Laps ja tubakas (0)

Laps ja tubakas
Sissejuhatus
Tänapäeva maailmas on tubakas muutunud väga suureks probleemiks. Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab . Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada?
Mis on tubakas?
Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat.
Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid.
Tubakatarvitamise põhjused ja tagajärjed
Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on arvamus, et kui tarvitan tubakat, siis olen iseseisvam ja täiskasvanum. Nimetatud põhjustele lisanduvad veel:

• tahtmine kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega ;
  
• eksiarvamus, et tubaka tarvitamine teeb populaarseks, seksikaks, edukaks;
  
• arvamus, et tubaka tarvitamine annab energiat ning vähendab stressi;
  
• ei usuta, et tubaka tarvitamine kahjustab tervist;
  
• kui on juba mõnda aega tubakat tarvitatud, võib tarvitamise põhjuseks olla ka füüsiline ja vaimne sõltuvus.
  

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubaka tarvitamine seotud vähemalt 25 haiguse tekkega ning tubaka tarvitamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks.

Tubakatarvitamine on sõltuvushaigus, mis on fikseeritud diagnoosina rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis (RHK F17). Maailmapanga ekspertide arvates (ÜRO FAO, 1994) tekitab 1000 tonni tubaka tarvitamine 990 uut haigusjuhtu ja 650 surmajuhtu.
Tartu Ülikooli teadurite kohaselt haigestub igal aastal Eestis tubakaga seonduvatesse haigustesse ligi 3000 inimest ja sureb ligi 2000 inimest, mis tähendab 1/5 kõikidest surmajuhtudest aastas. Arvuliselt tähendab see kümmet värsket kalmu päevas.
Tubakas noorte seas
Eestis suitsetab enam kui 355 000 üle 16 aastast inimest. Iga viies 14-18 aastane Eesti noor suitsetab igapäevaselt.
Rahvusvaheliste uurimuste andmetel on 50–60% suitsetajatest alustanud enne 13. eluaastat – kui suitsetamist ei ole alustatud noorelt, on tõenäosus hakata täiskasvanueas regulaarselt suitsetama üsna väike. Noortel tekib tubakasõltuvus kiiresti ning lisaks tõsiasjale, et igapäevasuitsetamine on neile eriti kahjulik, on neil suitsetamisest sageli väga raske loobuda .
Tervise Arengu Instituudis (TAI) on viimastel aastatel pööratud palju tähelepanu suitsetamise ennetami­sele noorte hulgas. Valminud on mit­me­sugust infomaterjali, korraldatakse teavitusüritusi ja Suitsuprii klassi võistlust. 2008. aastal töötati välja ka tubakateemaline lühifilm vanemale kooliastmele.
Suitsuprii klass
Suitsetamist peab hakkama ennetama enne, kui noorukid alustavad suitsetamisega eksperimenteerimist ning ennetamine peaks aitama vältida juhusuitsetamiselt igapäevasuitsetamisele üleminemist. Just sellised eesmärgid on Euroopas ühel levinumal noortele suunatud suitsetamisvastasel ennetusprogrammil, „Suitsuprii klassi” võistlusel.
Võistluse idee hakkas Soomest 1990. aastate keskel mööda Euroopat levima. Võistlus soovib muuta suitsetamise noorte seas ebapopulaarseks. Kuna teismeeas on klassikaaslaste ja sõprade mõju kõige suurem, peaksid mittesuitsetavad klassikaaslased mõjutama teisi suitsetamist mitte alustama või maha jätma.
Võistluse reeglid on läbi aastate püsinud samad. Õpilased peavad allkirjaga kinnitama , et jäävad kogu võistluse jooksul oktoobrist aprillini tubakavabaks. Kui mõni õpilane hakkab võistluse jooksul suitsetama või ei suuda loobuda, langeb klass võistlusest välja. Toimitakse aususe põhimõttel: õpilased kontrollivad enda ja klassikaaslaste tubakavabaks jäämist ise. Kõigi võistluse edukalt lõpetanud klasside vahel loositakse kevadel välja rahapreemiad.
