Referaat
Kaklaste
liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis
Tartu
2012
SisukordSissejuhatus…………………………………………………………….3
Kaklastest
üldiselt……………………..………………………….........4
Kaklaste
liigirikkusest Eestis ………………………………………….4-10
Kaklaste
liigirikkusest Rootsis…………………………………….…...9-10
Tulemus
ja arutelu…………..…………………………………………
10
Kokkuvõte……………………………………………………………...10
Kasutatud
kirjandus…………………………………………………….11
SissejuhatusKaklased (Strigidae)
on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude
sugukond .
Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas
peale
Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata
kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks
on: habekakk, händkakk,
karvasjalg -
kakk e. laanekakk,
kassikakk ,
kivikakk,
kodukakk , kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk,
värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel
ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse
muutumist.
Kaklastest
üldiseltKaklasi
iseloomustab pehme ja kohev
sulestik . Neljas varvas on alati
väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on
sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem.
Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emalind, poegi toidavad
mõlemad vanemad. (T.Randala 1976)
Elupaik:
Enamik elupaiku, alates lagetundrast ja rabadest kuni metsalaamadeni.
Toit:
Kõik on kiskjad, püüdes
laias valikus loomi, eriti pisiimetajaid
ja linde. Kõige enam näib nende toidu hulgas olevat uruhiiri.
Seedimatud osad, nagu luud,
karvad ja putukate kitiinosised,
öögastatakse 1-2 korda päevas räppetompudena välja.
Liikumised:
Paljud on ülimalt
paiksed ,
elades kogu elu ühel
territooriumil;teised on hulgulinnud
otsides toitobjektide- ohtramaid
piirkondi; mõned on lühimaarändurid , nt kõrvuk- ja sooräts.
Häälitsused:
Kuulsad oma kaugelekostuvate madalatooniliste huigete poolest, mis on
isaslindude kutsehüüdeid. On mitmekesiseid muidki häälitsusi nagu
vinguvad, kriiskavad ja
naervad
helid.
Paariseos:
Tavaliselt monogaamsed (karvasjalg-kakk mitte alati).
Pesitsemine:
Eraldi
paaridena ja territoriaalsed. Kõrvukrätsud ja salupällud
pesitsevad mõnikord väga lähestikku, kuid tegelikult mitte
koloniaalselt.
Pesa:
Tüüpilised, kas puuõõnes või mõne teise linnu vanas pesas. Ei
ole mingit vooderdist, väljaarvatud mõnel söörätsul.
Sigivus:
Tavaliselt 1 kurn aastas, kuid juhuti 2 (loorkakul, kõrvuk- ja
soorätsul ning karvasjalg-kakul),
puhuti , kehvadel närilis-aastatel
ei ühtki (lumekakul,
hand - ja habekakul)
Munad:
2-8 muna,
koorumine eriaegadel.
Haudumine :
21-35 päeva, üksnes emase poolt, keda
isane toidab.
Pojad:
Pesahoidjad, vähe arenenud, udusulis.
Poegade toit: Sama nagu vanalindudel; tuuakse nokas.
Pesast
lahkumine : Noored
lahkuvad pesast mingil ajal 21 kuni 36 päeva
vanusena, sagely hulk aega enne lennuvõimestumist. Lendama hakkavad
umbes 28. ja umbes 90. elupäeva vahel, kuid pojad võivad jääda
vanematest sõltuvateks mitu nädalat pärast
sedagi .(Dominic
Couzens, 2005)
Kaklaste
liigirikkusest EestisEestis
on 12 erinevat kaklast ja nendeks on: Habekakk
Strix
nebulosa,
Händkakk
Strix uralensis,
Karvasjalg-kakk e. laanekakk
Aegolius
funereus,
Kassikakk
Bubo
bubo,
Kivikakk
Athene
noctua,
Kodukakk
Strix
aluco,
Kõrvukräts
Asio otus ,
Lumekakk Nyctea
scandiaca,
Sooräts
Asio
flammeus,
Värbkakk
Glaucidium
passerinum,
Värbräts
Otus
scops,
Vöötkakk
Surnia
ulula.
