Saksa barokkehitiste juures torkavad silma suured paljuruudulised, ülalt kaarjad aknad.Näha Carlo Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus- poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruseline fassaad kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele.Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667), armastas äärmuslikke liialdusi, eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned fassaadil.Lorenzo Bernini (1598-1680)üleeuroopaliselt kuulus, kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku. 8. Milline oli pärisbaroki skulptuur? Tunnused- hoogsad, rahutud, maalilised, voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid. Tugevaid, otsitud
Eeldused gooti arhitektuuri tekkeks: Romaaniaegse arhitektuuri puudused pimedus & masiivsus Tekkis 12. sajandil Põhja Prantsusmaal Üheks esimeseks esindajaks: Saint Denis kirik Pariisis Detailid: Teravkaar Ristroidvõlv Tugipiilarid Fiaalid Siirud Amiens Reims Põhiplaan: Ladina risti kujuline Rikkalikult kaunistatud läänefassaad (roosaken), mida kroonivad tavaliselt kaks torni Chartres Hilisgooti arhitektuur/ leekestiil: Palju liialdusi Suurgildi Gooti arhitektuur Eestis tekkis 14. sajandil sakslaste mõjutusel Näiteid: Karja kirik Tallinna toomkirik Pühavaimu kirik Pirita klooster (hilisgooti) 15. ja 16. sajandil käib üle-eestiline maakirikute ehitamine Aitäh!
saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valke/aminohappeid, mida taimsetes toitudes ei leidu, kuid mida inimene eluks vajab Pole olemas tervisele kahjulikke toiduaineid, on vaid ebatervislikud kogused! ❏ Süüa võib kõike, ka kiirtoitu ❏ Keha ei salli liialdusi millegagi ❏ tasakaalustatud toitumist iseloomustavad toidupüramiid ja taldrikureegel SÖÖ SELLEKS, ET ELADA, MITTE ÄRA ELA SELLEKS, ET SÜÜA. Tänan kuulamast! Kuid ära unusta, et ka ümar on vorm. Kasutatud allikad http://www.vaikemeesak.ee/?q=node/14 http://www.toiduliit.ee/sealiha/kumme_pohjust_liha_soomiseks.html http://novaator.err.ee/v/tervis/cce24345-5d88-46c3-aa74-7f9fac75f3fb/eesti-teadla
ROKOKOO 1720-1770 (kivikribu) Algus Prantsusmaal, kus valitses kahe Louisi vahel lõbujanuline Orleansi hertsog. Kadusid barokiaegsed piirangud (Itaalia liialdusi peeti varem maitsetusteks). Elu sisuks sai lõbustuste otsimine EHITUS Hoone välisküljel suuremaid muudatusi ei toimu. Sisekujunduses planeeriti ümber ruumid. Tekkisid väiksemad saalid; buduaarid ja salongid. Seinad kaeti heledate paneelide ja peeglitega, millede raamistusest hargnesid õrnad lille ja oksakujulised kaunistused. Tihti olid kaunistused ebakorrapärased ja eelistati nn ORVANDit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. MÖÖBEL
Roland on liiga uhke, et suurt väge appi kutsuda ja otsustab üksi võidelda. Roland ja Oliver sureb, lõpuks tuleb siiski Karl Suur neile appi ja tapab emiiri väe ja emiiri enda ka. Marsilius kaotab. Lõpus peetakse Ganeloni üle reetmise pärast kohut, ta mõistetakse süüdi. ,,Rolandi laul" on kunstiliselt hästi terviklik. Autorile on faktilisest täpsusest tähtsam isamaa-armastus ja Prantsusmaa ülistamine. Seepärast on teoses palju liialdusi, nt Karl Suur on 200aastane ja ajalooliselt valesid fakte, nt ründas Marsiliuse tohutu väe asemel neid hoopis baski mägilased, sest Karl Suur oli nende küla rüüstanud. Samuti on seal korduseid, nt Oliver soovitab kolm korda Rolandil sarve puhuda ja abiväge kutsuda, millest Roland kolm korda keeldub. Autor ise ei ole ainult prantslaste poolt, vaid on üsna objektiivne ning ei kiida koguaeg ainult häid ja vahetab
Välimusel oli tähtis kuppel(torn).Keskosa kahekorruseline, ebasümmeetria. ROOMA linna arhitektid: Giovanni Lorenzo Bernini- kuulsaks sai skulptuurigrupiga "Apollon ja Daphne". Kunstniku eluajal ülistati kõige rohkem tema dekoratiivset "Peetri tooli" Peetri kirikus. Carlo Maderna (1556-1629) Santa Susanna kirik (Rooma). 1556-1629. Itaalia arhitekt.Muutis Peetri kiriku põhiplaani ja lisas juurde ühe risti. F.Borromini- liialdusi armastav (San Carlo kiriku kuppel). MÕISTED- Petiikaknad-võlts aknad. Voluut-spiraal-kujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Eesti(1630'ndad) Meil domineeris Hollandi tagasihoidlik barokk. Itaalia näide(kadrioru loss). *Kaitse ehitused (Bastjon arhitektuur) *Narva linn *Kadrioru loss (Niccolo Michetti) *Palmse, Vihula, Maardu, Lihula loss. Maalikunst: tugev valgus, vesi. Meisterliku materjali kujutamine. Nähtav pintslitõmme, kuldsed, sügavad, punased perioodid.