Tulemustest ilmnes , et võistluses osalemine võib laste suitsetama hakkamist tõepoolest vähendada või edasi lükata. Suitsetavate õpilaste hulk oli suurenenud vähem nendes klassides, mis võtsid võistlusest osa, ning suurenenud rohkem klassides, mis kukkusid võistlusest välja.
Õppefilmi „Suits”
15–18-aastastele suunatud filmi väljatöötamine oli väljakutse. Selles vanuses noored arvavad , et nad juba teavad suitsetamise kahjulikkusest, ega ole infole kuigi vastuvõtlikud. Suitsetamist seostavad noored sageli täiskasvanumaailma sisenemisega ja staatusega sõpruskonnas. Suitsu proovima õhutab ettekujutus , et suitsetamine on glamuurne, näitab sõltumatust, aitab langetada kehakaalu, rahustab närve jne. Selliste arvamuste kujundamisele on aidanud kaasa nii meelelahutus - kui ka reklaamitööstus. Ka Eesti ajakirjandusest võib leida hulgaliselt näiteid, kus moefoto modellil on glamuursuse rõhutamiseks sigaret sõrmede vahel.
Seetõttu oli filmi eesmärk vähendada noortes soovi suitsu proovida või takistada nende muutumist regulaarseteks suitsetajateks. See peab edastama mitte ainult infot, vaid tekitama suitsetamise vastu vastikustunde. Et panna noored huviga filmi vaatama, ei tohi see olla etteaimatavalt „õpetlik”. Film peab köitma nii vormi kui teostusega, tekitama emotsioone ja diskussioone.
„Suitsu” idee on välja töötanud reklaamiagentuur Utopia , pakkudes žanriks õudusfilmi, kus segunevad splatter-stiil, ja absurdikomöödia. Kasutatud on nii suuri liialdusi, et selle vaataja tajub peagi, et tegemist ei ole realistlike tegelaskujudega. Peategelane dr Suits tegutseb oma „pat­sientidega” nagu suitsetamine inimorganismiga, hävitades süsteemselt organeid ja elundkondi, tekitades vaatajas vastikustunnet.
Stiilivalik ei ole juhuslik – näiteks aastast 2001 Kanadas siga­reti­pak­kidele pandavate hoiatuspiltide mõju hindamine näitas, et tõhusaimaks osutusid suitsetamise ohtude teadvustamisel just šokeerivad pildid.
Enne filmi avalikustamist hindasid seda 145 noort – Tallinna kahe kooli 8. ja 10. klassi õpilased ning kaitseväe üks rühm. Küsitletutest olid 16% regulaarsed suitsetajad ning 30% suitsetasid aeg-ajalt. Kaks kolmandikku noortest vastas, et said tubaka mõju kohta teada midagi uut, ning pooled olid nõus väitega, et film tekitas vastikuse suitsetamise suhtes. 81% pidas filmi huvitavaks ning enamik ütles, et soovitaksid seda vaadata ka teistel. 40% suitsetajatest nõustus, et film tekitas soovi suitsetamisest loobuda.
„Suits” ei ole mingil moel tavapärane õppefilm ja TAI hinnangul ei saa selle vaatamist klassiruumis teha kohustuslikuks . Samas pakub film hulgaliselt materjali õpilastega tubakateemalise arutelu korraldamiseks (välja arvatud erikoolides). Õpilastelt võiks küsida, mida uut nad suitsetamise mõju kohta teada said ning missugused olid nende tunded suitsetamise suhtes enne ja pärast filmi vaatamist. Laske leida näiteid varjatud suitsureklaamist meedias ja ajakirjanduses. Arutlege selle üle, miks noored arvavad , et suitsetamine väljendab nende iseseisvust, ja mida arvavad nad šokireklaami mõjust suitsupakkidel.
Tubakas kallimaks
Eestis korraldatakse juba mitu aastat konkursse suitsuvabade klasside väljaselgitamiseks. Miks mitte aga suitsuvabade koolide teadasaamiseks? Kas meie laste seas on tõesti nii palju suitsetajaid, et suitsuvabad saavad olla ainult üksikud klassid? Osa noorukeid suitsetab lausa avalikult tänaval ning see kõik paneb arvama, et noorus on täiesti hukas . 
