)kohev sidekude(paiknevad hõredalt, rakkude vahel on kiud ja koevedelik)rasvkude(rakud on suured ja rasvarikkad, nahaaluses rasvakihis, mõnede elundite umber)veri(rakuvaheaine on vedel (plasma), vererakke on 3: punalibled (erütrotsüüdid), valgelibled (leukotsüüdid), vereliistakud.Kannab toitaineid, hapnikku, hormoone, jääkaineid.) Lihaskude-võimaldab organismi ja organismisisest liikumist.omapära : rakud kokkutõmbumisvõimelised, piklikud rakud, mis koosnevad lihaskiududest - müofibrillidest, pärast sündi juurde ei teki.Jaotus: silelihaskude(siseorganite lihastes, käävjad rakud; kokku tõmbuvad aeglaselt; ei allu organismi tahtele; kulutavad vähe energiat ;puudub südamel) vöötlihaskude(koosneb lihaskiududest, kokkutõmbed on kiired, alluvad organismile.)südamelihaskude(rakud väiksed, harunenud, ühendavad võrgustikku, töötavad rütmiliselt, ei saa kontrollida, vere pumpamine organisimis
Motoneuronite ülesandeks on signaalide vahendamine ajust lihastele initsieerimaks liigutusi ja liigutustegevusi Motoorse üksuse moodustab motoneuron koos kõikide innerveeritavate lihaskiududega Millest sõltub lihaskiudude arv? Kiudude arv, mida motoneuron innerveerib, sõltub konkreetse lihase asukohast ja funktsioonist Lihaskiudude hääbumine saab alguse motoneuronite töö lakkamisega. Millised lihased koosnevad vähestest lihaskiududest? Lihased, mis osalevad täpsete liigutuste teostamisel Põhjuseks on see, et liigutus oleks maksimaalselt täpne ja motoneuron suudaks maksimaalselt kõikide kiudude tööd kontrollida Millised lihased koosnevad paljudest lihaskiududest? Need lihased, mis niivõrd täpsust ei nõua Need koosnevad sadadest, vahel isegi tuhandetest, kiududes Kuidas motoneutron sarkopeeniat põhjustab? Olles oma aja ära elanud, motoneuronid
Sidekude kõvasti rakuvaheainet, esineb mitme vormina. Luu- ja kõhrkude tugiülesanne, nendest kujuneb keha toes. Rasvkude samuti sidekude, kaitseb külma eest, hoiab neere paigal. Veri toite- ja kaitseülesanne. Lihaskude kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud(kolme tüüpi). 1) silelihaskude veresoonte ja õõneselundite seintes, ei väsi kiiresti, tõmbuvad kokku kiiresti, ei allu tahtele. Vöötlihaskude koosneb vöödilistest lihaskiududest, väsivad kiiresti, tõmbuvad kokku. Närvikude igal rakul on mitu jätket. Lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse, pikk aga välja. Närvid võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Elundid moodustuvad kudedest. Tugi-liikumiselundkond toestab ja kaitseb, võimaldab liikuda. Hingamiselundkond varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. Seedelundkond toidu lõhustamine, nende imendumine, jääkainete eemaldamine
Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40%. Skeletilihased Skeletilihased · Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Skeletilihased · Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased Skeletilihaste ehitus · Lihased koosnevad lihaskiududest · Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele Luu Veresooned Lihaskiud Kõõlus Lihas Sirutajalihased ja painutajalihased · Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Skeletilihaste töö Allub inimese tahtele Lihased töötavad pidevalt.
Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad vöötlihaskoega esineb vaid südames, automaatsed kokkutõmbed. Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Igal rakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest jätket. Lüh. juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad välja. Pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Närvirakud võtavad vastu erutusi, analüüsivad, juhivad edasi. Elundid on org. osad, mis täidavad kindlaid ül-e.
Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata.
tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Inimese skeletilihased Inimese pea lihased on mälumislihased ja miimilised lihased. Erinevaid näoilmeid esilekutsuvad lihased kinnituvad ühe otsaga koljule ja teise otsaga nahale. Skeletilihaste ehitus Lihased koosnevad lihaskiududest Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele luu veresooned lihaskiud kõõlus lihas Sirutajalihased ja painutajalihased Lihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. kõõlus kõõlus lõtv
on täiskasvanul inimesel umbes 60-70 tsüklit minutis. Samuti võib süda töötada ka väljaspool keha, see sellisel juhul, kui tagatakse kõik vajalikud toitained. SILELIHASED- on lihased, mis koosnevad siseelundite seinu vooderdavates silelihasrakkudest. Silelihased tõmuvad kokku aeglaselt ning inimese tahtest sõltumata. Samuti ei ole silelihased vöödilised. Nendeks võib lugeda näiteks seedeelundkonda ja veresoonte seinu.. SKELETILIHASED- ehk vöötlihased on lihased, mis koosnevad lihaskiududest ning kinnituvad kõõluste abil luudele. Skeletilihased alluvad erinevalt teistest lihasetüüpidest inimese tahtele ning on vöödilised. Ühesõndaga vöötlihased võivad kiiresti kokku tõmbuda ja lõdvestuda. Nad töötavad pidevalt - ennast liigutades, säilitades keha asendit, või muutes seda. Lihaste tööks on aga vajalik energiat, mida saadakse peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil. Nendeks lihasteks on meil: tuharalihas, rätseplihas, deltalihas
Palju glükogeeni Sisaldab glükolüütilisi ensüüme Lõhustab ATP-d väga kiirelt Väsivad kiirelt Vajalikud näiteks sprintimisel Individuaalsed skeletilihased on nende kolme kiutüübi (I, IIa, IIx) kombinatsioonid, aga nende proportsioonid lihases varieeruvad sõltuvalt lihase tegevusest. Kuigi lihas on kombinatsioon kolmest erineva iseloomuga kiust, siis motoorne üksus saab koosneda vaid ühte tüüpi lihaskiududest. Seda demonstreerib lihaskontraktsioon. Näiteks nõrga kontraktsiooni puhul aktiveeruvad ainult tüüp I motoorsed üksused. Need kiud lähevad kasutusse peamiselt vastupidavusaladel. Tugevamal kontraktsioonil osalevad tüüp IIa kiud. Tüüp IIa osaleb ka tüüp I kiudude assisteerimisel. Maksimaalse kontraktsiooni annavad tüüp IIx kiud, mis aktiveeritakse alati viimastena. Neid kiudusid kasutatakse tarakaaluliigutustel ja need väsivad kiiresti
Õlavöötme ja ülajäsemete luud:rangluu,abaluu,rinnak,roie,selgroog,õlavarreluu,küünarluu,kodarlu u, randmeluud,kämblaluud,sõrmeluud. Vaagnavöötme ja alajäsemete luud:p,ristluu, õndraluu,reieluu,põlvekeder,sääreluu,pindluu,kannaluud,pöialuud,varbal uud. Skeletilihaste talitlus allub tahtele.Toimivad vastupidi töötavate paaridena.Skeletilihaseid on inimese organismis kõige rohkem.Nad koosnevad kimpudeks koondunud vöödilistest lihaskiududest. Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talitluselt skeletilihastega.Kuid südamelihaste talitlus ei allu meie tahtele.Nad töötavad automaatselt.
· eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · südamelihaskude Närvikude Ehitus: · koosneb närvirakkudest funktsioon: · ärrituste, erutuste vastuvõtmine ja edasijuht. · Sünaps- võimalik erutuse ülekonna · Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime ELUNDID Katteelundkond Funktsioon: * nakh katab ja kaitseb organismi *nahaalune rasvkude pehmendab lööke
Lihaskonda kuulub palju erinevaid lihaseid. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Luudele kinnituvad skeletilihased. Nende ülesandeks on kokkutõmbudes ja lõtvudes liigutada erinevaid kehaosi. Peale selle annavad lihased kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja aitavad säilitada kehatemperatuuri. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Lihased koosnevad elastsest lihaskoest. Lihaskoes on palju veresooni ning närve. Üks lihas koosneb suurest hulgast lihaskiududest, mida ümbritseb sidekoeline kest. Enamike lihaste otstes on tugev kõõlus. Kõõlus on valkainest koosnev väät, mille abil lihased kinnituvad luudele. Selleks, et kehaosadega teha erinevaid liigutusi, peavad töötama korraga erinevad lihased. Peaaegu kõik lihased paiknevad teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks nendest lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku. Seega on ühed lihased sirutajalihased ja teised painutajalihased. Peale
· Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Transpordiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Kaitseülesanne · Näide: Epiteelkude. 8. Miks talveunne jääv karu kogub endale sügisel naha alla paksu rasvakihi? Et tal talvel külm ei hakkaks ning - et ta surnuks ei nälgiks. 9. Inimese skelett on luustunud. Nimeta loomi, kelle skelett koosneb kõhrest? Kõhrkala ja haikala. 10. Lihaskude Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: Silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. Kirjuta iga lihaskoe nimetus ja täida tabel! · Lihaskude: Vöötlihaskude · Asukoht: Skeletti lihastes · Alluvus tahtele: Alluv sinu tahtele. · Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmme on kiire ja tugev. · Lihaskude: Silelihaskude · Asukoht: Siseelunditest (veresooned, soolestik) · Alluvus tahtele: Ei allu sinu tahtele.
