''Hobusehullud'' (0)

''Hobusehullud'' Kokkuvõte
Marian Suitso on kirjutanud ühe igati huvitava ja laheda noorsooromaani. Sellise, mis on justkui elust endast, sest siin ei ole mingeid liialdusi ega üleloomulikku sündmusi, vaid üheksanda klassi õpilased oma rõõmude ja muredega.
Raamat on üles ehitatud nagu päevik, mida peab peategelane, mina- jutustaja Johanna . Ta räägib otsekoheselt ja tõetruult oma igapäevastest sündmustest ja tunnetest. Romaan on küllaltki tüse ja tegevus kirju – siin on palju tõuse ja mõõnasid, naljakaid situatsioone ja kurbasid olukordasid. 
Rohkesti on juttu noorte omavahelistest suhetest. Johanna suhted paljude klassikaaslastega on keerulised, sest ta peab ennast pigem nohikuks ja on loomulikult hea õpilane. Tüdruk jääb sageli ette nn populaarsetele klassikaaslastele, kes on klassis kõige tähtsamad ja tegijamad. Johanna räägib ka “nähtamatutest” ehk neist, kes klassis täiesti märkamatuks jäävad. Suhted populaarsete tüdrukutega on terve romaani ajal esiplaanil , sest neile ei meeldi, et Johanna tegeleb hobustega . Kui ühel hetkel tundub, et popid tüdrukud püüavad Johannaga sõpradeks saada, siis selgub küllaltki ruttu, et tegemist on hoopis enesekasuga – Johanna peab seltskonda sulandumiseks nende õppetöid tegema. Kummaline, kas pole? 
Tähtsal kohal on Johanna sõprus oma pinginaabri ja sõbranna Eliisiga – tüdrukud mõistavad üpris ruttu, kui olulised nad teineteisele on ja kui vajalik on tõeline sõber. Lisaks Eliisile tuleb Johanna ellu trennikaaslane Andres, kellega tal tekivad ka tõsisemad tunded. Lisaks räägitakse teistest trennikaaslastest, treeneritest ja Johanna emast-isast. 
Loomulikult ei maksa unustada hobuseid! Ka hobustega juhtub palju põnevat ja naljakat, rääkimata sellest, kui põhjalikult ja nauditavalt suudab raamatu autor kirjutada treeningutest, võistlustest ja sellest, mis on hobuspordis oluline.
Kooliteema saadab lugejat pidevalt – tublist õppijast Johannast saab sündmuste tõttu üsnagi halb õpilane, kes püüab põgeneda tavaelust varjule treeningute maailma. Tänu iseendale, lähedastele ja sõpradele suudab ta ennast kokku võtta ning taas kord särada. Johanna suudab üle olla ka populaarsete tüdrukute ebameeldivast käitumisest ja nende ninameest isegi aidata, mistõttu kaob ka kiusamine ning raamat lõppeb positiivsetes nootides.
Autor on oma noorsooromaani sisse toonud ka põnevust, mis seotud ratsutamistreeneritega, kuid kõik polegi nii hirmus , kui mõnele tegelasele vahepeal tundub – peategelaste optimism ning tahe tegutseda aitavad kõigil edasi minna.
“Hobusehullud” nauditav ja kaasahaarav noorsooromaan , mis sobib lugemiseks nii noortele kui ka vanematele ja sobib eriti neile, kellele hobused ja ratsutamine meeldib ning kes soovivad lugeda noorte omavahelistest suhetest ning koolielust.