mõnedki kirjandusteoreetikud ning pole põhjust selles kahelda. Gailiti romaanil on väga sobiv alapealkiri ,,Teekond lahtiste allikate juurde" , sest sümboolne allikate otsimise mõte kõlab juhtmotiivina läbi kogu raamatu. Tervikuna jõudis ,,Ekke Moor" lugekate kätte 1941. aasta lõpul. See rahu ajal kavandatud optimistliku põhiheliga romaan sai raamatuks sõjamürina keskel, kus seda teost loeti kui kaotatud lapsepõlve mälestust ja kaja. Gailiti romaanis leidub kõikvõimalike liialdusi igal leheküljel, see kuulub lahutamatult gailitliku kirjutamislaadi juurde. Lisaks sellele- romaani tegelased pole loodud realistliku kujutamismeetodi järgi ning neil on väga eriskummalised nimed : ema Neenu, Ekke Moor, Eneken Üüve, Lassi, Uutsö jpt-see kõik muudab romaani põnevamaks ning erilisemaks. Ekke on hellitatud logard, keda ema Neenu küll sageli vitsaga karistab, aga veelgi enam hoiab. Siinkohal tuleb märkida, et ema Neenu tegelane sarnaneb Ibseni ema Asega ning
''Hobusehullud'' Kokkuvõte Marian Suitso on kirjutanud ühe igati huvitava ja laheda noorsooromaani. Sellise, mis on justkui elust endast, sest siin ei ole mingeid liialdusi ega üleloomulikku sündmusi, vaid üheksanda klassi õpilased oma rõõmude ja muredega. Raamat on üles ehitatud nagu päevik, mida peab peategelane, mina-jutustaja Johanna. Ta räägib otsekoheselt ja tõetruult oma igapäevastest sündmustest ja tunnetest. Romaan on küllaltki tüse ja tegevus kirju siin on palju tõuse ja mõõnasid, naljakaid situatsioone ja kurbasid olukordasid. Rohkesti on juttu noorte omavahelistest suhetest. Johanna suhted paljude
Aastad 1838-1847 on Liszti kontserttegevuse kõrgperiood. Ta rändab tohutu menu saatel läbi terve Euroopa. 1842. aastal andis Liszt kolm kontserdi ka Tartus, eestlasi tolleaegse publiku seas ilmselt veel ei olnud. Koos musitseeriti ka kohaliku pianisti A. Bernardiga. Kuigi Liszti menu oli suur, oli neidki, kellele tema muusikakäsitlus ei olnud meeltmööda. Talle heideti ette ülepakutud artistlikkust, publikuga koketeerimist, liialdusi väljenduses, omavolitsemisi tekstis ja küllap mitte ilma põhjuseta 1847. a., olles vaid 35-aastane ja oma võimete tipul, loobus ta virtuoosina kontserteerimisest. Ta asus elama Weimarisse, kus õuekapellmeistri ameti kõrval pühendus ta loomingule ja õpetamisele. Edaspidi andis mees kontserte vaid heategeval eesmärgil ning õpetussõnugi jagas sageli tasuta. See oli nn meistriklass, kuhu voolas õpilasi maailma erinurkadest. Enamik neist olid juba kontserteerivad pianistid. 1875
Maderna (1556-1629) loodud Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtnefassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi,
Karl suure hispaania sõjakäik, kangelaslik, ülistav tõsine, vähe muinasjutu pärasust, armastus teema puudub, Roland oli eeskuju rahvale ja väga pop. Rolandi lauluga hakkab prantsuse kirjanduse algus. Laul minu cidist pärineb 12 saj , räägib oma maast ja rahvast. Peategelane Cid, ta on väga armastud rahva sangar. Eepos on realistlik, ülevus puudub, ei kaustata poeetilisi metafoore. Tähtis osa on lood perekonna teemade igapäeva elu. Huumorit on aga üleloomulikke liialdusi pole. Ei rõhutata rahvusideed, aluseks paljudele hilisematele eepostele. Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused
aastal Moskva tulekahjus. Sarnasusi neil neljal kangelaseeposel on palju neis sõditakse kellegi vastu, kõigis neis leidub ka reetmist, kangelased on nagu ikka au sees ja nende soove täidetakse näiteks nagu siis kui Rolandi laulus palus Karl jumalat, et ta peataks päikese. Ning Jumal ka tema soovi täitis. Ülistatakse rüütliau ja patriotismi, idealiseeritakse kangelasi, hüperboliseeritakse sündmusi ja nendes osalejaid. Veel on kõigis eepostes liialdusi mis ei ole ajalooliselt õiged. Enim poeetilisi hüperboole on Rolandi laulus, nagu see, et Rolandi juhitavat järelväge ründab Roncesvallese kurus araablaste tohutu suur vägi või siis see, et Karl on 200- aastane. Ajalooliselt kõige täpsem on Hispaania kangelaseepos, mille enamik seiku on leidnud kinnitust ajaloos. Kui Roland on uhke siis Cidil pole ühtki joont iseloomus mis võiks aluseks olla dramaatilisele konfliktile. Siegfried on aga mehine, väärikas, aus ja õiglane
23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet" Donatello, Michelangelo, Veroccio, Bernini 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XVI ,,Päikesekuningas" 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vädlib itaalialikke liialdusi 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Katusekorrus, nimi tuleb looja järgi Francois Mansart 28. Kes oli Andre Le Notre? Aiakunstnik, kes kavandas Versailles lossi juurde kuuluva pargi. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansardi kavandite järgi ehitatud hoonet Versailles'i lossi ajapoolne fassaad ja peegligalerii 30. Mis on heroiline maastikumaal? Avara looduse taustal elustuvad stseenid antiikajaloost. 31. Milline oli Claude Lorraini maastikumaalide ülesehitus