Lihase kokkutõmbel nihkuvad müofilamendid üksteise vahele Silelihaskude o Koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille konstraktsioon toimub aeglaselt o Konstraktsioon ei allu tahtele, seda reguleerib nii vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid Vöötlihaskude o Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke Skeletilihased ¤ Kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomal liikuda ¤ Konstraktsioon allub tahtele ja toimub kiiremini kui silelihaskoes
tagaosast aga kujuneb noor meritäht. Aasta möödudes on meritäht 10 cm pikkune ja üsna nõrga kehaehitusega, ent juba suguküps. Samuti on meritähed suutelised paljunema sugutult. Nende keha jaguneb sel juhul kaheks või enamaks osaks ning igast osast kasvab uus isend. VEREVA MERITÄHE ISELOOMULIKUD OMADUSED Keha pealispind: Kaetud haarlatega (peditsellaarid), mis on mõeldud keha puhastamiseks ja enesekaitseks. Välissein: Elastne, koosneb lihaskiududest ja lubiplaatidest. Haarlad: Nende järgi said nime haareltähelised. Hilusejalakesed: Torukujulised hiljusejalakesed on varustatud iminappadega ning ette nähtud liikumiseks, saaklooma püüdmiseks ning selle koja avamiseks. Seedimine: Toit läheb keha alaosas oleva suuava kaudu makku, kiirtes paiknev "maks" toodab maomahla. Väljaheited väljuvad pärakuava kaudu PALJUNEMINE Suguküpsus: 1. eluaastal. Paljunemisaeg: Kevad. Munade arv: Ligikaudu 2,5 miljonit muna korraga.
Mikrotuublid vahendavad organellide ja vesiikulite liikumist rakus. Aksonites liigutavad düneiinid organelle pluss-miinus suunas, see on tuuma poole. Kinesiinid liigutavad organelle miinus-pluss suunas, see on eemale rakutuumast (on erandeid). 3.) Skeletilihaste rakkude ehituse iseloomustus. Sarkomeeri mõiste. Sarkomeeri valgud, nende struktuurid, peente ja paksude filamentide koostis. Milline valk omab ATPaasset aktiivsust? Kõrgemate loomade skeletilihas koosneb: lihaskiududest (diameeter 100 mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale
luude vahel), luukude (jäik sidekude, sisaldab kaltsiumi- ja fosforisoolasid, moodustab siseskeleti), vesi (vedel sidekude, vereplasma, rakuvaheaine, toidu- ja O2, CO2,,jääkainete, hormoonide transport, temperatuuri reguleerimine, immuunsuse tagamine (antikehad)) Lihaskoe liigid: sile lihaskude (1 tuum, aeglane, kokkutõmbed ei allu tahtele, reguleeritakse vegetatiivse närvisüsteemi poolt, moodustavad nt siseelundkonna lihaseid), vöötlihaskude (koosneb lihaskiududest, pikad ja paljutuumsed rakud, kiired lihased, alluvad tahtele, moodustavad skeletilihaseid, ristivöödiline) südamevöötlihaskude (ristivöödilised, hargnevad, paljutuumsed, töötab pidevalt, alustab sünnil, kontrollimatu) 4. Millistes elundites toodetakse järgmisi hormoone: antidiureetiline hormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon) kasvuhormoon hüpofüüsi ehk ajuripatsi eessagaras ehk hüpotaalamuses
Kokkutõmbe mehhanism on kõikide loomade lihasrakkudes põhimõtteliselt ühesugune. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda). Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon toimub kiiremini kui silelihaskoes. Skeletilihased on iseloomulikud selgroogsetele loomadele
Närvirakud võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on tavaliselt üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Lihaskoe- mood. kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu ellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolmetüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased. See kude koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Vöötlihaskude moodustab põhilise osa inimese lihastest. Need lihasrakud tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele ning väsivad kiiresti. Südamelihaskoe- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames. Rakkude kokkutõmbed ning lõtvumised toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes
5) luukude (jäik, kollageen on immutatud kaltsiumi- ja fosforisooladega) 6) veri (kannab toitaineid, antikehi, hormoone, hapnikku) Rakud paiknevad hajusalt, palju vaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi. 3) Lihaskude on kahte liiki: 1) silelihaskude 2) vöötlihaskude Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, ei allu tahtele, tõmme on aeglane. Kude paikneb siseelundites, v.a süda. Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis on paljutuumalised rakud. Sellest ka ristipidine vöödilisus. Jaguneb kaheks: 1) skeletilihased tõmme on kiire, allub tahtele 2) südamelihased rakud on väikesed, on ühendatud võrgustikuks, ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt 4) Närvikude on moodustatud närvirakkudest e. neuronitest. Tal on lühikesed jätked e. dendriidid ja üks pikk jätke, millega juhib närviimpulsi edasi ning närvirakukeha, milles on tuum
Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest. Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne. 7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded. Vastus: Lihaskoe moodustuvad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu sellele koele saab organism liikuda. Inimeses on kolme tüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased. Koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Moodustab põhilise osa inimese lihastest. Lõtvuvad vastavalt tahtele. Südamelihaskude- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames, rakkude kokkutõmbed toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata. Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga. Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks
- Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri- toidab, kaitseb. 2) Lihaskude- kokkutõmbumisvõimelised rakud. - Silelihaskude- paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. Rakud on ühe tuumaga. Tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda kokkutõmbunuks, ei väsi kiiresti. Ei allu inimese tahtele. - Vöötlihaskude- koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. Palju tuumi. Tõmbuvad kiiresti kokku, lõtvuvad inimese tahtele, väsib kiirest. - Südamelihaskude- ainult südames, kokkutõmme ja lõtvumine automaatne. 3) Närvikude koosneb närvirakkudest, lühikesed jätked juhivad erutust rakukehasse sisse, pikad jätked aga välja. Pikad jätked moodustavad närve. Võtavad vastu erutusi, analüüsivad neid, juhivad edasi. Elundid- moodustuvad erinevatest kudedest. Täidavad kindlaid ülesandeid.
saadud signaali ei töödelda (võimaldab kiiresti mis võimaldab infot töödelda. reageerida). nt inimese meeleelundkonna talitlemine nt kala tagakehalihas Mille poolest erineb inimese aju teiste loomade ajust? Suurem ajumaht ja arenenud ajukoor. SILELIHASKUDE VÕÕTLIHASKUDE Koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, Koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast mille kontraktsioon toimub pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb kaheks: aeglaselt.Kontraktsioon ei allu tahtele. Skeletija Südamelihased. Üks allub tahtele, teine mitte. SKELETILIHAS SÜDAMELIHAS Suuremad. Kontarktsioon allub tahtele ja toimub Väiksemad. Kontarktsioon ei allu tahtele ja kiiresti
tagamine. Lihaskoe talituseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon. Kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Need koosnevad müofilamentidest- aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on täiskasvanud kehamassist 40-50%. Lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalisest käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt.(kõik siseelundkonna lihased, v.a süda) Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomal liikuda. (allub tahtele). Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt) Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni. Närvikoe rakud
Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki:silelihaskude ja vöötlihaskude. • Silelihaskude koosneb käävjatest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskude on iseloomulik selgrootutele ning osaleb ka nende loomade liikumisel. Selgroogsetel loomadel koosnevad silelihaskoest siseelundkonna lihased (v.a. süda). • Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Müofibrillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. • Skeletilihased kinnituvad kõõlustega tugistruktuuride külge ja võimaldavad liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon toimub kiiremini kui silelihaskoes.
*SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest. *SÜDAMELIHASKOE RAKUD meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke. *NÄRVIKUDE koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. *Mitut eri tüüpi kude moodustavad elundid. Igal elundil on inimkehas kindlad ülesanded. *ELUNDID on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid . *Elundid, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid, moodustavad elundkonna. Näiteks tugi- ja liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate
