Kuidas ühendada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? (0)

Kuidas ühendada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega?
Üha rohkem ja rohkem hakatakse tänapäeval rääkima loodussäästlikuset ja rohelisest eluviisist. On tekkinud väike inimgrupp , kes nimetavad end ÖKO-inimesteks. Nad ongi suutnud vähemal või suuremal määral oma elu loodusega kooskõlla viia. Kuid kui me soovime järeltulevaltele põlvedele säilitada Maa liigirikkuse, mitmekesisususe ja elamisväärse keskkonna, peaksid aga kõik inimesed hakkama mõtlema, kuidas käituda igapäevaelus loodussäästlikumalt. Alati polegi vaja minna äärmustesse või oma elu kardinaalselt ümerkorraldada. Piisab vaid väikestest muutustest, mis saavad alguse meie mõtlemisest ja suhtumisest. On vajalik mõista, et see, mida me praegu teeme või tegemata jätame, kajastub kunagi meie laste või omakorda nende laste eludes.
Kas poes käies on juhtundud, et ostad kauba, mida sul tegelikult tarvis ei lähegi? Arenenud riikides toimub meeletu tarbimine ja kui on turgu, miks siis mitte ka toota. Selle tulemusena tekib aga meeleltult prügi. Vakses ookeanis on tekkinud juba prügisaar, sest umbes kümnendik aasta jooksul maalimas toodetud plastidest jõuab merre, millest enamus vajub põhja, aga ülejäänud osa moodustabki prügisaarei.Mõelda vaid, et kõik see jääb järeltulevatele põlvedele ja nemad peavad elama sellel Maal koos meie toodetud prügiga. Eestis tekkis 2010. Aastal elaniku kohta 311kg olmejäätmeidii. Mind õõvastab selline mõte ja usun, et lugejaid samuti, seega tuleks leida alternatiive. Prügi hulga, eriti plastiku, vähendamiseks on välja töötatud taaskasutuse süsteeemid. Tallinnas on loodud Ragn Sellsi poolt “Rohelise koti süsteem”. Sorteeritud ja veega üle loputatud plast ning ka mõnest teiest materjalidest pakendid viiakse igal kalendrikuul kindlal päeval täiesti tasuta ära. Inimesel on ainult lisavaevaks muretseda mjapidamisse teine prügikastja pakendid korraks vee alt läbi lasta. See on ka hea võimalus, kuidas tavalise prügiveo pealt raha kokku hoida, sest väga suure osa meie jäätmetest moodustavadki pakendid, mis on sobilikud ümbertöölemiseks. Eks kindlasti vajab prügisorteerimine alguses harjumist, kuid ümbertöötlemisega saame me säästa looduse ressursse, mis kuluksid muidu uue materjali tootmisele ja selleks, et vähendada tekkiva prügi hulka, mis loodusesse lagunema jääks.
Keskkonda ja atmosfääri saastavad meeletult kõikvõimalikd tranpordivahendid ehk mootorsõidukid, mis kasutavad kütuseks diislit, bensiini või lennukid petrooleumi. Kuid kas me kujutame elu ette ilma sõidukiteta? Vaevalt, sest inimeste elutompo on muutunud kiireks ja vahemaad, mida igapäevaselt läbima peame on muutunud üsna pikaks, rääkimata siis veel reisimesest küll töö tegemise kui ka meelelahutuse eesmärgil. Päris kindlasti ei saa me üldse ilma sõidukiteta, kuid oleks vaja võtta kasutusele keskonna säästlikumad autod, mis tarbivad vähem kütust või töötavad lausa taastuvenergial. Eestis hakkab hoogustuma elektriautode süsteem, kuid meie riigis toodetakse ju elektrit põlevkivist, mille kaevandamiseks kulub palju ressursse, põletamisel tekivad mürgised ühendid ja jääkproduktiks on palju tuhka . Seega pole minu arvates elektriautod Eesti riigis kõige parem lahendus. Kuid samm edasi on seegi, sest vähemalt ei tekita elektriauto heitgaase ja on müra vähem. Minu arvates võiks veel edasi arendada vesinikul sõitvaid autosid. See võib olla tuleikulahendus! Seni aga kui uued tehnoloogiad on alles välja töötamisel, tuleks võtta näiteks auto peale ka naaber kui on samas suunas liikumine, sest siis ei pea tema hakkama oma autoga minema ja kokkuvõttes tuleb ökonoomsem nii loodusele kui rahakotile.
Kui meil on vaja midagi pesta siis võtame kasutusel kange pesuavahendi, et mustus või plekk ikka maha tuleks. See pole aga eriti hea tegu, sest pesuvahendid sisaldavad palju erinevaid keemilisi ühendeid, mis ei lagune keskonnas ja mõjutavad looduslikku tasakaalu. Paljud pesupulbrid sisaldavad fosfaate, mis aitavad küll pesu paremini puhtaks saada, kuid sattudes heitvetega loodusesse, koormavad need jõgesi, järvi ja Läänemerd üleliigse fosforiga, põhjustades eutrofeerumise nime all tuntud keskonnaprobleemi. Mille tulemusena hakkavad veekoguse vohama sinivetikad, mis põhjustavad kalade massihuku ja suplejatel nahakahjustusi. Et vältida sedalaadi keskonnaprobleemi tuleks, kasutada fosfaadi vabu pesuvahendeid, milleks on näiteks Eestis toodetud Mayeri. Mõned riigid nagu Norra, Šveits, Austria, Rootsi, Jaapan ning osad USA oasriigid,on lausa keelustanud fosfaate sisaldavate pesupulbrite müügi.iii Ma loodan, et Eesti on ka sinna poole teel, et keelata fosfaadiga pesuvahendite müügi turul, sest need rikuvad veekogude loodusliku tasakaalu.
Rohelise eluviisi jälgimine võiks olla iga inimese südameasi. Tavakodanik peaks olema avatud uutele keskkonna sõbralikematele alternatiivvarjantidele, mida üha arenev keemiateadus ja tehnika pakuvad ning peab uskuma, et just minu enda panus on oluline, sest kui kõik inimesed teevad kõik endast olenevad, saab sellest kokku midagi suurt, millega on võimalik nii mõndagi korda saata.
i www. bioneer .ee/eluviis/kliima/aid- 1675 /Vaikse-ookeani-prügisaare-pindala-suureneb-jõudsalt
ii www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi- graafik -eestis-tekib-aastas-elaniku-kohta-311-kilogrammi-prugi.d?id=64138625
iii www.elfond.ee/et/teemad/meri/laenemere-kaitse/vetikaoht/eesti-liigub-fosfaadivabade-pesuvahendite-suunas