vaagnaid isuäratavate puuviljadega portselanvaagnaid hõrgutisi WILLEM KALF 1622-1693 Teda huvitas · valguse peegeldumine ja murdumine värvilisel klaasil · intensiivsed värvid · rõhk valgusel ja varjul PRANTSUSE KUNST 17.sajandil (vanaklassitsism) Louis XIV stiil "Riik see olen mina." Arhitektuur · keelas baroki ära · välditi itaalialikke liialdusi · klassitsistlik suund · püüti jäljendada antiiki FRANQOIS MANSART 1598-1666 · arendas edasi renes.ajastu katusearhitektuuri traditsiooni o nii sünnib katusekorrus mansardkorrus peatiib suunatud aia poole, külgtiivad piiravad õue o Versailles` lossi ehitamine (vana jahilossi ümber) o eluruumid 1500 inimesele, väike kirik ja ooperisaal o aiapoolse fassaadi projekteeris Jules Hardouin-Mansart
Korintose stiil erineb joonia stiilist ainult kapiteeli poolest. Korintose kapiteeli alaosa ehk ehhiin on karika või vaasikujuline. Kasutati hulgaliselt taime motiive, kõige populaarsemad olid akantuselehed, väädid ja õied. Näiteks võib tuua Olümpieoni Ateenas. Kreeklaste poolt ehtitatud templid on lihtsad ja loogilised. Üldpildis valitseb rahulik harmoonia, kõik sulandub kokku. Kreeka arhitektid üritasid alati leida kuldse kesktee, vältides liialdusi ja äärmusi. Korda pidasid kreeklased väga tähtsaks. Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist. Paljud reljeefid ja muud ehituskaunistused on aga üle värvitud rõõmsates toonides. Tänapäeval pole aga kahjuks värvidest midagi järel. ATEENA AKROPOL Kreeka ehituskunsti hiilgeaeg algas 5. sajandil e.m.a. Sel ajalb toimusid Ateenas suured ehitustööd. Ehtitustööd käsid vanal kindlusemäel Akropolil. Akropol oli Ateena
Need inimesed tahavad lõpuni kõike teada, et veenduda selle tõsiduses. Selge loogika, reaalsuse ja selguse tunnetus. Selle märgi all sündinutel on elu küsimustele terav pilk, nad on ettevõtlikud ja uudishimulikud, küllalt kavalad, kuid siiski tagasihoidlikud. Nad oskavad teistelt nende saladusi välja meelitada, kuid enesest ei armasta palju avaldada. Nad nõuavad kõigilt inimestelt täpset käitumist ja täpsust. Hirmu nad ei tunne. Tegutsemine on alati läbi mõeldud. Nad ei salli liialdusi, ekstsentrilisust ja vihkavad ebaõiglust. Korraarmastus võib muutuda lausa maaniaks. Neile meeldib koguda raha, nad on kokkuhoidlikud ja kergemeelselt välja antud raha tekitab neis meelehärmi. Neitsi tähtkuju all sündinutel on alati isikupärane mõistus ja nad on head töötajad. Neist saavad head pedagoogid, kollektsionäärid, raamatukogu töötajad ja teised. Selle tähtkuju all sündinud omavad kirge teadmiste järele, õpivad kogu elu lõpuni. Neil on
23. Nimeta kõik kolm renessansiajastu kujurit ja üks barokiajastu skulptor, kes on loonud skulptuuri ,,Taavet"? Donatello, Verroccio, Michelangelo, 24. Kuidas nimetatakse 17.saj. Prantsusmaal levinud kunstisuunda? klassitsism 24. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV ehk päikesekuningas 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barokist? Vanaklassitsism jäljendas antiikkunsti ja välditi itaalialikke liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud?katusekorrus,see nimi tuleb seda edendanud arhitekti F.Mansarti järgi. 28. Kes oli Andre Le Notre? Ajastu suurim aiakunstnik. 29. Nimeta kaks J.Hardouin-Mansard'i kavandite järgi tehtud hoonet. Vendome väljakut ümbritsevat kaks hoonet, Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Loise XIV tagasi L.Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi?Põhjenda. 31. Mis on heroiline maastikumaal
Sophokles (496-406 ekr)- ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone"-Loob inimesi, nagu nad on. Euripides (480-406 ekr)- käsitles põhjalikult naise psühholoogiat, inimvaimu hälbeseisundeid. Tugev kirgede draama, suurem olustikutruudus. ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Elektra" Komöödia- naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimsese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelsaslike tüüpilisi jooni. Konfliktid lah. enamasti õnnelikult. Aristophanes (5 saj ekr)- ,,Ratsanikud", ,,Pilved", ,,Linnud" PROOSA- filosoofiline, ajalooline, retooriline (6 saj ekr) Demosthenes (384-322 ekr)- säravaim Kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. Sokrates (470-399 ekr), Platon (427-347 ekr), Aristoteles (384- 322 ekr), Herodotos (485- 425 ekr) KREEKA KIRJANDUS- Rooma periood (2 saj ekr- 4 saj pkr)- Kreeka suurejoonelise mineviku imetlemine.
Menurikkaks sai teos ,,Värssjutud ja novellid", osa neist juttudest olid erootilised ning keelati seetõttu võimude poolt. La Fontaine'i sädelev iroonia ja vaimukus jätkusid tema valmides. Ainest nendeks laenas ta muistseilt kreeka valmimeistritelt, kirjutas klassikalises riimitud vabavärsis, enamasti on tegemist loomalugudega, millega näidatakse kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õunakonnaelu, naerdakse välja maiseid nõrkusi ja liialdusi. Kuulsamaid valme on ,,Rebane ja viinamarjad". La Fotaine'i valmides vaheldub satiir võimumeeste üle leebe huumoriga inimeste nõrkuste üle. La Fontaine ülistab kooskõla loodusega, leplikku ja arukat meelt, sõprust, tagasihoidlikkust vastukaaluks demagoogiale ja võimuihale.