Habekakk:Peaaegu
kassikaku suurune. Sulestiku põhivärvus tuhkhall. “
Loor ” hästi
arenenud- helehall, tumedate kontrastiliste viirudega. Kurgualune
must. Silmad väikesed,
kollased . Lennus kiirem ja osavam kui
kassikakk. Hääl mitmesilbiline haukuv, aeg-ajalt, korrutav
“hu-hu-hu-hoo”.
Üldpikkus 72 cm.
Eestis
on ta üliharuldane
haudelind ninva harva esinev talikülaline ja
läbirändaja.Arvatavasti võib Eestis olla vaid paar isendit. (T.
Randla , 1976)
Alates
aastast 2000 on Eestis kohatud habekakku 1-10 korral.(wikipedia.org)
Kassikakk:Meie
suurim kakuline. Sulestiku taustvärvuseks roostekollane kuni
roostepruun, peas suured sulgkõrvad, silmad ruuged. Lennus vaheldub
liuglend
aeglase sõudelennuga. Aktiivne öösel ja hämaras.
Keskpäeval peidab end puuvõras või tihnikus. Hääl tugev- kume ja
kaugelekostuv nin õõnes “
uhuu ”, mis on ühe- või
kahesilbiline. Pesa lähedal ärevuses häälitseb ka päeval, siis
aga huked nõrgemad ja
heledamad . Üldpikkus 67 cm.
Kassikakk
on Eestis ülelevinud, kuid vähearvukas haudelind.
Elupaigaks valib
enamasti männikuid, teda on pesitsejana leitud veel
kuuse-segametsadest, lehtmetsadest ja puisniitudelt. Saagijahil ka
avamaastikul ja veekogude ääres. (T. Randla, 1976)
Arvukus
oli madalseisus 1970-ndate aastate algul, mil T.Randla hindas seda
100-120 paarile, ent nüüdseks on liigi arvukus meil jälle
tõusnud.(O. Renno,1993)
Talvituvate
lindude arv Eestis on 150-300. Aastal 2003-2007 hinnati kassikaku
arvukuseks 60-120 isendit. (eoy.ee)
Händkakk:
III
kategooria liik.
Varesest
suurem, helehalli tumedatriibulise sulestikuga. “Loor” hästi
arenenud, samuti helehall. Pikk saba. Aktiivne peamiselt öösiti.
Hääl kume kahesilbiline haugatus, millele eeneb pisut pikem
ühekordne huige. Häälitsustes veel kähisev “tsää”, lühike
kõlav “kräik” või siis paarimiseajal ka väga
varieeruv ja
omapärane küllalt pehme kõlav “
haukumine ”.
Eesti
mandriosas ja
suuremates metsadel võrdlemisi tavaline haudelind,
mõnedel
talvedel harilik talikülaline. Eelistab
suuremaid kuuse-segametsi ja lodumetsi.( T. Randla, 1976)
Händkakku
võib Eestis kohata
aastaringselt , sest lisaks meil pesitsevale kuni
2000'le paarile, lisanub igal talvel rände tulemusena põhja poolt
veel kuni 1500
lindu .(eoy.ee)
Karvasjalg-kakk
e. laanekakk: II
kategooria liik.
Rästa
suurune, kuid jässakam. Ülalpool pruunikashall, tumeda mustriga.
Pea väga jäme. “Loor” ühevärviliselt valkjashall. Saba
vähemalt poole tiiva
pikkune . Aktiivne öösiti. Päeval istub
varjatult puuokstel, puuvõrades. Paarimisaegne häälitsus pehme
vilerida “ugugug”. Üldpikkus 25 cm.
Karvasjalg-kakk
on Eesti metsade tavalisemaid ja üldlevinumaid kakulisi. Eelistab
suuremaid metsi, metsatukkasi või männikutes elab harva. Elab
eelkõige kuuse-segametsades ja männikutes. Pesitsemisvõimaluste
korral kasutab ka teistsuguseid metsi, isegi rabamännikuid.. (T.
Randla, 1976)
Eestis
pesitseb 200-500 paari.(eoy.ee)
Kivikakk:Ei
ole
kaitsealune liik.
Karvasjalg-kaku
suurune. Ülalpool tume-pruunikashall heledate tähnidega. Alapoolne
valge, pugualal tiheda
musts -pruuni triibustikuga. “Loor”
valkjas , jalgade sulestik valge.