lööke Lihaskude -Silelihaskude: koosneb ühetuumalistest käävjatest *silelihaskude: ei allu tahtele, reguleerib rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt vegetatiivne närvisüsteem kui mõned hormoonid - vöötlihaskude: koosneb lihaskiududest, mis *vöötlihaskude: skeletilih. : kinnituvad kujutavad endast pikki paljutuumseid kõõlustega toese külge ja võimalduvad liikuda, rakke.Müofibrillide asetuse tõttu näivad need südamelihas: võimelised genereerima ja juhima ristipidi vööödilised. närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse
Vere ül hapniku, hormoonide, toitainete jt ainete transport ühest kehaosast teise, immuunuse tagamine. Sidekoed on nt. veri, luu, kõhr, rasvkude, kõõlused ja sidemed. · LIHASKUDE talituseks kokkutõmbumine. Silelihaskude (ühetuumalised käävjad rakud) ei allu tahtele, seda reguleerivad vegetatiivne närvisüsteem ja mõned hormoonid. nt. kõik siseelundkonna lihased koosn. silelihaskoest(va. süda). Vöötlihaskude koosn. lihaskiududest, näevad välja vöödilised(müofibrillide eriline asetus). Jagnuevad 2ks: skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge, aitavad liikuda; allub tahtele) ja südamelihased (väiksed, harunenud, ühenduvad võrgustikuks; ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani; rakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale). · NÄRVIKUDE rakud võtavad hästi vastu ärritusi, töötlevad neid, kannavad tekkinud
Veri on sidekude, mis koosneb vedelast vereplasmast ning mille ülesanneteks on kande mitmesuguseid aineid ühtedest elunditest teistesse, teeb kahjutuks bakterid ja nende rakud. Silelihaskude on lihaskude, mis koosneb käävjatest rakkudest, milles on üks tuum. Iseloomulik on aeglane kokkutõmbumine ja võime olla pikemat aega kokkutõmbunult. Ülesandeks on naha toestamine. Vöötlihaskude on lihaskude, mis koosneb lihaskiududest ja mis moodustab põhilise massi inimese lihastest, kindlustab keha liikumise. Südamelihaskude on lihaskude, mille lihasrakud on ristipidi vöödilised, nad on harunenud ning liitunud võrgustikuks. Ülesandeks on südametöö. Närvikude koosneb närvirakkudest ja ülesandeks on erutuse juhtimine ja analüüsimine. Närvirakk e. neuron on tähe või värtnakujuline ning koosneb tuumaga rakukehast ja jätketest
edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi. Luustiku tähtsus: -Toestab keha pehmeid kudesid -Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks -On mineraalainete talletaja -On vereloomeelund. Lihased: Südamelihased tõõtavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes ja tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt- liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja teine tõmbub kokku. Lihaste ülesanded: -Keha liigutamiseks -SIseelundite tööks -Annavad kehale kuju -Toodavad kehasoojust -Kaitsevad siseelundeid Vereringe Vereringeelundkonna mood: -süda
- lihaskude. Talitluseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele müofibrillidele. Lihaskude on kahte liiki: a.) silelihaskud - koosneb ühetuumalistest rakkudest, mille kontraktsioon toimub aeglaselt. Silelihaskoest koosnevad kõik siseelundkonnalihased (v.a süda). Silelihaskoe kontraktsioon ei allu tahtele, seda reguleerib nii vegetatiivne närvisüsteem kui ka mõned hormoonid. b.) vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid rakke. Nad on kontraktsiooni võimelised e kokkutõmbevõimelised. Allub tahtele, treenitav, treenides suureneb. Vöötlihaskude jaotakse kaheks: 1.)skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Skeletilihaste kontraktsioon allub tahtele. 2.) südamelihaskude e müokard rakud on harunenud ja ühendavad omavahel võrgustikuks. Südamelihased ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt surmani
7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused? Kõõluste abil kinnituvad lihased skeletile. 8. Mille poolest erinevad vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased) ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus? Silelihaskoe rakud on ühe tuumaga, vöötlihaskudedes on palju 2 tuumi, sest koosneb lihaskiududest, südamelihaskude sarnaneb vöötlihaskoele, aga asub ainult südames, silelihaskoed paiknevad veresoontes ja õõneselundite seintes, vöötlihas koed asuvad üle keha ja on ainukesed, mis alluvad tahtele, kuid nende töövõime on väikene. Ülejäänutel südame- ja silelihaskoe töövõime on suur, kuid ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt. Pilt 2) 9. Milline on liigeste tähtsus liikumis- ja tugielundkonna juures? Kuidas on liigesed kaitstud kulumise eest?
Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on varustatud sidekoelise ümbrisega e perimüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 93. mille ümber on endomüüsium? Iga lihaskiud on ümbritsetud endomüüsiumiga LF slaid 11; anat lk 64 94. millest koosneb motoorne ühik? Koosneb ühest närvikiust (alfa-motoneuron) ja lihaskiududest, mida see närvikiud innerveerib. LF slaid 18; anat lk 185 95. nimeta 3 erinevat alfa-motoneuroni tüüpi! 1. aeglased 2. kiired aeglaselt väsivad 3. kiired kiirelt väsivad Silval sama LF slaid 20; anat lk 191 1. aeglaselt kokkutõmbuvad oksüdatiivsed lihaskiud/punased kiud (pikamajooks, jõutreening) 2. kiired LF slaid 20 96. nimeta 3 erinevat lihaskiutüüpi
· Närvikude moodustab pea ja seljaaju, võtavad vastu, analüüsivad ja juhivad edasi erutusi, igal närvirakul on keha, millel on 1 pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket · Lihaskude selle moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, tänu sellele saame liikuda, jaguneb : Vöötlihaskude ( moodustab skeletilihased, koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, põhiline osa lihastest, tõmbuvad kiiresti kokku ja lahku, rakkudes palju tuumi, alluvad tahtele) Südamelihaskude (nagu vöötlihaskude, ainult et rakud on omavahel ühendatud, esineb südames, ei allu tahtele) Silelihaskude (paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, rakud ühe tuumaga, ei allu tahtele) 1C Elundkonnad · Tugi-liikumiselundkond moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab,
lisa mõlema juurde tema võimalikud liikumised. Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Sarnaluud(2), alalõualuu(1), ülalõualuud(2), ninaluud(2), suulaeluud(2), pisaraluud(2) 28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad
Südames on kokku neli klappi: 1) Vasak koja-vatsakese klapp 2) Parem koja-vatsakese klapp 3) Aordiklapp 4) Kopsutüve klapp Klapi kahjustus või ebanormaalne ehitus võib põhjustada klapirikke, mis viib funktsioonihäireni. Klapirike võib olla omandatud (haiguste tüsistused jms) või kaassündinud. Südame erutusjuhtesüsteem Südameni ei jõu motoorsed impulsid otse närvikiududelt. Selle ülesande täidab hoopis modifitseerunud lihaskiududest moodustunud süsteem, millelt levib aktsioonipotentsiaal südame eri osadesse. Selle süsteemi saab jaotada eri osadeks: sinutriaalsõlm, kodade juhteteed, atrioventrikulaarsõlm ning His'i kimp koos säärte ja lõppharudega. Sinutriaalsõlm (parema koja tagaseinas) käivitab südame kontraktsiooni. Edasi levib kodade juhteteteedesse ja nende kaudu atrioventrikulaarsõlmele. Viimasest saab alguse His'i kimp, mille kaudu jõuab erutus vatsakeste lihastele. Südametsükkel
Ellipsoidliiges( N: ranndmeliiges)- ette-taha, küljepeale, koonusliikumine ; Sadulliiges ( N: pöial) ette-taha, oponeerimine-reoponeerimine, koonusliikumine 27. Nimeta vähemalt 5 näokolju luud, lisa igaühele, kas seda on koljus 1 või 2. Sarnaluud(2), alalõualuu(1), ülalõualuud(2), ninaluud(2), suulaeluud(2), pisaraluud(2) 28. millest koosneb "motoorne ühik"? koosneb ühest närvikiust ja lihaskiududest, mida see närvikiud juhib,mõjutab 29. nimeta 2 hiidmolekuli, mille vahelised ajutised ühendused on lihase kokkutõmbe aluseks. Aktiin, müosiin 30. kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis on organismi põhiline energia ülekandja ? ATP 31. Nimeta vähemalt 5 lihast, mis on seotud hingamisega. Diafragma, kaelalihased, ülemis-tagumine saaglihas, alumis-tagumine saaglihas, roietevahelised lihased, 32. Õlavarre kakspealihas: A: osad
Verel on ka kaitsefunktsioon. Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainet on neis vähe. Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Lihaskude - Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. Närvikude -närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist. Närviraku kehad asuvad peaajus või seljaajus. Dendriidid
o Sarkoplasma- tsütoplasma o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER o Sarkosoom- mitokonder 17. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude- tahtelised liigutused o Vesi 70-75%, org ained- 23-28%, valgud 18-22%, lipiidid 2-3%, mineraalained 1-1,5% o Lihaskiud, endomüüsium (ümbritseb lihaskiudu), lihaskimp, perimüüsium (kimp, mis moodustub lihaskiududest), veresoon, epimüüsium (seob lihaskimbud lihasteks) Südamelihaskude o Esineb ainult südame lihases o Koosneb lihasrkkudest, hargnevad, sisaldavad 1-2 o Lihasrakud on eraldataud omavahel vahediskiga o Lihasrakkude vahel on sidekude o Kontraktsioon on rütmiline ja tahtele allumatu Silelihaskude o Esineb siseelundite seintel o Ei allu tahtele