suhe. (Kuurme, 2003, lk 5) 3 Sellest kõigest võib järeldada, et ei ole olemas kindlaid hea või halva kasvataja kriteeriume, vaid see sõltub konkreetsetest olukordadest ja indiviididest. Lähenemine, mis toimib ühele, ei pruugi toimida teisele. Kasvatajatena omame kasvatatavate üle teatud võimu, mis on ühelt poolt küll vajalik, kuid teisalt peame selle kasutamisega ettevaatlikud olema, et vältida liialdusi. Ühte võimu omavate inimestena oleme ometi teiste võimude meelevallas ja sellepärast ei saa me oma töös olla täielikult vabad ning peame teatud standarditest kinni pidama. Seega tuleb jälgida, et õpetame seda ka oma hoolealustele. Kindlasti on olemas hea ja halb kasvatus, kuid milline on hea ja milline halb? selle üle võib lõputult diskuteerida. Selge on see, et nagu eelnevalt korduvalt mainitud, ei ole heas kasvatuses võimuga liialdamist
·Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu. Barokki oluline uuendus liikumise toomine kunsti. Barokkstiil mõjutas kõikjal Euroopas sisekujundust (mööblit), tarbekunsti ja rõivamoodi Kujunes kaks peamist barokki suunda: 1. Äärmuslik barokk e. tavaline barokk, mis levis absolutistlikes ja katoliiklikes maadesLõuna-Euroopas(eelk. Itaalias) ja Kesk-Euroopas(ka Poola, Saksamaa), 18. saj ka Venemaa. 2. Tagasihoidlik barokk, mis püüdis vältida liialdusi ja mille võis omakorda jagada kaheks: realistlikuks ja vanaklassitsistlikuks(Prantsusmaa) ·Barokk oli 1. Eur. kujunenud stiil, mis levis ka teistele mandritele(eelk. Ameerika) Barokkarhitektuur: ·Sai alguse 16.saj lõpul Itaalias ·austati antiiki ·ei sallitud sirget joont ·Hooneid püütakse näidata suurematena, kui nad tegelikult on, suursugustena. ·Palju tähelepanu pöörati treppidele ·Ülekuhjatus(detailid, 2 katuseviilu jne) ·Puudub kindel
Michelangelo, Donatello, Andrea del Verrocchio ning Lorenzo Bernini. 24. Kuidas nimetatakse 17. sajandil Prantsusmaal levinud kunstisuunda? Klassitsism 25. Kelle valitsemisajal levis Prantsusmaal vanaklassitsism ja kuidas seda kuningat veel nimetati? Louis XIV – nn. „Päikesekuningas“ 26. Mille poolest erineb Prantsuse vanaklassitsism Itaalia barkoist? välditi barokile omaseid liialdusi. 27. Mis on mansardkorrus? Kust on see nimi tulnud? Mansardkatuse alla paiknev katusekorrus, François Mansarti järgi. 28. Kes oli André Le Nôtre? Ta oli oma ajastu suurim aiakuntsnik ja maastikuarhidekt, kes rajas Versailles' lossi pargi. 29. Nimeta 2 J. Hardouin-Mansard'i kavandite järgi ehitatud hoonet? Vendome'i väljak ja Invaliidide varjupaiga kuppelkirik. 30. Miks lükkas Louis XIV tagasi L. Bernini projekteeritud Louvre'i idafassaadi?
Laemaalides kasutati perspektiivi. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid inglid, pühakud või tegelased antiikmüütidest(taevani ulatuv ruum). Borromini ehitisi domineerisid eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil, kui põhiplaanis. Äärmuslikum suund. Bermini, Maderna: Santa Susanna kiriku fassaad. Saksa: külluslik ja toretsev. Belvedere loss. Prantsusmaa: Välditi itaalialikke liialdusi Valitsevaks sai nn klassikalistlik suund. Püüti jäljendada antiikset ja renessansi kunsti. Selged sümmeetrilised ja rahulikud ehitised. Itaalia järel teine maa, mis võtab vastu baroki. Tol hetkel Euroopa võimsaim riik, barokk kujunes seal välja oma klassikalises ilus. Varabaroki ajal Lemeriere: jätkas Louvre'i ehitust. Mansart: tüüpilise prantsuse katusearhitektuuri väljaarendaja (ehitise iga osa eraldi kõrge katuse all), mansartkorrus, palju losse Louvre'i jõeorus,
Romantilised, naturalistlike sugemetega proosa teosed. Andsid välja Petersoni ja Liivi loomingut Albumites hea keel ja stiil (Johannes Aavik tegi albumitega koos töödoli keeleteadlane, rikastas sõnavara ja parandas grammatikat) Keel kõlav ja ilus Arendasid kirjandus kriitikat ehk arvustamist(eriti Tuglas ja Suits) Edendasid kirjastamis kultuuri (albumid kaunilt kujundatud) Avardasid kirjanduslikke kontakte (tõlked) Esines liialdusi, kuid viisid eesti kirjanduse uuele tasemele. Gustav Suits 30. nov. 188323.mai 1956 Luulekogud: ,,Elu tuli" 1905, Helsinkis Teema: *Laulud noorusest, näeb noortes jõudu ja elu uuendajaid *võitlusmeel ja isamaa *vabadusideed * armastus ,,Tuulemaa" 1913 Teema: *küpse meister, tusane enesetunnetus *Kodumaa ja aeg
Ta on küllaltki naiivse mõtlemisega, kuid vahel lausa üllatavalt täiskasvanulik tüdruk. Tema käitumises ja segastes tunnetes võivad mitmed noored ka ennast ära tundi. Näiteks kui Rebecca isa ei tule talle hotelli järele, et teda kinno viia, on ta isa peale vihane ega soovi mõelda sellele, et on võimalus, et isaga juhtus hoopis õnnetus või tuli ette mõni pakiline asi. Ta pigem soovib olla veendunud, et isa unustas ta ära ja ei armasta teda, kui on seda päriselt. Selliseid liialdusi teevad noored vihahoos tihti. Rebecca on julge tüdruk ja küllaltki ettearvamatu. Ta ei tee plaane ega mõtle palju ette. Tal on hea süda ja ta on väga abivalmis ning ta usub, et kõik lõpeb alati hästi. Näiteks arvab ta, et suudab ühe kodutu elu muuta paremaks, leida talle töö ja kodu, hoolimata sellest, et ta on vaid üks laps. Rebecca teab, mis on elus oluline, ega pööra nii suurt tähelepanu materiaalsetele asjadele. Ta soovib üle kõige, et isa teda
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub
Ta elas aastatel 1599-1667. Ta sündis ja elas Itaalias ja ta oli arhitekt. Suurim töö on tal San Carlo alle Quattro Fontane kirik. San Carlo alle Quattro Fontane kirik. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. 5 Sanssouci loss Sanssouci on loss Saksamaal Berliini lähistel Potsdamis, mida hakati rajama 1744. aastal
Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Skulptuur Kuni hellenismini olid skulptuurid Hellenistlik skulptuur muutus inimmõõtmetes. toretsevamaks, mõnedes töödes esines Enne hellenismi ei näe skulptuurides ülepakutud tundeid, kentsakaid liialdusi. emotsioone. Hellenismis tekkisid uued Senised klassikalise ajajärgu jumalate, temaatikad. kangelaste ning idealiseeritud kodanike Portreed muutusid naturalistlikeks. üldistatud kujud vahetusid aegamisi välja hellenismi naturalistlike figuuride ja portreedega, milles rõhutati kujutatava
8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal. Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust. Ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud. Kasutusele tuli mansardkatus - nimetus pärineb selle loojalt, Pierre Mansarti- nimeliselt arhitektilt. Arhitektuur Prantsusmaal: Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute mõõtmete ja mõjukusega pidi see endast kujutama Louis XIV võimu võrdkuju
Lk.1.......Sisukord. Lk.2.......Sissejuhatus,Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas. Lk.3........Konfutsiuse elulugu. Lk.4.......Konfutsiuse õpetus. Lk.5.......Kokkuvõte,Kasutatud kirjandus. 1 Sissejuhatus Vana-Hiina suurele mõtlejale Konfutsiusele on omistatud väga palju teeneid ja voorusi. See Hiina mõtleja paistis silma niivõrd suure mõju ja teenetega, et tema elulugu uurides tuleb olla ettevaatlik kroonikud on sageli lisanud sellele liialdusi ja müüte. Ka eesti keeles kättesaadav materjal on küll põhjalik, kuid sageli räägivad erinevad teosed teineteisele vastu. Konfutsius (või Kong Fuzi) oli Vana-Hiina mõtleja ja õpetlane, kes elas 5. saj. e.Kr (551-479 a. e.Kr) ning mõnede arvamuste kohaselt andis tõuke uut tüüpi mõtlemisele ja kultuuriorientatsioonile, mis levis Hiinas 4. saj. e.Kr (Läänemets 2001). Konfutsius oli erakordselt silmapaistev iseseisev mõtleja, kelle ideed leiavad kuulajaid ka aastatuhandeid
kätemaksu Rolandi ja 12 peeri langemise eest.
Eeposes on 7 aasta kestev soda
Teost iseloomustavad lakoonilisus sündmuste esitamisel, karm stiil ja
herooiline, ülev tõsidus
Armastusteema puudub,(vaid armastus oma kodumaa vastu ) , vähe
muinasjutupärasusi
Tähtsam kui ajalooline faktitäpsus on autorile olnud soov ülistada
prantslaste isamaa-armastust
Palju poeetilise hüperboole (liialdusi) : kijanduses Karl on 200 aastane;
peapiiskop Turpin ükski tapab lahingus 400 mauri.
Selle suurteosega algab pransuse rahvuskirjandus
Kurtuaasne armastus keskaja kirjanduses: rüütliromaan,
trubaduurid, Roosiromaan (võrdlevalt)
Rüütliromaan – armastuse võitmine , graali otsimine, kujunemise
arenguromaan , naise ustus kui isikuse vastu, rüütrel otsib seiklusi ,
südamedaam on abielunaine , armastus on maine, kättesaamatu,
Ülejäänud osa linnukasvatusest kontsentreerus vähestesse majanditesse. Rajati ka suuri köögiviljakasvatuse kasvuhoone- ettevõtteid. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea-kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme, peamiselt 400-, vähemal määral 800-kohalisi. Perioodi lõpul asus suurfarmides üle 60% lehmadest. Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud määral silmas maailmatendentse, kuid esines olulisi liialdusi. Ei saavutatud kavandatud efekti, eirati keskkonnakaitse nõudeid. Nõukogulik agraarpoliitika, eelkõige sundkollektiviseerimine, pärssisid oluliselt põllumajanduse arengut. Vahetult sõjale järgnenud aastatel nõrgestati talumajandust ning sõjaeelne tootmismaht ei taastunud, nagu näiteks Soomes. Järgnenud kollektiviseerimine põhjustas esialgu otsese toodangumahu tagasilanguse ning madalseis püsis 15-20 aastat. Alles 1960
muutumist regulaarseteks suitsetajateks. See peab edastama mitte ainult infot, vaid tekitama suitsetamise vastu vastikustunde. Et panna noored huviga filmi vaatama, ei tohi see olla etteaimatavalt ,,õpetlik". Film peab köitma nii vormi kui teostusega, tekitama emotsioone ja diskussioone. ,,Suitsu" idee on välja töötanud reklaamiagentuur Utopia, pakkudes zanriks õudusfilmi, kus segunevad splatter-stiil, ja absurdikomöödia. Kasutatud on nii suuri liialdusi, et selle vaataja tajub peagi, et tegemist ei ole realistlike tegelaskujudega. Peategelane dr Suits tegutseb oma ,,patsientidega" nagu suitsetamine inimorganismiga, hävitades süsteemselt organeid ja elundkondi, tekitades vaatajas vastikustunnet. Stiilivalik ei ole juhuslik näiteks aastast 2001 Kanadas sigaretipakkidele pandavate hoiatuspiltide mõju hindamine näitas, et tõhusaimaks osutusid suitsetamise ohtude
sajandil (1830 esietendus Victor Hugo romantiline draama ,,Hernani"). KLASSITSISM 2 Jean de La Fontaine´i (1621-16959) looming oli mitmekülgne, kuid maailmakirjandusse kuuluvad eeskätt tema valmid (,,Valmid", 3 osa, 1668-1694). Järgned iidset valmitraditsioon (nt kreeklane Aisopos 6. saj eKr, roomlane Pheadrus 1 saj),esitleb La Fontaine enamasti loomalugusid, milles koomiliselt kujutab kõikvõimalikke inimolukordi, seltskonna- ja õukonnaelu, inimtüüpe, maiseid nõrkusi ja liialdusi. Terav iroonia ja satiir võimumeeste ja silmakirjatsejate üle vaheldub leebe huumoriga, millega ta jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Tema tuntud valmid on nt ,,Rohutirts ja sipelgas", ,,Hunt ja lambatall", ,,Rebane ja viinamarjad", ,,Hundid ja lambad". La Fontaine on tugevalt mõjutatud Euroopa hilisemat satiirist kirjandust (nt Venemaal ivan Krõlovi, kelle valme omakorda matkis Eestis Jakob Tamm).
