Barokk (2)

Barokk
Ajalootaust:17.saj – 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. „Kelle võim, selle usk“. Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused . Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania , Portugal, Holland ). Teaduse ja tehnika kiire areng.
Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil – barokk . See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse.
Arhitektuur : Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nišid, pilastrid, petikaknad ja –uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmotiiviks voluut (teokarpi meenutav ), krooniks kolmnurkne viil. Sisearhitektuuris pulbitsev toredus. Itaalia: ()Tekkis ka ovaalidest moodustunud põhiplaaniga ehitisi , taas tuli käibele basiilika , kuid ümberkujutatuna. Pealööv oli avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses otsas kerkis kuppel. Esinduslikumate barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise marmori, lopsakate skulptuurkaunistuste ning maalidega. Laemaalides kasutati perspektiivi. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid inglid , pühakud või tegelased antiikmüütidest(taevani ulatuv ruum). Borromini ehitisi domineerisid eenduvad ja taanduvad osad, lainelised jooned nii fassaadil, kui põhiplaanis. Äärmuslikum suund. Bermini, Maderna: Santa Susanna kiriku fassaad . Saksa: külluslik ja toretsev. Belvedere loss. Prantsusmaa: Välditi itaalialikke liialdusi Valitsevaks sai nn klassikalistlik suund. Püüti jäljendada antiikset ja renessansi kunsti. Selged sümmeetrilised ja rahulikud ehitised. Itaalia järel teine maa, mis võtab vastu baroki. Tol hetkel Euroopa võimsaim riik, barokk kujunes seal välja oma klassikalises ilus. Varabaroki ajal Lemeriere: jätkas Louvre ’i ehitust. Mansart : tüüpilise prantsuse katusearhitektuuri väljaarendaja (ehitise iga osa eraldi kõrge katuse all), mansartkorrus, palju losse Louvre’i jõeorus, pani aluse hotellitüüpi majadele. Le Vau: võttis kasutusele uue lossi põhitüübi ( peahoone , millest eendusid 2 külgtiiba), Prantsuse Instituudi hoone Pariisis. Perrault : Louvre’i idafassaad (Louvre’i kolonnaad), mille järgi kujundati paljud (riigi) esindushooned erinevates maades. Versailles ’ lossi ehitus Louis XIV ajal, kõrgbarokk, põhitööd viib läbi Hardouin-Mansart, sisearhitekt Le Brun : Peeglite galerii; kujunes välja prantsuse aiaarhitektuur. Eestis nt. Kadrioru lossi ääres, peaallee, kiirtena kõrvalalleed, sageli geomeetriliselt pügatud puud ja põõsad, sümmeetrilised lillepeenrad, purskkaevud , skulptuurid . 18. saj. Ka Narvas arenes see hoogsalt lihtsate, kuid oma raidportaalide, äklite ja muude kaunistustega kenalt ja koduselt mõjuvate kaupmehemajade näol. Inglismaa: Rangem klassitsistlikum suund. Londonis Püha Pauli katedraal . Venemaa: lülitus 18 saj. algul ka üleeuroopalisse kultuuriringi. Tsaar Peeter I kutsus välismaalt kunstnike ja arhitekte sinna, ning saatis kohalikud välismaale õppima. Kiirelt arenes välja omapärane kõrgtasemel barokk. Rastrelli: Talvepalee kujundaja.
Skulptuur : Skulptuure kasutati hoonete sisemuste ja fassaadide kaunistamisel. Peamiselt dekoratiivsete, meeleolukate lisanditena hoonete juures olevatel skulptuuridel puudus jutustav ülesanne, mis oli keskaja kirikutes. Valitsejate mälestusmärgid, antiikainelised grupid parkides, kujudega kaunistatud trepistikud või purskkaevud. Inimesi kujutati tugevatena lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Iseloomulik oli ülekuhjatus, ebatavalised žestid, pehmus, sujuvus ja ümarus. Itaalia skulptor Berini, kes 17 saj. tegutses peamiselt roomas andis sellele barokilikku hõngu. Antiikaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega, samuti altarikuju Püha Theresa ekstaas . Hispaanias: harrastati laadi , kus värvitud puuskulptuuridele lisati loomulikkuse saavutamiseks klasssilmad ja kristallpisarad ning mõnikord riietati isegi.
Maalikunst : Barokk rikastas maalikunsti: usulise ja mütoloogilise kõrval hakati seniset suuremat tähelepanu osutama ka oma kaasajale ja ümbritsevale maailmale. (kolm liiki: kiriklik=Hispaania, õukondlik= Flandria , kodanli =Holland) Iseloomulik: soojad küpsed toonid, sujuvad värviüleminekud, tunti huvi valguse ja varju ülemineku kujutamise vastu, heleda ja tumeda kontrastid , materialide loomutruu edasiandmine, pingelised , hoogsad stseenid , pildid rahutud , üritati tabada hetkelist, seega ka ebatavalised poosid nagu momentvõttel. Itaalias:Losside ja kirikute seinamaalingud Caracci perekond Bolognas oma antiikaineliste seinamaalidega, Caravaggio , kes oli rahvalik maalija ja püüdles tõetruuduse poole. Tegevuspaik võetud elust, sündmustik hargneb poolpimedas. Ülevalt langev valgusvihk = keldriluugivalgus ! mille omandasid hiljem ka teised maalijad . Hispaania: Peamiselt kirikupildid ja portreed, rasked pruunikad toonid, keldriluugivalgus. El Greco tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlikke jooni oma õppeajast itaalias. Töödes avaldub katoliku kiriku ja inkvisitsiooni pärand. Inimesed on tal pikaks venitatud, näod kõhetud ja piinatud, pilgud suunatud tumeda taeva poole. Pühakulood ja portreed olid omased . Jusepe de Ribera ja Zurbaran lõid pärast teda tumedatoonilisi pühakupilte. Murillo andis rohkem värvi ja kergust, ning joonistas selle aja kohta üsna elulisi pilte tänavapoistest. Velazquez: loomingus tõetruud portreed, alustas oma teed tavaliste inimeste ja igapäevaste esemete maalimisega portree paavst Innocentius X-ist oskas edasi anda esemete materiali, õhku ja valgust. Madalmaad: poliitiline muudatus: Holland sai iseseisvaks, aga Flandria jäi edasi katoliku Hispaania võimu alla. Flaami: Tähtsaim esindaja Peter Paul Rubens (1577-1640) Edu saatis teda juba loomingutee alguses, mil ta sai ohtralt tellimusi nii kodust, kui välismaalt. Ajaloolised, usulised, mutoloogilised või muu sisuga tööd. Teosteist õhkas hoogu, jõulisust, liikumist, elulusti, ehete sära ja rõivaste toredust. Soojad hõõguvad toonid. Tema õpilane van Dyck oli mahe ja peenetundeline portreist . Lõi paraadportree, kus kujutatav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva, suursuguse ja väärikana ning tähtsat osa etendab kaunis rõivastus. Õukondliku stiili kõrval loodi ka rahvalikumaid teoseid: Jordaens kujutas liialdavas laadis lihtrahva pidusööke ja Brouwer kujutas koomilisi pilte talurahvapidustustest ja kõrtsikaklustest. Holland: Toimis tööjaotus: paljud meistrid maalisid ainult ühte kindlat ainevalda. Usulisi ja mütoloogilisi pilte vähe, kuna tellijad= kodanlased tahtsid kunstis näha iseenaast ja oma elu. Žanri ehk olustikumaal . Hooch maalis hubaseid hollandi kodusid ja õuesid. Van Delft maalis ka rahulikke argitoimetusi, kus tegevus toimub siseruumis, kuhu külje pealt langeb aknast mahe valgus. Terborch on tuntud oma meisterlikkuse poolest, millega annab edasi läikiva atlassi ja sügavad samettoonid. Steen ja van Ostade andsid oma žanripiltidel edasi vaesemat rahvast mitte tööd rügamas, vaid puhkehetkil. Elumõnusid näitasid natüürmordid. Maastikumaalijad võtsid vaesevõitu hollandi maastikule appi peegeldused veekogudelt ja lõid väga kauneid pilte kodumaast . Meremaal , loomamaal, linnavaated. Portreemaal tõusis kõrgele tasemele ja seda harrastas Hals. Rembrandt (1606- 1669 ) lõi noorusaastail rikkalikke, soojas , kullakas toonis, elurõõmsaid pilte aga hiljem sügavaid, tõsiseid, kannatust ja muret väljendavaid pilte. abikaasa Saskia ja lähedast surmad , tellijate tüdinemine ja vaesumine. Kadunud poja tagasitulek . Kasutas sooje tumepruune, kuldseid ning sügavpunaseid toone ning vahel ja tuhmi sinist . Maalide poolhämarusest toob valgusvoog esile imeliselt kiirgava ilme ja maheda pilguga näod. Prantsusmaal: pääses mõjule klassitsistlik suund mis sai tõuget renessansist ja antiikkunstist . Poussin oli klassitsistliku stiili! peaesindaja, kes kujutab sündmusi antiikmütoloogiast või ajaloost; saledaid heledapäiseid naisi antiikaegsetes rüüdes; täisvalguses. Lõi heroilise maaistikumaali!, kus kirjanik ei jälgi otseselt maastiku, vaid loob enda ideaalmaastiku võttes tegelased antiikajaloost või antiikkirjandusest.Tuntuimaks maastikumaalijaks oli Lorrain , kelle ideaalmaastikes on kaugeleulatuvad valgusesse uppuvad vaated, esiplaanil tumedad puudegrupid, sambad või varemed. Le Nain oli kolmanda e. realistliku stiili! Esindaja kujutas töötavaid või söögilauas istuvaid talupoegi. Pildid olid siirad, tõsised, peamiselt tumedates toonides, ning keldriluugivalgusega