagu on Eestis Värbrätsuga. Värbräts on meil küll spekulatsioonide järgi olemas, kuid kindlat registrit ei ole, seega ei võeta ka liiki kaitse alla.
Kokkuvõte
Rootsi pindala on Eestiga võrreldes suurem. Rootsil on parem geograafiline asetus . Kaklastele meeldib enamjaolt mägine keskkond, mida leidub Rootsis rohkesti. Suurele pindalale vaatamata on Eestis kaks liiki rohkem kui Rootsis. Eestis on 12 liiki kaklasi ja Rootsis 11 liiki kaklasi. Eestis on 8 liiki kaklasi looduskaitse all ja Rootsis 5 liiki kaklasi.
Mõjutegurite poolest on Eesti ja Rootsi sarnases olukorras. Jälgida tuleb nii inimese tekitatud kaudset ja otsest mõju kui ka tema looduslikke konkurente ja vaenlasi.
Kasutatud materjal
http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=16
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.ht m
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Habekakk
http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/habekakk
http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/kassikakk
http://sv.wikipedia.org/wiki/Lappuggla
http://www.skanesdjurpark.se/Content.aspx?sideType=StandalonePage&id=76
http://www.nrm.se/faktaomnaturenochrymden/djur/faglar/fagelungarfranaggtillutflugna.111.html
http://www.nordensark.se/lappuggla/
http://www.nordensark.se/berguv/
http://www.skanesdjurpark.se/Content.aspx?sideType=StandalonePage&id=77
The Owl Pages. (inglise keeles)
http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=31
C-F. Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud ', Varrak 2005 
http://www.bto.org/birdfacts/ 
http://www.birdguides.com 
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/f…/204.shtml 
http://www.hawkandowl.org/ 
http://www.birdcheck.co.uk/main/previe…age186.htm 
http://www.owls.org/ 
http://www.oiseaux.net/birds/little.owl.html 
www.eoy.ee 
http://www.thewildones.org/ 
http://www.naturskyddsforeningen.se/natur-och-miljo/djur-och-natur/faglar/dags-for-ugglesafari/
http://www.svenska-djurparksforeningen.nu/Nordiska-ugglor.ht m
http://sv.wikipedia.org/wiki/Hornuggla
http://sv.wikipedia.org/wiki/Tornuggla
http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/loorkakk
http://miksike.net/documents/main/referaadid/kakulised.ht m
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakulised1
http://et.wikipedia.org/wiki/Kaklased
http://www.artfakta.se/GetSpecies.aspx?SearchType=Advanced
T. Randla, 1976. Eesti rõõvlinnud “Kullilised ja kakulised ”. Valgus, Tallinn
C. Couzens, 2005. Linnud, Varrak
L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud, Eesti Enstüklopeedia, Tallinn
O. Renno, 1993. Eesti linnuatlas, Valgus, Tallinn

11