Õukonnaintriigide tõttu sattus ta Kastiilia kuningaga vastuollu ning saadeti maalt välja, kuid võidud lahingutes tegid tast kangelase ja tõid lõpuks ka leppimise kuningaga. Hispaania kangelaslaulu iseloomustab realistlik joon, ülevuse puudumine. Kirjeldused on konkreetsed ja asjalikud. Tähtis osa on eeposes perekonnatemaatikal ja igapäevasel eluolul. Neis seikades pole üleloomulikkust, kuigi võib esineda humoristlikke liialdusi. Kuigi Cidi-lugudes ei rõhutata kuskil hispaania rahvuse ideed, on ,,Laul minu Cidist" saanud hispaani rahvuseeposeks. Teoses võib tajuda teatud aristokraatiavastast hoiakut: Cidi uhked tiitlitega väimehed osutuvad pelgureiks, Cid ise aga on demokraat, käitumiselt lihtne ja suuremeelne; sõjameestega suhtleb ta sõbralikult ja usalduslikult. Cidist pajatavad kroonikad ja tema eluloo motiivid on pakkunud ainet hilisemale
Üldiselt peetakse "Iliast" küllaltki autentseks tolle aja kirjelduseks, selles mõttes, et analoogilised sündmused võisid aset leida. Vahest kõige olulisem usaldust tekitav fakt on see, et eeposes on üksikasjalikult üles loetud, missugusest linnast kui palju sõjalaevu Troojasse saadeti, ja see langeb hästi kokku arheoloogiliste andmetega nimetatud linnade jõukusest. Tõsi, Homerose kirjeldus sisaldab ka palju üleloomulikku ja liialdusi, näiteks jumalate sekkumist võitlusse. Relvad on pronksist, peamisteks relvadeks on pronksotsaga viskeoda ning pronksist mõõk. Sõjamehed kannavad ka pronksist turvist ning kiivrit ning nahkkilpi. Väejuhtide relvad võivad olla kaunistatud kulla ning emailiga. Enamik sõdureid võitleb jala, jõukamad kasutavad aga sõjavankreid. Lahingus puudub vägede keskne juhtimine, planeeritakse vaid kõige lähemal olevate meeste tegutsemist. Sõdurid õhutavad kaaslasi
Santa Susanna kirikus. Selle poolsammaste ja pilastritega kaetud kahekorruselist fassaadi kroonib kolmnurkne viil; ülemist, kitsamat korrust seovad alumisega spiraalsed voluudid kahel pool fassaadi. Seinaorvades seisavad staatuad. See küllaltki lihtne fassaad sai eeskujuks paljudele teistele, kordkorralt keerulisemaks muutuvatele fassaadidele. Neid murti ja painutati, kaunistustega loodi seal rahutuid valguse ja varju mänge. Selles saavutas äärmuse liialdusi armastav Francesco Borromini (1599-1667). Eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil kui põhiplaanis iseloomustavad tema loodud hooneid. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku, muutis tunduvalt renessanssmeistrite kavandatud hoonet ja teostas sisekujunduse. Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Tekkis ehitisi, mille põhiplaan
Kui klient ei saa klienditeenindajast aru, võib paluda tal kirjutada lause paberile, telefoni või lasta kliendil uuesti oma lauset korrata. Kordamist palu rahulikult ja vabandades nagu oleks see sinu poolne eksimus. Vaegkuulaja ja kurt inimene püüavad lugeda suult, seepärast tuleb vaadata rääkides neile otsa. Kõne peab olema selge ja kõneleda ei tohi väga kiiresti. Kasuta normaalset hääletooni, väldi liialdusi suu liikumisel. Kuulmispuudega kliendiga suhtlemiseks võib kasutada paberit ja pliiatsit. Kurdid võivad olla koos saatjaga, kes valdavad viipekeelt, kuid teenindajana ei pea kuulmispuudega inimesega suhtlemisesks viipekeelt tundma. Vaimupuudega klienti teenindades tuleb olla kannatlik ja rahulik. Vajadusel seletada talle mitmeid kordi ja veenduda, et klient on õigesti aru saanud. Teeninduses kohtab üldiselt kerge
tervist säilitada. Taheti eemale hoida haigetest ja nende asjadest, nii toimides loodeti terveks jääda. Surmahirmus hakkasid inimesed erinevalt käituma. Mõned arvasid, et kaine eluviis ja hoidumine liialdustest aitab tõhusalt kurjale vastu panna. Nad koondusid väikestesse gruppidesse, elasid teistest inimestest lahus, varjasid end lukustatud majades, kus polnud haigeid ja oli mugav elada. Nad tarvitasid kõike mõõdukusega ning vältisid liialdusi. Samas olid teised inimesed vastupidisel arvamusel. Nemad leidsid, et selle häda vastu on kõige tõhusam palju juua ja nautida, laulda ja lõbutseda ning ringi hulkuda. Nad liikusid ühest kõrtsist teise, juues sihitult ja nautides kõiki ihasid. Anti järele oma loomalikele tungidele. Paljud aga valisid ka kesktee kahe äärmusliku eluviisi vahel. Nad tarvitasid kõike parajal määral ja tarvidust mööda. Nad hulkusid ringi ja korjasid lilli, et peletada eemale laipade ja
