Bioloogia kordamine (1)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil selle erinevatel vormidel?
Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused?
Milline on liigeste tähtsus liikumis- ja tugielundkonna juures?
Kui jalg on kipsis?
Kui madalamatel kõrgustel treenides?
Mille poolest erineb aeroobne ja anaeroobne treening?
Millest sõltub inimese nahavärvus?
Mis ülesanne on melaniinil inimese nahas?
Mis põhjusel on mõõdukas päikesekiirgus inimestele soovituslik?
Mida tuleb tarbida kuni järgmise kevadeni?
Mis on nahatekised?
Miks on olulised nahal elavad bakterid?
Kui ei siis miks?

Lõik failist

Bioloogia kordamisküsimused

Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7)
Inimese põhikoed on:

epiteelkude / kattekude- kattavad ja kaitsevad kehapealispinda ja –õõnsusi. Rakud on tihedalt ja vähe rakuvaheainet. (vt. Pilt1)

Närvikude- Info jagamine, salvestamine ja töötlemine. Koosneb tähtja kujuga närvi rakkudest, (jätked jagunevad pikkadeks ja lühikesteks). (vt pilt 2)

Lihaskude- moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, ülesandeks liikumine. Jaguneb:

Vöötlihaskude- kiired, tahtele alluvad , kuid väikese töövõimega. Koostavad enamiku meie lihastest. (vt. Pilt 3)
Silelihaskude- aeglased, suure töövõimega, kuid tahtele allumatud lihased, siseorgani lihased, nt. Magu. (vt. Pilt.4)
Südamelihaskude- ei allu tahtele, kuid on kiire ja väga suure töövõimega. Esineb ainult südames. (vt. Pilt 5)

Sidekoed - rohkesti rakuvaheainet (vt. Pilt 6), esineb mitmete vormidena:

Rasvkude- talletuvad varuained
Luu- ja kõhrkude- kujundab toese ja tugi ülesanne.
Veri - vedel kude, toite ja kaitse ülesanne.

Nimeta inimese elundkonnad – õp lk. 9 ja seosta iga elundkond kindla ülesandega inimese organismis.

Katteelundkond- katab ja kaitseb

Hingamiselundkond - ainevahetus , keha varustamine energiaga

Erituselundkond- eritab jääkaineid

Tugi- ja liikumiselundkond- toetab ja kaitseb keha, võimaldab liikuda

Suguelundkond- uue organismi arengu kindlustamine, sugurakkude tootmine.

Seedeelundkond- keha varustamine energiaga, toidu omandamine

Närvisüsteem- elundkondade töö kooskõlastamine

Sisenäärmed- hormoonide tootmine

Vereringeelundkond - elutegevuseks vajalike ainete transport rakkudesse, kudedesse ja elundkondadesse.

Selgita mõisteid rakk , kude, organ e. elund , organsüsteem e. elundkond.

Rakk- kõige väiksem osa, millel on olemas kõik elutunnused .

Kude- koe moodustavad ühesuguse ehituse, päritoluga ja ülesandega rakud.

Organ ehk elund- organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, moodustuvad kudedest.

Organsüsteem ehk elundkond- ühesuguse ülesandega elundid moodustavad elundkonnad.

Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis - ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel .
Liikumis- ja tugielundkonna ülesandeks on toestada keha, moodustada skelett ja võimaldada liikuda.

Millistest ainetest koosnevad luud , milline on nende ainete tähtsus luude koostises ja mis juhtub luudega juhul, kui neid aineid jääb luudes vähemaks (võimalik graafiku ülesanne, kus tuleb välja lugeda, milline muutus toimub inimese luude ehituses, ning mis on muutuse tagajärjed). Põhjenda luude koostises toimuva muutuse põhjal vanas eas sagenevaid luumurde.
Luud koosnevad orgaanilistest ainetest (nt. Valgud ja rasvad) ja mineraalained (Ca, Mg, P). Kui mineraalaineid väheneb, sagenevad luumurrud, orgaaniliste ainete vähenemisel on mineraalaineid rohkem, luud on painduvamad, kuid toitaine vaesemad.
Vananedes väheneb mineraalainete hulk, mis tõttu esineb palju luu murde. (vt. Joonist 1, kaltsiumi ehk mineraalaine kohta)

Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)?
Luuüdi asub luude keskosas, jaguneb kaheks:

Punane luuüdi- moodustuvad erinevad vererakud , mis kanduvad vere ringesse.