Nokk kollane. Saba poolest
tiivast lühem. Aktiivne ka päeval. Hääl hele, kaeblik “kiu” või
terav haugutus. Kultuurimaastikul, pesa puuõõntes.
Üldpikkus
23 cm. (T. Randla, 1976)
Eestis
on kivikakk väga harv eksikülaline.(eoy.ee)
Kodukakk:III
kategooria liik.
Umbes
varesesuurune tuhkhalli või roostepruuni sulestikuga kakk. Hästi
eristatav tumeda peenmustriga “loor”. Aktiivne peamiselt öösiti.
Hääles õõnes “kuvitt” või paarimisaegne rütmiline, uluv
kolmesilbiline huige. Teeb ka teistsuguseid häälitsusi.
Üldpikkus
38 cm.
Kodukakk
on Eestis üldlevinud ja sage haudelind. Asustab põhiliselt
kultuurimaastikku-parkke, parkmetsi, vanemaid lehtpuistusid,
segametsi, vältides suuremaid metsi ja okaspuistusid. Mõnes
suuremas
pargis on pesitsenud korraga mitu erinevat paari. Kaitstava
pesitsusterritooriumi piirialal toimuvad sellistel puhkudel ägedad
taplused.(T. Randla, 1976)
Eestis arvatakse olevat praegusel ajal
1000-1200 paari. Talvel 3000-6000 isendit.(eoy.ee)
Kõrvukräts
varem kõrvukas rats: Kõrvukräts
ei ole Eestis looduskaitse all.
Umbes
haki suurune kakk.
Kollakas sulestik tiheda musta
kirjaga . Teravad
püstised sulgkõrva. Tegutseb öösel, harvem ka videvikus. Hääl
hele, aeg-ajalt, korrutav hüüd.
Kõrvukas
rats on Eestis üldlevinud, paiguti arvukas haudelind. Pesitsevate
paarida arv on aasta-aastalt kõikuv. Elupaigaks põhiliselt
kultuurimaastik- pealmiselt väiksemad metsatukad, pargid. Eelistab
okasmetsi- männikuid. Suuri metsi väldib. (T. Randla, 1976)
Eestis
erinevatel andmetel 1000 kuni 3200 paari vahel.(eoy.ee)
Lumekakk:Suur
kakuline. Sulestik põhiliselt valge, hõreda kuni kaunis tiheda
mustpruunini vöödistusega. Silmad helekollased. Aktiivsed päeval,
lendab madalalt, tehutseb enamasti avamaastikul, peatudes
kividel ,
pinnasekühmudel, postidel ja rabamändidel.
Lumekakk
on Eestis talikülaline, kes saabub meile invasioonilinnuna.
Sagedamini on kohatud teda
rannikualadel - eriti aga Kirde- Eestis,
Soome lahe rannikukul ja saartel (eriti Mohni saarel). Saabub
enamasti novembris ja
lahkub märtsis-
aprillis , üksikuid kohatakse
maini. Sagedamini vaadeldakse Eestis lumekakksevu detsembrist,
teistel aastatel veebruaris ja märtsis . Saagis on
esinenud jänes,
naarits , nirk, uruhiired, mügri, kaelustuvi, pardid (sinikaerpar ja
aul), põldpüü, hall-vares,
harakas ja haug.(T. Randla, 1976)
III
kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on ta eksikülaline.
(eoy.ee)
Sooräts:II
kategooria kaitsealune liik.
Umbes
haki suurune kakk, tiheda musta kirjaga ja ookerkollase sulestikuga.
Sulgkõrvu asendavad nõrgad sulgkühmud, mida kergitab ärevuses.
Esinevalt kõrvukast rätsust on tal lühem saba ning kõikuv lend.
Mängul laksutab tiibadega, hääl köhiv “käv..käv..käv..”.
Aktiivne nii öösel kui päeval. Üldpikkus 37 cm.
Sooräts
on meil väiksearvuline haudelind, läbirändel sage. Elab rabadel,
soodel, randniitudel, luhtadel. Esineb pesitsejana ka Saaremaa
ümbruse ja Väinamere väikestel meresaartel nind laidudel,
arvatavasti pesitseb vähesel arvul ka Soome lahe saartel. (T.