käituvad alati ja kõiges oma sotsiaalse keskkonna kirjutatud ja kirjutamata seaduste järgi. · Inimeste võõrdumist loomade maailmast rõhutab ta tegelastele loomanimedele sarnaste perekonnanimede panemisega. · Tsehhovi olustikusatiir taandus 1883.aastast alates sotsiaalse ees. · Novell ,,Unter Prisibejev" (1885) on üks tema koomiliste novellide hilisemaid näiteid. See keelati algul ära, sest selles kirjutati politseilise järelevalve tugevdamisest juhtuvaid liialdusi. · 1884. Aastal lõpetas Tsehhov ülikooli maakonnaarsti kutsega. Kuid arstiamet segas tema kirjanikutööd. · Ainuüksi 1885. Aasta jooks kirjutas Tsehhov 113 teost. · Tsehhovi kirjanduslik kuulsus kasvas kiirest ning ainuüksi kogumik ,,Kirjud jutud" (1886) põhjustas arvukat vastukaja. Seega tõstis ta humoristliku lühijutu väärikasse kirjandusse. · Tsehhovi elu ei olnud aga kerge. Tema ülalpidamisel ole perekond ning tal avastati esimesed tuberkuloosi sümptomid
võimsaid ansambleid. Kuni tänaseni on see üks kunstipärasemalt planeeritud linnu maailmas. Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (1700-1771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaazist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist. Peterburi lähedale ehitati mitmeid suveresidentse, millest tuntuim on Peterhof (praegu Petrodvorets) omapärase puskkaevude kaskaadiga. Prantsuse ehituskunstis välditi itaalialikke liialdusi. Valitsevaks sai klassitsistlik suund, s.t. püüti jäljendada antiikset ja renessansskunsti. Hooned olid ülesehituselt selged, sümmeetrilised ja rahulikud, suursugused. Stiili kujunemises on suur roll 1667. aastal korraldatud arhitektuurikonkurss Louvre'i lossi idafassaadi ümberkujundamiseks. Kavandatu on rangelt klassitsistlik, mõneti Kreeka templeid meenutav. Prantsuse arhitektuuri kuulsaim mälestis on Versailles' loss Pariisi lähedal. Oma tohutute
taoismsi ka mitmid ettekirjutisi, mis õpetavad inimesi teisi austama ja elama hüvelist elu. Kolm teed Hiinas kombineeritakse taoismi eetilisi eesmäeke sageli konfuatsinismi ja budismi omadega. Taoistid võtsid omaks sellise konfuatsianistliku vooruse nagu austus korra vastu ja ning budistliku enesearendamise ideaali ja moraalsel teel käimise ideaali. Nad mõistsid, et need kolm teed pakuvad üksteist vältida liialdusi kõigis ja võtta omaks taoistlikke tarkade õpetusi. Õige käitumine Vastavalt taoistlikule arusamaale elab hoolikalt eetilist teed järgiv inimene kauem. Mõned ammused targad soovitasid võtta akeemikute valmistatud segusid, kuid need võisid toimida ainult juhul, kui nende eliksiiride valmistajd ja kasutajad elavad taoistlike moraalinõuete kohaselt. Tänapäeval arvatakse taoistliku
Otsekui soovides inimeselt ta ausära täielikult ära võtta, näitas Pascal mõistust naeruväärsena: "Maailma suvenäärse kohtuniku vaim ei ole nii sõltumatu, et ükskõik missugune müra, mis tema läheduses puhkeb, ei saaks teda häirida. Selleks, et teda mõtlemast takistada, ei lähe tarvis kahuripauku. Piisab vaid tuulelipu või vintsi kriiksatusest." Pascali dialektiline vaim ei talunud ühekülgseid arutlusi, üheseid lahendusi ega põhjendamatuid liialdusi. See ei olnud juhuslik, et "mõistusekultusele" vastukaaluks ei seadnud ta intuitsiooni või "meelekultust", vaid määras igale gnoseoloogilisele võimele oma "seadusliku" kompetentsussfääri. Pascal tundis tema jaoks looduses ülevaima- inimmõistuse jõudu ja võimu, kuid erinevalt ratsionalistidest tundis ta hästi ka selle nõrkusi. Ei saa väita, et Pascal oli nende nõrkuste ülemlaulikuks. Pigem oli ta tundlik registreerija nagu täpne baromeeter. Ta ei olnud kiretu
- Linnal 4 funktsiooni: seal pidi saama elada, töötada, puhata ehk keha ja vaimu kultiveerida ja liikuda, Maurer oli kõigi nende 4ga nõus - Varem mitmed erinevad linna planeerimise tüübid, nüüd Maureri arvates kõik muutunud vabadus ja majad kasvavad metsatukkadest kui seene ja arhitektid kõnnivad kord käes - Maurer hindas Mustamäed kõrgelt, sest oli selle ehitusse ise panustanud, pakkus peavarju ligi 100 000 inimesele, selge, avar, pole liialdusi - Maurer vihkas minevikuihaldust, eelistas vaadata ettepoole ehk uuendusmeelne - Theo oli tegelenud isikliku magnetismi arendamisega, magnetiline mees pidavat rahulikult mõjuma, tema pidev vajadus end peeglist vaadata kinnituseks, et ta ikka olemas on ja hea välja näeb, uskus tähtedesse, samas oli materialistlik, uskus et kõigel teaduslik seletus - Viktor viidi miilitsasse, Theo jäi kahe naisega üksi, rääkis neile oma veidratest