Kollane luuüdi- toitainete ja rasvade varu.

Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused?
Kõõluste abil kinnituvad lihased skeletile.

Mille poolest erinevad vöötlihaskude ( skeletilihased ), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased) ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus?
Silelihaskoe rakud on ühe tuumaga , vöötlihaskudedes on palju tuumi, sest koosneb lihaskiududest, südamelihaskude sarnaneb vöötlihaskoele, aga asub ainult südames, silelihaskoed paiknevad veresoontes ja õõneselundite seintes, vöötlihas koed asuvad üle keha ja on ainukesed, mis alluvad tahtele, kuid nende töövõime on väikene. Ülejäänutel südame- ja silelihaskoe töövõime on suur, kuid ainult epiteelkoe kiirus on aeglane. (Vt. Pilt 2)

Milline on liigeste tähtsus liikumis- ja tugielundkonna juures? Kuidas on liigesed kaitstud kulumise eest?
Liigesed on luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist. Kulumist vähendavad kõhred ja liigesevedelik . (vt. Pilt 3)

Jooniselt nimetada luu osad – luuüdi, luuümbris, käsn- ja plinkollus – lisada nende ülesanded.

Luuüdi- vereloomeelund ja/või rasvade tagavara .

Luuümbris- uute luurakkude tootmine, luude muundumine jämedamaks.

Käsnollus- luu sees asuv kanal , mida mööda kulgevad veresooned , vähendab luumassi.

Plinkollus- tihe ja tugev luukude, mida mööda kulgevad veresooned, annab kõvaduse.

Kuidas saaks inimene ise vältida luuhõrenemisega seotud probleeme. Miks on selle haiguse puhul enamasti tegemist vanemate inimeste haigusega (võimalik graafiline kujutamine), kuidas seda haigust saaks vältida.
Luuhõrenemine on tingitud mineraalainete vähenemisest, seda põhjustavad: kohv, hapud mahlad, hapud puuviljad , tavaliselt väheneb mineraalainete hulk vanadusega . Seda aitavad vältida piima ja lihatooted. (vt joonist 1 lk. 2)

Inimese skelett ja lihased – tunda jooniselt ära luud õp lk. 22 joonis ja lihased lk. 27 joonis.

Kuidas muutub lihasrakkude hulk ja lihasrakkude suurus järjepideval treeningul, mis juhtub ja mis põhjusel lihastega juhul, kui lihast ei saa pikemat aega liigutada (nt. kui jalg on kipsis)?
Järjepideva treeninguga lihaste töövõime suureneb, lihasmass suureneb, kuid hulk ei suurene. Kui lihaseid pikemat aega ei liigutata, siis nende arv ei muutu, kuid muutub lihaste suurus ja rakkude mõõtmed.
* Miks võib juhtuda, et kõrgmäestikus võisteldes väsivad sportlaste lihased kiiremini kui madalamatel kõrgustel treenides?
Kuna lihased tarbivad hapniku ja kõrgmäestikes on hapniku vähem siis lihased jõuavad seetõttu vähem töötada.
* Millest on tingitud lihaste valulikkus treeningul (eriti treenimata organismi puhul)?
Lihastes tekib hapniku puudus ja ilma hapnikuta piimhape „hakkab käärima“ ja see põhjustab valulikkuse.
* Mille poolest erineb aeroobne ja anaeroobne treening?
Anaeroobses treeningus võetakse kehaliselt võimekuselt maksimum, mis tekitab valulisust, aeroobses treeningus tehakse pikka aega mõõduka intensiivsusega suuri lihasgruppe haaravaid kehalisi harjutusi.
* Mis on ületaastumisefekt treeningul, kuidas seda peab jälgima, et saavutada maksimaalselt häid sportlikke tulemusi?
Ületaastumine ehk suspensioon taastab algvõimet alati natukene rohkem kui enne, jälgima peaks, et iga kord taastub järjest vähem
* Millised muutused leiavad inimese organismis aset pikemaajalise treenigu käigus?
Lihase jõu suureneb, töövõime kasvab, lihaste verevarustus paraneb, kordinatsioon paraneb, lihasmass suureneb, kopsumaht suureneb, gaasivahetus paraneb, südamelöögimaht suureneb, pulsi sagedus langeb.

Nimeta naha ülesanded, selgita kuidas nahk ühe või teise ülesandega „toime tuleb” (millised mehhanismid on nt kaitseks või temperatuuri säilitamiseks).

Kaitse- bakterite eest, UV kiirguse eest, takistab veekadu ja elastsus , rasvkude kaitsevad vigastuste eest.

Hoiab temperatuuri:

Kui temperatuur tõuseb – veresooned laienevad (liigub rohkem verd ja jahtub rohkem) ja higistamine (keha kattub veega, mis aurustumiseks vajab soojust, mida saab kehalt).
Kui temperatuur langeb – veresooned ahenevad ja kananahk (inimestel ei toimi loomadega sarnaselt, kus karvkatte muutub õhuliseks, kuid lihased teevad selle jaoks tööd, mis vähendab külma tunnet .).

Meeleorgan- kompimine , närvirakkude ja retseptoritega.

Sünteesimine- melamiin , kaitseb ultraviolettkiirguse eest, ja D- vitamiin , tekib UV toimel, toodab Ca ainevahetust ja seega aitab luustiku arengut.

Eritusorgan- higistades väljutab jääkaineid nagu vesi ja soolad.

Joonis naha ehitusest, näidata erinevate nahaosade ülesanded.

Millest sõltub inimese nahavärvus? Mis ülesanne on melaniinil inimese nahas?
Nahavärvus sõltub UV kiirguse hulgast: mida rohkem UV kiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda tumedam on nahk. Melaniin kaitseb UV kiirguse eest.

Miks soovitatakse blondidel ja eriti punapäistel inimestel päevitamisega eriti ettevaatlik olla?
Sest nende nahas on vähem melaniini ja UV kiirguse oht suurem.

Mis põhjusel on mõõdukas päikesekiirgus inimestele soovituslik?
Sest päikesekiirguse abil sünteesib meie nahk D-vitamiini, mida vajame luustiku arenguks.

Miks kirjutavad lastearstid sügisel ja talvel sündinud lastele välja D-vitamiini preparaate, mida tuleb tarbida kuni järgmise kevadeni?
Sest sellel ajal paistab päikest vähem ja nahk sünteesib D-vitamiini vähem, mille puudus mõjub luustiku arengule.

Mis on nahatekised ?
Nahatekised moodustavad marrasnaha, nahatekised on nt. Karvad, juuksed ja küüned.

Miks on olulised nahal elavad bakterid ? Kas naha täielik puhastamine bakteritest on mõtekas? Kui ei, siis miks?
Naha puhastamine täielikult bakteritest ei ole kasulik, sest „head“ bakterid, mis on inimesele kasulikud kattavad meie nahapinna ja ei lase nii meie nahale kahjulikke baktereid.
4

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

94 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AParvelo Õppematerjali autor

kordamine kontroll tööks, annab hea ülevaate sisust.
Inimese anatoomia: koed, rakud, elundkonnad, nahk, tugi- ja liikumis elundkond, tehtud bioloogia põhikooli 4. õpikujärgi + lisainfo õpetajalt.

inimese anatoomia rakud koed elundkonnad nahk ja selle ülesanded luud luustik lihased

Sarnased õppematerjalid

doc

Loomsed koed, elundkonnad, inimese tugi- ja liikumiselundkond

Kordamine kontrolltööks 9. klass õpik lk. 5-29 Loomsed koed, elundkonnad, inimese tugi- ja liikumiselundkond Töö koosneb lünktekstist, valikvastustest, pikemate selgitustega vastustest, joonistest (graafikutest) ning tõestest vääradest lausetest. Inimese koed ja elundid 1.Nimeta inimese põhilised koed ja too nende juurde neid iseloomustav tunnus (seosta kude ja tema ülesanne inimese organismis). Jooniselt ära tunda neli põhilist koetüüpi (õp. lk 6-7) 1) Epiteelkude-Kaitse, kate. 2) Närvikude-Edastab infot. 3) Lihaskude- Liigutamine. 2. Nimeta inimese elundkonnad õp lk. 9 ja seosta iga elundkond kindla ülesandega inimese organismis. 1) Tugi- liikumiselundkond-Toetab ja kaitseb inimese keha. 2) Seedeelundkond-Toidu lõhustamine, nende imendumine, kääkainete eemaldamine. 3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse,

Bioloogia

docx

Inimese Anatoomia

INIMESE ANATOOMIA 1. Kude, koetüüpide ehitus ja ülesanded. Kude on ... Koetüüp Ehitus Ülesanded organismis a) Epiteelkude Rakke tihedalt ja rakuvaheainet Kehapinna katmine e. kattekude On vähe Kehaõõnsuse katmine Elundite katmine Nõrede tootmine sülg Vigastuste parandamine b)Lihaskude Rakud on pikad ja Sise. Kaitse kokkutõmbumis võimelised Liigutada ja kuju c)Närvikude Rakud tähe kujulised ja Vastu võtta erutusi varustatud jätketega Analüüs ja annab edasi d)Sidekude Palju rakuvaheainet Luu ja kõhrkude

Bioloogia

docx

Bioloogia kontrolltöö - lihased, luude ehitus jm

BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ LK 6-31 1.INIMESE KEHA ÜLDEHITUS · Rakke on kehas kokku u 50 000 miljardit, rakutüüpe u 200 · Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad nahk, kindlustavad liikuvuse lihased, luud, tagavad toidu seedimise magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid sünteesivad valke

Bioloogia

docx

Lihased, luud ja elundkond.

1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidekoeline väät, millega l

Bioloogia

docx

Inimese ehitus ja närvid

BIOLOOGIA KT NR1 *Inimese rakud on ehituselt ja talituselt loomsed rakud. *Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest.

Bioloogia

docx

INIMESE ANATOOMIA

1. Inimese koed 1. Epiteelkude: kaitseülesanne. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi, kiire jagunemisvõimega, paranevad kiiresti 2. Närvikude: moodustab pea ja seljaaju, koosneb närvirakkudest, mis võtavad vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, talletuvad varurasva

Inimene

odt

Inimese keha

Inimese keha üldehitus Rakk- Kõigi organismide ehituse, talitluse ja paljunemise põhiüksus. Takul on kõik elutunnused. Näiteks: Loomne rakk, timne rakk Kude- Ühesuguse tekke, ehituse ja talitluse rakkude rühm. Erinevalt taimekudedest, sisaldavad loomsed koed rohkesti rakuvaheainet. Näiteks: Vöötlihaskude, silelihaskude, südamelihaskude. Elund- Organismi osa, millel on kindel asend, kuju ja talitus. Elundid moodustuvad erinevatest kudedest ja need koed talitlevadkooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid. Näiteks: Süda, magu, neer Elundkond- Elundite kogum, mis täidab koos ühiseid ülesandeid. Näiteks: hingamiselnudkond, seedeelnudkond, erituselundkond. Naha läbilõike skeem: Naha ehitus ja talitlus: *Nahk kaitseb oranismi väliste vigastuste, ultroviolettkiirguse, liigse veekaotuse, mitmesuguste haigustetekitajate sissetungi ees. *Inimese nahk aitab säilitada kehatemperatuuri. *Nahk on erituorgan, higistamisel eritab jääkainei

Bioloogia

docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti sugulise

Bioloogia

Rohkem sarnaseid