Randla, 1976)
talle
ette satuvad. Eestis
Eesti
koguarvukus on ainult 20-100 paari.(eoy.ee)
Värbkakk
- meie väikseim kakuline:III
kategooria kaitsealune liik.
Sulestik
põhiliselt hall,
alapool peaaegu valge, tumedate triipudega. Kõige
aktiivsemini tegutseb õhtul
hilja . Aktiivne ka päeval. Vibutab
sabaga. Hääl
peenike vilerida.
Ülpikkus
16, 5 cm.
Värbkakk
on Eestis väiksearvuline
paigalind . Asustab kuusa-segametsi,
lodusid, metsistunud parke. Põhja-Kõrvemaal on asustustihedus 0,2
paari 1000 ha
metsamaa kohta, Eidapere
kandis , aga 0,4 paari Neerutis
1 paar 1000 ha kohta. (T. Randla, 1976)
Arvukus
varieerub Eestis erinevatel andmetel 300 kuni 800 paari vahel.
Talvine arvukus on 600-2500 lindu, sõltuvalt talvest.(eoy.ee)
Värbräts: Ei
kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka.
Kõige
väiksen sulgkõrvadekestega kakk. Kivikakust pisut lühem, väiksema
peaga. Sulestik tihedalt triibuline, pruunikashall. Häälitsus
melanhoolne järjestikku korratav vilistus. Suluspesitseja, kes
sagely eelistab elupaigana asulate ümbrust, parke. Põhiliselt
putuktoiduline ja öise eluviisia.
Üldpikkus
19 cm.
Ehkki Eestis usaldusväärsed leiuandmed puuduvad, võib oletada tema
juhuslikku
esinemist . Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas. (T. Randla,
1976)
Vaatamata
spekulatsioonidele Eestis kindlat kohtumist
senini registreeritud
pole.(eoy.ee)
Vöötkakk: III
kategooria kaitsealune liik.
Umbes
haki suurune. Ülapool pruunikashall, tumedama mustriga. “
Loori ”
külgedel
laiad mustad
ribad . Alapool tihedalt tumedavöödiline.
Saba pikk. Aktiivne päeval, teeb
paigallendu . Hääl hele
“kiikiikii.”
Üldpikkus
37 cm.
Vöötkakk
on meil kõikuva esinemissagedusega talikülaline ja läbirändaja
nind väga
haruldane haudelind. Elab metsatukkadega ja puisniitudega
avamaastikul. Talikülalisena esineb hilissügisel, invasiooniaastail
ilmuvad esimesed isendid juba septembri viimasel kolmandikul.
Läbiränne kestab detsembrini. Kevadrändel viibivad aprilli
esimesel poolel.(T. Randla, 1976)
Eestis
pesitseb mõni harv paar, kui sedagi.(eoy.ee)
Kaklaste
liigirikkusest RootsisRootsis
on 11 liiki kaklasi: Habekakk
Strix
nebulosa,
Händkakk
Strix
uralensis,
Karvasjalg-kakk e. laanekakk
Aegolius
funereus,
Kassikakk+
Bubo
bubo,
Kodukakk
Strix
aluco,
Kõrvukräts
Asio
otus,
Lumekakk
Nyctea
scandiaca,
Sooräts
Asio
flammeus,
Värbräts
Glaucidium
passerinum,
Loorkakk
Tyto alba ,
Vöötkakk
Surnia
ulula.
Tutvustame
siinkohal neist mõnede arvukust Rootsis:
Kassikakk
ehk öökakk:Kassikakk
on suurim Rootsi kaklane. Kassikakk on Rootsis looduskaitse all.
Kassikaku
liigi vähenemise algas 1950-ndatel ja 60-ndatel. See oli eelkõige
tingitud keskonda järjest enam sattuvate toksiinide pärast.
60-ndatel hakkas Rootsi enam tähelepanu pöörama
kassikakule.(nordensark.se) 1960 sai alguse esimene kaklaste liiki
kaitsev projekt. See hõlmas
Göteborgi , Hallandi , Bohusläni , Dalslandi , Västergötlandi ja Smålandi.