Naislugejad peavad olema võimelised nägema meeste eelarvamusi jutustuses, nii et oleks võimalik avastada nende väärsust. Järgnevalt tuleb vaadata teksti keelekasutust - kas tekst kasutab traditsioonilist ja harjumuspärast keelt, mis on seotud meeste korraga või on keelt kasutatud ebaharilikult ja nii, et see ühildub naiste korraga. Märgid ebaharilikkusest hõlmavad häälte kaotust või paljusust jutustuses, pilamist, väljenduse voolavust, kordusi, liialdusi, kapriisitsemist, mitmeid vaatepunkte jne. Viimaks tuleb lugeda silmas pidades ainult kahte asja - sümboolset ja kujuteldavat. Sümboolne sisaldab jutustuse ja jutustaja eraldumist prototüübi kehast sümboolse patriarhi hirmu all. Kujuteldav kord soovitab jutustust või jutustajat täielikult samastada prototüübi kehaga, ilma igasuguse hirmuta patriarhi ees. 9 3. 2. Põhimõisted 9 http://www.geocities.com/Athens/Academy/4573/Lectures/feminism.html (dr Visam Mansuri)
lõbustamisega ega käsitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks.( Lill.A.2000, lk 245) Komöödia on naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelaskuju tüüpilisi jooni. Komöödias lahenevad konfliktid enamasti õnnelikult, erinevalt tragöödiast. (Nahkur,A.2005, lk 38) Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest, väikestest pilkelistest stseenidest ning nalja ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad (komöödia: komos nokastanud meeste jõuk + o(i)de - laul). Pidutsejad liikusid rongkäigus mööda tänavat ja pilkasid vastutulijaid
tegelik võim puudus. Imperaatori vanem poeg päris trooni sageli üsna noores eas, kui vananev valitseja astus kõrvale ja pühendus palvetele. Seisustest üks kõrgemaid oli sõdalaste samuraide seisus. Nemad kontrollisid kõiki teisi ja neile kuulus mitmeid privileege, näiteks tohtisid nad kanda kahte mõõka. Samas olid samuraid kohustatud kõikidele teistele eeskujuks olema, elama kindlate reeglite järgi ning mitte lubama endale mingeid liialdusi. Järgmine seisus oli talupojaseisus. Talupojad toitsid kõiki ülejäänud seisusi. Kuigi talupojaseisuse väärikusest ja vajalikkusest räägiti palju, oli talupoja tegelik olukord raske. Kehtis palju piiranguid, talupojad ei tohtinud oma majapidamist maha jätta, ükskõik kui raske neil ka oli. Enamasti elasid nad vaesuses. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaupmehed
lõbustamisega ega käsitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks.( Lill.A.2000, lk 245) Komöödia on naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid, paljastab argielu pahupoolt, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Inimese kujutamisel kasutatakse koomilisi liialdusi, rõhutatakse tegelaskuju tüüpilisi jooni. Komöödias lahenevad konfliktid enamasti õnnelikult, erinevalt tragöödiast. (Nahkur,A.2005, lk 38) Kreeka komöödia sai alguse Dionysose rongkäikude falloselauludest, väikestest pilkelistest stseenidest ning nalja ja sõimulauludest, mida esitasid lustlikud talumeeste salgad (komöödia: komos – nokastanud meeste jõuk + o(i)de - laul). Pidutsejad liikusid rongkäigus mööda tänavat ja pilkasid vastutulijaid
Kristluse teenimise ja levitamise vaim. Prantslaste „Rolandi laul“, hispaanlaste „Laul minu Cidist“, sakslaste „Nibelungide laul“. Autorid teadmata. Laule kandsid ette elukutselised laulikud. Kollektiivne elutunne, idealiseeritud sangarid, ajaloo kuulsad episoodid. Luulevorm. RL+LMC- kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega. Rolandi laul: 12. saj algus. Kunstiline terviklikkus. Prantslaste isamaa- armastuse ülistamine. Rohkelt poeetilisi liialdusi. Oskuslik psühhologiseerimine, Roland pole veatu, rüütliuhkus. Võitlused nii prantslaste kui ka mauride vaatepunktist. Laul minu Cidist: XII saj. Tõetruum ajalugu kui RL. Religioosne fanatism võõras, sõda mauride vastu on Cidile igapäevane töö. Kangelaste iseloomud ei avane, vähem psühhologiseeritud. Cidis rõhutatakse pigem inimlikkust. Suurem osa eraelu. Rahva armastus mitte tänu sõjasangarlusele vaid tänu suuremeelsele ja lihtsale käitumisele. Nibelungide laul: XII-XIII saj
Ülejäänud osa linnukasvatusest kontsentreerus vähestesse majanditesse. Rajati ka suuri köögiviljakasvatuse kasvuhoone- ettevõtteid. 1970. aastate keskel rajati suured Viljandi ja Pärnu sea-kasvatuskombinaadid. Samal ajal asuti ehitama lüpsikarja suurfarme, peamiselt 400-, vähemal määral 800-kohalisi. Perioodi lõpul asus suurfarmides üle 60% lehmadest. Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud määral silmas maailmatendentse, kuid esines olulisi liialdusi. Ei saavutatud kavandatud efekti, eirati keskkonnakaitse nõudeid. Nõukogulik agraarpoliitika, eelkõige sundkollektiviseerimine, pärssisid oluliselt põllumajanduse arengut. Vahetult sõjale järgnenud aastatel nõrgestati talumajandust ning sõjaeelne tootmismaht ei taastunud, nagu näiteks Soomes. Järgnenud kollektiviseerimine põhjustas esialgu otsese toodangumahu tagasilanguse ning madalseis püsis 15-20 aastat. Alles 1960
annaabi.ee 