aeglased lihaskiud (näiteks selgroosirgestaja). Neis lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas ilmselt pikaajaliseks kontraktsiooniks. Need lihaskiud toodavad energiat aeroobselt, oksüdeerides hapniku abil toitaineid. Valgetes lihastes on vastavalt palju kiireid kiude. Nad on ka kiired reageerijad, samuti kiired väsijad. Nad toodavad ATP-d eelkõige aeroobse glükolüüsi kaudu. Energiat tarbimiseks saadakse vähem kui punastest lihaskiududest. Tüüpilised valged lihaskiud on näiteks silmaliigutajalihased. Silmamuna liigutused on väga täpsed ja kiired. Lihase kontraktsiooniulatus sõltub lihase pikkusest, ent kontraktsioonijõud selle paksusest. Lihas on seda tugevam, mida rohkem lihaskiude on kõrvuti ja mida paksemad nad on. Lihased kinnituvad luudele enamasti liigeste läheduses. Seega on lihastel lühikesed kangiõlad, ent nende poolt tõstetud koormusel on need pikad. Ka väike lihase kontraktsioon põhjustab
Luu mineraalainetest vabastamisel dekaltsineerimise teel saadakse painduv ja lõigatav mass. Noortel loomadel on orgaanilise aine hulk luudes suurem, mis muudab luud painduvamaks. Vananedes suureneb anorgaanilise aine osakaal, mis muudab luud hapramaks. 5. Lihaskoed Organismi liigutuslikke protsesse teostavaid lihaskudesid jaotatakse kolme liiki – silelihaskoed, vöötlihaskoed ja südamelihaskoed. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kontraktsioonivõimelistest lihaskiududest. Silelihaskude esineb siseorganites ning ei allu tahtele Vöötlihaskude moodustab tahtele alluvaid lihaseid. Kiud on paksemad, kui silelihaskoel Südamelihaskude ei allu tahtele, moodustub ristvöödilistest lihaskiududest, kuid nende diameeter on vöötlihaskiudude omast märgatavalt väiksem. 6. Kehaosad ja regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Need osad jagunevad veel omaette piirkondadeks nt. pea jaguneb näoosaks ja ajuosaks ning kere
hea. Südant ennast varustavad arteriaalse verega kaks pärgarterit. Nad ümbritsevad südant, jagunevad peenikesteks harudeks, toidavad südant. Südames tekkiv venoosne veri kogutakse südame veenidesse, mis suubub pärgurkesse, mis omakorda suubub südame paremasse kotta. 87.Südame erutus-juhtesüsteem: (joonis 4) erutus tekib südames eneses. Erutus algab siinussõlmes ja atrio-ventrikulaarsõlmes ehk kodade-vatsakeste vahelises sõlmes. Ta on ebatüüpilistest lihaskiududest üles ehitatud, mis on võimelised erutust tekitama ja seda edasi kandma. Moodustab südames eneses sõlmede süsteemi (südameslihases 2 sõlme ja 1 kimp). 88.Südame närvid: südame kokkutõmmete tugevust ja rütmi juhib vegetatiivne närvisüsteem. Jaguneb kaheks: 1)parasümpaatilise närvisüsteemi osa X peaajunärv ehk uitnärv. Aeglustab südame rütmi ja vähendab kontraktsioonide tugevust; 2)sümpaatiline osa tugevdab südame kontraktsioonide tugevust ja kiirendab rütmi. 89
teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. Lihaskude teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed lihaseid. Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel
omapärane ehitus. 31. Närvikude ja närvirakk närvikude esineb närvisüsteemis, pea ja seljaajus, närvides ning viimaste teedel asetsevates närvirakkude koondistes ganglionides. Närvikoe struktuuriliseks üksuseks on neuron. 32. Lihaskoed Lihaskude teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed lihaseid. 33. Organite ehituse printsiip 34. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise
oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. Lihaskude – teostavad organismi liigutuslikke protsesse, esinevad kolme liigina: sile-, südame- ja vöötlihaskoena. Kõik nad moodustuvad pikkadest, kuid peentest lihaskiududest. Silelihaskude – värvuselt hall, esineb siseorganites ( seede-, kuse- ja suguorganite, veresoontejt. seinas) Südamelihaskude – tumepunase värvusega, talitluse osas tahteliselt mittemõjustatav Vöötlihaskude – punane, moodustab kindla alguse ja kinnituskohaga, tahte järgi liigutatavaid organed – lihaseid. Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub nahaderivaatide, talitluselt aga suguorganite hulka. Talitlusvõimelisena esineb ta vaid emasloomadel
Nt. Põlveliiges ja küünarvarreliiges. o Silinder liiges võimaldab teha pääravaid liigutusi. Nt. Saab inimene pead pöörata. o Liikumatud Nt. Koljuõmblused LIHASED Lihaste ülesanded: o Keha liigutamine o Siseelundite töö o Annavad kehale kuju o Toodavad kehasoojust o Kaitsevad siseelundeid Lihaste tüübid: o Skeletilihased e. Vöötlihased koosnevad kimpudeks koondunudvöödilistest lihaskiududest e. Vöötlihasrakkudest. Allub inimese tahtele. Peaaegu kõik skeletilihased toimivad vastupidi toimivate paaridena. o Südamelihased sarnanevad oma ehituselt ja talituselt skeletilihstega, aga nad ei allu inimese tahtele. Töötava automaatselt, st. Tõmbuvad rütmiliselt kokku välisärritustest sõltumata. o Silelihased koosnevad silelihasrakkudest, vooderdavad siseelundite seinu. Tõmbuvad kokku aeglaselt meie tahtest sõltumata.