Projekt oli nii edukas, et lõpetati 1983-ndal aastal. Haudepaare
viidi üle ka teistesse riikidesse.(wikipedia.org)
Rootsis
on kassikakk levinud peaaegu kogu riigis. 2000-ndatel elab
hinnanguliselt Rootsis 500 paari, kuid kassikakk on endiselt II
kategooria looduskaitse all.(skanesdjurpark.se)
Lumekakk:I
kategooria kaitse alune liik. Esineb korrapäratult Rootsi ja Norra
mägedes. Noorlinde saab harva näha talvekuudel. Täpne arvukus on
teadmata. (
svenska -djurparksforeningen.nu)
Sooräts:Hornugglan
on üsna levinud Lõuna-ja Kesk-Rootsi, kuni umbes 61 °
põhjalaiusel. Enamik rändavad lõunasse sügisel, kuid mõned
talved Lõuna-Rootsist, suurim tihedus ongi
Lõuna-Rootsis.(wikipedia.org)
Vöötkakk:Ei
ole looduskaitse all. Hinnanguliselt on number vahemikus 2000-6000
paari. Esineb Rootsi männimetsades.Kohad, kus on lähedal sood,
niidud ja lagendikud. Rändab kaugemale lõunasse sügisel ja
talvel.(naturskyddsforeningen.se)
Kodukakk:
Ei
kuulu Rootsis looduskaitse alla. Levinud enim lõuna-Rootsis
Lõuna-Västerbottens. Eelistab lehtpuusid, nagu tamme metsi, parke.
Rootsis on hinnanguliselt 10.000 kuni 20.000
paari.(naturskyddsforeningen.se)
Loorkakk:Loorkakk
on Rootsis looduskaitse all. Loorkakk (Tyto alba) on umbes
varese suurune südamekujulise näosulestikuga ja
mustade silmadega väga
hele kakuline. Lõunapoolsel alamliigil alba, kes elab Lääne- ja
Lõuna-Euroopas ja Põhja-Aafrikas, on valge alapool ja kollakashall
ülapool. Kesk-Euroopas elav
alamliik guttata on roostja alapoolega,
millel tumedad väikesed täpid ja sinakashall ülapool. Lindude
kehakaal kõigub Euroopa
isaslindudel 280 – 365 grammini ja
emaslindudel 290 – 450 grammini. Tunduvalt suuremad Põhja-Ameerika
isaslinnud kaaluvad ca 440 grammi ja emaslinnud 490 grammi.(eoy.ee)
I
kategooria kaitsealune lind Rootsis.
Haruldased ja aeg-ajalt pesitseb
Lõuna-Rootsis. Rootsis on leitud kõige rohkem Gotlandi saarelt ja
Skanelt. 1950-1960 leiti Skanelt 25-30 pesitsevat paari. 1990 leitud
20 haudepaari. (
http://sv.wikipedia.org )
Habekakk:Rootsis
looduskaitse all. Sarnaselt Eestile on ka Rootsis olnud habekaku
arvukus üsna madal ning äärmiselt
muutlik .
Üldiselt
on väga raske määratleda habekaku arvukust Rootsis, kuid
hinnanguliselt elab seal 3-15 isendit ja pesitsevaid isendeid ei ole
registreeritud.(nrm.se)
Kõige enam on habekakk levinud Rootsi
Norrbottenis , Västerbottenis ja Jämtlandis, vähemal määral ka Ångermanlandis , Medelpadis , Hälsinglandis , Dalarnas ja Põhja
Västmanlandis.(skanesdjurpark.se)
Rootsis
on habekaku liigikuse pealmiseks
ohuks okas- ja segametsade
halastamatu langetamine. Teiseks suureks ohuks on habekaku kui ka
nende munade ebaseaduslik
kauplemine . Nii nagu ka Eestis on surnuid
habekakke kõige rohkem registreeritud
liiklusõnnetustes.(nordensark.se) Habekakk on I kategooria
looduskaitse all.
(skanesdjurpark.se)
Lisaks:Rootsis
on looduskaitse all Sooräts. Liigid: Kõrvukräts, karvasjalg kakk,
handkakk ei ole Rootsis looduskaitse all.(artfakta.se)
Tulemused
ja aruteluEesti
kaklaste
populatsioon on praegu üsna kesine ja selle seisund pole
hea (seda näitab ka, et 9 liiki kaheteistkümnest on looduskaitse
all), see vajab hetkel pidavat jälgimist just liigi kaitse
seisukohalt. Silma tuleks peal hoida nii loomadel endil, nende
elupaikadel kui ka ohustavatel teguritel, et tagada ka arvukuse kasv
või hoida seda vähemasti.
