10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JSander
Õppematerjali autor
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putuka
selle säilimist. Inimese juuresoleku printsiip inimene on samuti osa loodusest; ta on üks paljudest loomaliikidest ning vajab samuti toitu, eluaset ja paljunemisvõimalusi. See ei õigusta ülemäärast inimmõju ega vabasta inimest vastutusest hävitustöö ja ökosüsteemide rikkumise eest. Ent nendib, et inimmõju on tänapäeva looduses paratamatult igal pool olemas ning suures osas on tegu ka loomuliku nähtusega. 2) Looduskaitse eetilised alused Soulé järgi. 1. Elurikkus e looduse mitmekesisus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. 2. Ökoloogiline terviklikkus ja ökosüsteemide keerulus peavad säilima. Eelmise punkti edasiarendusena rõhutab see postulaat, et liikide paljud kõige huvitavamad ja väärtuslikumad omadused avalduvad ükses looduslikus keskkonnas. 3. evolutsioon peab jätkuma. Evolutsioon on protsess, mis lõpptulemusena viib uute liikide tekkimise ja elurikkuse suurenemiseni. 4
Sama liigi komplekt võib moodustada funktsionaalselt erinevaid koosluseid. Neil on neli olulist omadust: Elurikkusel on väärtus ja see võib olla väga erinev . Elurikku on materiaalselt olemas aga see muutub ajas. Muutuvad genofondid ja kooslused ja see on suuresti varjatud, me ei tea täpselt, mis toimub. Küll aga me saame seda mõõta, kuidas see muutunud on. Teadlased uurivad mis, kus ja miks elurikkus on. Inimtegevus seisneb ökosüsteemide poolt pakutavatel hüvedel. Hüved kujundavad protsessid ökosüsteemides (produktsioon, aineringe, stabiilsus). Inimtegevus oma mahutõttu vähendab elurikkust. Kas ja kuidas mõjutab see neid samu protsesse, millel põhinevad ökosüsteemide poolt inimestele pakutavad hüved. Globaalsete piiride kontspetsioon käsitleb kõige kriitilisemaid omadusi ja protsesse, mis võimaldavad inimtegevuse püsimist
Sama liigi komplekt võib moodustada funktsionaalselt erinevaid koosluseid. Neil on neli olulist omadust: Elurikkusel on väärtus ja see võib olla väga erinev . Elurikku on materiaalselt olemas aga see muutub ajas. Muutuvad genofondid ja kooslused ja see on suuresti varjatud, me ei tea täpselt, mis toimub. Küll aga me saame seda mõõta, kuidas see muutunud on. Teadlased uurivad mis, kus ja miks elurikkus on. Inimtegevus seisneb ökosüsteemide poolt pakutavatel hüvedel. Hüved kujundavad protsessid ökosüsteemides (produktsioon, aineringe, stabiilsus). Inimtegevus oma mahutõttu vähendab elurikkust. Kas ja kuidas mõjutab see neid samu protsesse, millel põhinevad ökosüsteemide poolt inimestele pakutavad hüved. Globaalsete piiride kontspetsioon käsitleb kõige kriitilisemaid omadusi ja protsesse, mis võimaldavad inimtegevuse püsimist
LIIKIDE KADUMISE PÕHJUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ……………………………………………………………….. 2 lk 1. Väljasuremise mõistest ……………………………………………………. 2 lk 2. Tänapäevane, inimese põhjustatud massväljasuremine …………………… 2 lk 3. Väljasuremise põhjused …………………………………………………… 3 lk 3.1. Elupaikade hävimine …………………………………………………. 4 lk 3.1.1. Ohustatud vihmametsad ………………………………………. 4 lk 3.1.2. Troopilised lehtmetsad ………………………………………… 5 lk 3.1.3. Rohumaad ……………………………………………………… 5 lk 3.1.4. Märgalad ja vee-elupai
keskkonna saastumine, kaubitsemine eksootiliste taimede ja loomadega, invasiivsed liigid, põllumajandus ja metsandus jne). 9. BM kaitsmise eetiline ja kultuuriline dimensioon. Ökosüsteemi teenused. Eetiline dimensioon suhtumine loodusesse (iga eluvorm on unikaalne ja väärib austust, sõltumata tema tähtsusest inimese jaoks. Oma tegevuses peab inimene arvestama sellisele äratundmisele rajaneva moraaliprintsiibiga). Looduskaitse eetilised alused (Michael Soule) elurikkus tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida. Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima. Evolutsioon peab jätkuma. Elurikkusel on iseväärtus. Kultuurilised põhjused on rekreatsioonivajadus, esteetilised ja kultuurilised vajadused. Ökosüsteemi teenused: Atmosfääri gaasilise koostise regulatsioon inimene mõjutab seda ise vähe ja kui mõjutab siis halvasti.
Kõikidel liikidel omaväärus, inimestel pole õigust seda rikkust vähendada, Ökosüsteemide terviklikkuse ülimuslikkus. Inimese käitumises tarbimiskultus peab asenduma rõhuga keskkonna, esteetiliste, kultuuri ja religioossete vajaduste rahuldamisele. Põhiteesid: 1. Kõigel elaval, kõigil liikidel on iseväärtus sõltumata nende kasulikkusest inimesele. 2. Liikide paljusus ja elurikkus näitavad elu heaolu ning on väärtused iseeneses. 3. Inimesel pole õigust seda (elu)rikkust vähendada, v.a oma eluliste vajaduste rahuldamiseks vastutusrikkal viisil. 4. Inimeste mõju maailmas on liiga suur ja tegevus liialt keskkonnanõudlik. Seoses maakera elanike arvu kasvuga suureneb see mõju ohtlikult. 5. Inimeste eluline ja kultuuriline õitseng on saavutatav väiksema inimeste arvu juures.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajastab selle teket j
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid