MUISTNE VABADUSVÕITLUS Referaat Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................... 3 1. Muistne vabadusvõitlus...................................................................................3 KOKKUVÕTE................................................................................... .........8 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... ..9 2 SISSEJUHATUS Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli 1180. 1290. aastatel
Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eestlaste muistne vabadusvõitlus või muistne vabadusvõitlus oli tänapäeva Eesti territooriumil toimunud vastastikuste sõjakäikude seeria peamiselt erinevate eesti hõimude ja neid allutada püüdnud Saksa, Taani ja Rootsi ristisõdijate ning Vene vürstiriikide vahel, mida tavaliselt dateeritakse aastatega 1206 või 1208–1227. Eestlaste muistset vabadusvõitlust loetakse osade uurijate poolt Liivimaa ristisõdade (1180.–1290. aastad) ja laiemalt ka Põhjala ristisõdade osaks. Peamiseks ja asendamatuks allikaks vabadusvõitluse kohta on Henriku Liivimaa kroonika, kust pärinevad ka vabadusvõitluse piirdaatumid. Toetavat materjali leiab ka vene letopissides ja Taani-Rootsi kroonikates, kuid keeleoskuse vähesuse tõttu ei suuda praegused ajaloolased neid materjale piisava tõhususega kasutada
Tähtsaks keskuseks nii saksa kaupmeeste kui ka ristisõdijate liikumisel ida poole sai 1143. aastal asutatud Lüübek - sakslaste esimene linn Läänemere ääres. Lüübekist liiguti edasi Visbysse (Gotlandil), Pihkvasse, Novgorodi ja Väina (Daugava) jõe suudmesse. 1184. aastal saabuski Väina suudmes elavate liivlaste juurde piiskop Meinhard ja hakkas sinna ehitama kirikut. Turaidas tegutses Meinhardi abiline Theoderich. Theoderich olevat kannatanud surmaohtu eestlaste silmis väga halvaendelise päikesevarjutuse tõttu, mis leidis aset 1191. aasta jaanilaupäeval (23. juuni). Eestlased kinnitanud, et ta söövat päikese ära. 1193. aastal kuulutas Paavst Coelestinus III välja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu, lubades selles osalejatele kõikide pattude andeksandmist (indulgents) ning varalisi soodustusi. Taani kuningas Knud VI võttiski juba aastal 1196 või 1197 ette esimese sõjaretke Eestisse. Samal
Volga-Bulgaariasse ja sealt Kaspia mere kaudu Araabia kalifaati. Oluline oli ka Läänemerelt Väina jõge mööda Venemaale ja sealt edasi Idamaadesse viiv kaubatee. Merekaubanduse arengus oli oluline purjelaevade kasutuselevõtt seniste sõudelaevade kõrvale. 8. Muinasusund 1082 pKr Mõned teated eestlaste muinasusundi kohta leiduvad Henriku Liivimaa kroonikas. Seal mainitakse saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust „Taara, avita!". Taara nime on seostatud skandinaavlaste Thoriga. Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud. See olevat olnud mets, kus Taara sündis.
1235. aasta paiku oli Möögavendade ordus 110-180 rüütlit, 30-45 preestrit, ligi 500 teenijavenda ja 700 palgasulast. 1236. aastal võeti ordumeister Wolquini juhtimisel vastu sõjaretk Leetu. Kaasa läksid ka eestlased, liivlased ja lätlased. Nad sattusid peale Saule jõe lähedal varitsevatele leedukatele ja sakslased löödi puruks. 1237. aastal ühines Mõõgavendade ordu Saksa orduga ning muutus viimase Liivimaa haruks (Liivi ordu). 6. Liivlaste muistne vabadusvõitlus sakslaste vastu. Juhid Ako ja Dabrel. Mõõgavendade Orduga oli loodud tugev kesksele juhtimisele allutatud sõjajõud, mis võimaldas asuda liivlaste ja nende naabrite alade vallutamisele. Liivlased kaitsesid südilt oma vabadust, abi saadi mitmel korral Polotskist. Tuntuim liivlaste juht oli Ako, kes 1206. a. langes lahingus Holmi linnuse all. Järk-järgult õnnestus sakslastel alistada nii Väina kui Koiva liivlased, samuti ka latkalid
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS.............................
Skandinaavia allikates, Eesti naaberaladel hakkasid kujunema riigid (882. a sai VanaVene riik alguse), seepärast jõudsid eestlased kroonikatesse Noorem rauaaeg e eestlased muinasaja lõpul: selle perioodi kohta saab andmeid kirjalikest allikatest ja neist tähtsamad on: Henriku Liivimaa kroonika e Läti Henriku kroonika ja Taani hindamise raamat; nende järgi saab taastada asustuse ja oletatava rahvaarvu (u 150 000) lähtudes adramaade arvust (adramaa muistne maakasutusühik, tähistas põldu, mille saab üles harida ühe adra e rakendiga) põhiline elatusala põlluharimine (oder, al 11. sajandist ka talinisu) võeti kasutusele rauast adraterad, tuli kasutusele kolmeväljasüsteem (põld oli jaotatud kolmeks: suvivili, talivili ja kesa), loomakasvatus (sead, lehmad) ei olnud nii oluline, edasi tulid küttimine ja kalapüük (selle osa oli
Eestlaste vabaduse järkjärguline kokkuvarisemine keskajal Kui me eestlaste kõige vanema ajalooga tegemist teeme, on uurimisele suuremaks raskenduseks ajalugu, et meil pole eestlaste eneste poolt mingisuguseid kirjalikke teateid olemas. Kõik teated on pärit võõrastelt, enamasti vastastelt. Nende viimastegi teadetest on palju kaduma läinud; sellest, mis säilinud, esineb praegu mõni osa jällegi ümbertöötatud redaktsioonis. Vastased ja võõrad rääkisid eestlastest harilikult ainult niipalju, kuivõrt eestlased olid teguriks, mida tuli avalikult arvestada. Läti Hindreku kroonikas kuuluvad eestlased peategelaste hulka, järgnevad
Kõik kommentaarid