Suitsetamist on viimastel aastatel püütud tõrjuda enam kui kunagi varem. Kindlasti on palju neid, kes mäletavad asutuste ja ettevõtete täissuitsetatud kontoreid, siniseid pilvi toitlustuskohtades, suitsetavaid taksojuhte jne. Neid meil enam ei ole ja see on rahva tervisele hea. Laste ja noorukite suitsetamise vastu on tegevusse rakendunud isegi politsei, kuid tulemusteta. Vanasti oli suitse­tavaid lapsi isegi vähem kui praegu. Siis kardeti koolis õpetajatele ja kodudes vanematele vahelejäämist. Järelikult oli neil oma mõju, et lapsi korrale kutsuda. Milles siis praegu probleem või mida veel teha?
Teada on, et lapsed saavad ise siga­rette osta. Paljudes kohtades ei küsita selleks mingit dokumenti. Iga paki sigarettide müümine on aga müüjale sissetulek ja kuidas sellest loobuda, kui vahele ei jää? Kui ongi selliseid müüjaid, kes nõuavad dokumente, leidub ikkagi „häid” onusid, kes aitavad sigaretid kätte saada. Täiskasvanule müümisest keelduda ei tohi.
Ehk aitaks laste suitsetamise vastu sigarettide senisest tunduvalt kõrgem hind. See on aastate jooksul seoses aktsiisimaksu lisamisega kasvanud, aga kasvatatakse seda maksu liiga ettevaatlikult. Miks mitte 30–40 protsenti korraga! Poliitikutel on aga kohe vastuargument: kui maksu järsult tõsta, hakkavat riiki voolama salasigaretid. Neid voolab Eestisse niikuinii, salasigarette müüakse turgudel , tänavatel ja mujalgi ning ikka käest kätte. Vaevalt lapsed selliste müüjate käest suitsu ostma hakkavad. Kallid tubakatooted aitaksid vähendada ka täiskasvanute suitsetamist.
On riike, kus tubakatooted on väga kallid ja sageli ka raskesti kättesaadavad. Kallima suitsupaki puhul väheneks lapssuitsetajate arv kohe, sest enamikule ei anta kodust nii palju taskuraha, mida saaks kontrollimatult kasutada. Pealegi – tubakaaktsiisi tõstetakse riigis mõne protsendi võrra, aga samas peetakse normaalseks piimatoodete hinna 20–25-protsendilist tõstmist. Kumba on lastele ja noorukitele enam vaja?
Salasigarettide sissetoojate jahtimiseks on riigis politsei, piirivalve ning toll . Kui lapssuitsetajaid vähemaks jääb, on politseil kindlasti rohkem aega tegelda nendega. Kui paljudes muudes eluvaldkondades järgitakse Põhjamaade eeskuju, võiks seda selgi alal teha. On ju teada, et Soomes, Rootsis ja Norras on rahvas tervem kui meil, kuigi elame samades klimaatilistes tingimustes.
Kokkuvõte
Eesti riigis ja ka mujal maailmas on püütud suitsetamist noorte seas vähendada mitmete abinõudega. Näiteks suitsupakkidel on hirmuäratavate hoiatustega kleepsud , iga aasta toimub suitsuprii klassi väljaselgitamine, tehakse õppefilme suitsetamise kohta. Kuigi üldine suitsetajate tase on viimastel aastatel mõnevõrra langenud, noorte seas seda ei toimunud. Ometigi lühiajalist suitsetamisest loobumist on siiski märgata.
Kasutatud kirjandus:

• Tubakatarvitamine. (2011) Külastatud 5. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas
  
• Tervise Arengu Instituut. (2011) Mis on tubakas? Elektrooniline brošüür. Külastatud 5. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.kliinikum.ee/attachments/article/108/Mis_on_tubakas.pdf
  
• Liiv, K. (2011). Pooled suitsetajatest alustavad juba enne 13. eluaastat. Õpetajate Leht, Nr. 3. Külastatud 5. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=6203
  
• Kaik, R. (2010). Tubakas peaks kallim olema. Õpetajate Leht, Nr. 42. Külastatud 5. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=4443
  
• Sammel, A. (2009). Noored on oluline, kuid keeruline sihtrühm tubakatarbimise ennetamisel. Õpetajate Leht, Nr. 19. Külastatud 5. jaanuaril 2012.a. aadressil http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=1582
  

3