kui loomulik liha, kuna saab modifitseerida küllastunud ja küllastumata rasvade tasakaalu ja lisada erinevaid toitaineid. Kariloomadele söödetakse sisse suurel hulgal antibiootikume ja hormoone ja loomade toiduga võivad nad saada veel pestitsiide ja teisi mürke, mis võivad sattuda ka lihasse. In vitro liha eemaldab selle ohu, kuna on koostisosad on täpselt kontrollitud. Esimesed saadaolevad in vitro lihad saavad olema arvatavasti kombinatsioonid lihaskiududest, rasvarakkudest(maitseks) ja veresoontest(värvi ja raua jaoks). Need kasvatatakse eraldi ja segatakse hiljem kokku. See aga ei tohiks olla suur probleem, kuna praegu tarbitavad kanapallid ja hot dogid ei erine sellest millegi poolest. Esimesed burgerid võivad maksta umbes 300 000 dollarit burgeri kohta, kuid aja möödudes hind väheneb, kui leitakse effektiivsemaid tootmismeetoideid. (Maria 2012) Joonis 2. Esimesed in vitro lihad on tuhmid õhukesed lihaplaadid. Mõju keskkonnale
Aitavad kohaneda. Närvi-lihasaparaadi füsioloogia. Liigutusaparaat. Organite ja kudede süsteem. Liikumine on õpitud refleks. Koosneb motoorsetes närvidest, skeletilihastest, liigestest, sidemetest. Motoorne ühik. Liigutuseaparaadi kõige väiksem funktsionaalne aparaat. Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron-keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide. Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill- müofilmandites(peenemad,jämedamad) peenemad asetsevad jämedate vahel. Sarkomeer. Kui lihas tõmbub kokku, siis peenemad hakkavad arkomeeri ulatuses teineteisele lähemale. Tulemusena jämedate osa läheb järjest väiksemaks ja peenemad kaovad ära. Lihaskiud
Kui valgu kontsentratsioon on suur (munavalges), moodustavad valgud kuumutamisel tiheda sültja massi - geeli (muna kuumutamisel kalgendunud munavalge). Geel, mis on juba tekkinud, tiheneb ja temas leiduv vedelik eraldub. Fibrillaarsed valgud lagunevad kuumutamisel. Protsessi nimetatakse desagregatsiooniks. Nii denatureerumise, kalgendumise kui ka desagregatsiooni protsess toimub kiiremini happelises keskkonnas ja sõltub kuumutamise temperatuurist. Lihavalkude muutumine Lihaskude koosneb lihaskiududest, mis on omavahel ühendatud sidekoe abil. Lihaskiududest moodustuvad lihaskimbud, neist omakorda lihased. Lihaskiududes sisalduvad valgud müogeen, globuliin, müosiin, aktiin moodustavad 95% kogu lihaskiudude valkudest. Lihaskiudude valkude denatureerumine algab 30-35C. Kui liha on kuumenenud 60-65C, on 92-93,5% valkudest denatureerunud. Liha keetmisel (vee keskkonnas) läheb enne liha läbikuumenemist osa vees
jätkete vahel on väike sünaptiline pilu ja elektrisignaal ei levi otse ühelt rakult teisele. Kui närviimpulss jõuab neuriidi lõppu, siis eristatakse kokkupuutekohas keemilist ülekandeainet mediaatorit. Mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga. 7.Võrdle omavahel lihaskudede hulka kuuluvaid vööt-,sile- ja südamelihaskudet! Tunnus vöötlihaskude südamelihaskude Silelihaskude 1. Millised on 1. lihaskiududest, 1. rakud on 1. koosneb rakud? mis kujutavad väiksemad, ühetuumsalistest 2. asukoht kehas endast pikki harunenud ning käävjatest rakkudest. 3. Kokkutõmbe paljutuumseid ühenduvad omavahel 2. siseelundites iseloom rakke. võrgustikuks. 3. aeglasem ja 4. Kokkutõmbe 2. skeleti lihastes 2. südames pikaajalisem
annaabi.ee 