Tabel
1
+
ja
–
märgistavad liigi esinemist antud riigis.
+
ja
–
märgistavad liigi kaitset selles riigis (kas liik on looduskaitse
all või mitte).
Nagu
tabelis 1 näeme on Rootsis on 11 liiki kaklasi ja Eestis 12 liiki
kaklasi. Eestis on kaks liiki kaklasi rohkem kui Rootsis (kivikakk
Athene
noctua
ja värbräts
Otus
scops).
Rootsis on 1 liik rohkem kui Eestis, see on Loorkakk
Tyto
alba, (Eestis on Loorkakku küll kohatud, kuid arvatavasti on ta siia
läbilennul sattunud). Samuti tuleb tabelist välja ka see, et
Rootsis on vähem kaklasi loodukaitse all. Rootsis on 5 liiki kaklasi
looduskiatse all ja Eestis 9 liiki kaklasi. Rootsi nö. madal
kaklaste
kaitstus võib tulevneda sellest nagu on Eestis Värbrätsuga.
Värbräts on meil küll spekulatsioonide järgi olemas, kuid kindlat
registrit ei ole, seega ei võeta ka liiki kaitse alla.
Kokkuvõte
Rootsi
pindala on
Eestiga võrreldes suurem. Rootsil on parem geograafiline
asetus . Kaklastele meeldib enamjaolt mägine keskkond, mida leidub
Rootsis rohkesti.
Suurele pindalale vaatamata on Eestis kaks liiki
rohkem kui Rootsis. Eestis on 12 liiki kaklasi ja Rootsis 11 liiki
kaklasi. Eestis on 8 liiki kaklasi looduskaitse all ja Rootsis 5
liiki kaklasi.
Mõjutegurite
poolest on Eesti ja Rootsi sarnases olukorras. Jälgida tuleb nii
inimese tekitatud kaudset ja otsest mõju kui ka tema
looduslikke konkurente ja vaenlasi.
Kasutatud
materjal
http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=16 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.ht m http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.ht m http://et.wikipedia.org/wiki/Habekakk http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/habekakk http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/kassikakk http://sv.wikipedia.org/wiki/Lappuggla http://www.skanesdjurpark.se/Content.aspx?sideType=StandalonePage&id=76 http://www.nrm.se/faktaomnaturenochrymden/djur/faglar/fagelungarfranaggtillutflugna.111.html http://www.nordensark.se/lappuggla/ http://www.nordensark.se/berguv/ http://www.skanesdjurpark.se/Content.aspx?sideType=StandalonePage&id=77 The
Owl Pages. (inglise keeles) http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=31 C-F.
Lundevall, M. Bergström 'Põhjamaa linnud ', Varrak 2005 http://www.bto.org/birdfacts/
http://www.birdguides.com
http://www.bbc.co.uk/nature/wildfacts/f…/204.shtml
http://www.hawkandowl.org/
http://www.birdcheck.co.uk/main/previe…age186.htm
http://www.owls.org/
http://www.oiseaux.net/birds/little.owl.html
www.eoy.ee http://www.thewildones.org/ http://www.naturskyddsforeningen.se/natur-och-miljo/djur-och-natur/faglar/dags-for-ugglesafari/ http://www.svenska-djurparksforeningen.nu/Nordiska-ugglor.ht m http://sv.wikipedia.org/wiki/Hornuggla http://sv.wikipedia.org/wiki/Tornuggla http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/loorkakk http://miksike.net/documents/main/referaadid/kakulised.ht m
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakulised1 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaklased http://www.artfakta.se/GetSpecies.aspx?SearchType=Advanced T. Randla, 1976. Eesti rõõvlinnud “Kullilised
ja
kakulised ”. Valgus, Tallinn
C. Couzens, 2005. Linnud, Varrak
L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud, Eesti
Enstüklopeedia, Tallinn
O. Renno, 1993. Eesti linnuatlas, Valgus,
Tallinn
11
Kõik kommentaarid