Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Lihased, Iseseisevtöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lihased
Bioloogia

Peeter Rüütel
EV111
25.03

Lihased
• Lihas ehk  muskel  on 
enamiku loomade kokkutõmbumis-
võimeliste lihaskiudude kogum, mis 
koordineeritult funktsioneerides võimaldab 
loomorganismil  sooritada  liigutusi. 
Organismi lihastikku 
nimetatakse lihaskonnaks ehk 
muskulatuuriks. 
Lihased
• Lihased on  raskemad  (1,06 kg/L) kui  rasv  
(0.9196 kg/L).
• Lihased koosnevad u 73% veest
•  Teadusharu , mis uurib lihaseid, 
nimetatakse müoloogiaks.
Lihaste tüübid
1)Südamelihased 
2) Skeletilihased  ehk
 vöötlihased
3)Silelihased
Südamelihased
• Töötavad automaatselt välisteguritest       
ja meie tahtest sõltumata.
Silelihased
Asuvad siseelundite seintes ( veresooned ).
Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult.
Inimese skeletilihased
Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400
Lihased moodustavad inimese kehamassist 
ligi 40%.
Skeletilihased
Skeletilihased
• Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, 
selja- ja kõhulihased ning jäsemete 
lihased. 
Skeletilihased
• Suurimad lihased inimesel on 
tuharalihased ja väikseimad silmalihased
Skeletilihaste ehitus
• Lihased koosnevad lihaskiududest
• Kõõluste abil kinnituvad lihased luudele
Luu
Veresooned
Lihaskiud
Kõõlus
Lihas
Sirutajalihased ja 
painutajalihased
• Lihased paiknevad enamasti teineteisele 
vastupidiselt toimivate paaridena. 
Liigutuse  ajal üks  lihastest  lõtvub ja teine 
tõmbub samal
   ajal kokku. 
Skeletilihaste töö
 Allub inimese tahtele
Lihased töötavad pidevalt.
Lihaste tööks on vaja energiat mida saadakse 
peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil.
 Treeningu käigus suureneb lihaste mass ja 
paraneb  verevarustus
Lihaste ülesanded
Keha liigutamiseks
 Siseelundite tööks
Annavad kehale kuju
Toodavad  kehasoojust
Kaitsevad  siseelundeid
Kasutatud kirjandus
  http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/1b/Il u_muscle_tissues.jpg 
http://z.about.com/d/p/440/e/f/10138.jpg
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/images/ency/ful size/19194.jpg
  http://www.artsalive.ca/upload/dan/Articles_anatomy_full.jpg  
http://et.wikipedia.org/wiki/Lihas
http://et.wikipedia.org/wiki/Lihaskude
http://et.wikipedia.org/wiki/Skeletilihased
Ja veel mõned kohad mis kahjuks märkimata jäid.

Document Outline

  • Lihased
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Lihaste tüübid
  • Südamelihased
  • Silelihased
  • Inimese skeletilihased
  • Skeletilihased
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Skeletilihaste ehitus
  • Sirutajalihased ja painutajalihased
  • Skeletilihaste töö
  • Lihaste ülesanded
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Lihased-Iseseisevtöö #1 Lihased-Iseseisevtöö #2 Lihased-Iseseisevtöö #3 Lihased-Iseseisevtöö #4 Lihased-Iseseisevtöö #5 Lihased-Iseseisevtöö #6 Lihased-Iseseisevtöö #7 Lihased-Iseseisevtöö #8 Lihased-Iseseisevtöö #9 Lihased-Iseseisevtöö #10 Lihased-Iseseisevtöö #11 Lihased-Iseseisevtöö #12 Lihased-Iseseisevtöö #13 Lihased-Iseseisevtöö #14 Lihased-Iseseisevtöö #15
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RotaGrid Õppematerjali autor
Powerpointi esitlus/kokkuvõte inimese lihastest/lihaskonnast.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Lihased
14
ppt

Lihased

Lihaste tüübid: Südamelihased Skeletilihased ehk vöötlihased Silelihased Lihaste tüübid: skeletilihased silelihased südamelihased Südamelihased Töötavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased Asuvad siseelundite seintes (veresooned). Tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Inimese skeletilihased Erinevaid skeletilihaseid on inimesel üle 400 Lihased moodustavad inimese kehamassist ligi 40% keha lihased näo miimilised lihased Inimese skeletilihased Inimese skeletilihased Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad silmalihased. Keha lihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Inimese skeletilihased Inimese pea lihased on

Bioloogia
Luustiku ehitus ja lihased
2
docx

Luustiku ehitus ja lihased

· Käsnolluses asub luuüdi. Luuüdi · Punane - vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse( toruluude käsnolluses, selgroolülides, puusaluudes, roietes ja koljuluudes ) · Kollane - toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes. Toruluud ­ seest õõnsad luud, mis muudavad luustiku kergemaks ja vastupidavamaks. Kõõlus ­ valgulise ehitusega, tõmbele ja veitusele vastupidav sidekude, mille abil kinnituvad lihased luudele. Inimsese luustik · Kolju; selgroog; rinnakorv; ülajäsemed; alavõõtme; vaagnavõõtme; alajäsemete luud. Kolju - koosneb aju- ja näokoljust. Selgroog · Koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. · Lülid paiknevad kohakuti ja lõlimulgud moodustavad selgrookanali, milles asub seljaaju. · Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud.

Bioloogia
Lihased tagavad keha liikumise
1
docx

Lihased tagavad keha liikumise

5)Lihased on vee ja valude tagavara 2.Lihaskoe talitlemine Lihaste põhiomadus on võime kokku tõmbuda ja lõtvuda, mille tagajärjel kehaosad liiguvad. Ka siseelundites toimuvad liikumised tänu lihastele. Inimese kehas on 3 tüüpi lihaseid. Skeletilihased ehk vöötlihased kinnituvad luudele, südamelihased moodustavad südame põhimassi ja silelihased moodustavad siseelundite lihastiku. Lisaks lihasrakkudele ja side- koele sisaldab lihas veel närve ja veresooni. Lihased vajavad head verevarustust, sest neis toimub intensiivne ainevahetus. 3.Lihaste liigid 1)Skeletilihased (e.vöötlihased) Ehitus ­ koosnevad pikkadest ristivöötide rakkudest Paiknemine organismis ­ luudel Talitlus ­ allub inimese tahtele ja nende kokkutõmbed võivad olla tugevad ning kiired 2)Südamelihased Ehitus ­ sarnaneb skeletilihastega Paiknemine organismis ­ südames Talitlus ­ ei allu tahtele, töötavad automaatselt, töötavad pidevalt 3)Silelihased

Bioloogia
Treeningu mõju lihastele
22
odt

Treeningu mõju lihastele

..........................................................4 1.2.2 Südamelihased...............................................................................................................5 1.2.3 Silelihased.....................................................................................................................5 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid...............................................................................................6 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased.................................................................................6 1.3.2 Kiirelt kokkutõmbuvad lihased.....................................................................................6 2. Treening..................................................................................................................................8 2.1 Kardiotreening..................................................................................................................8 2

Bioloogia
Treeningu mõju lihastele
11
odt

Treeningu mõju lihastele

..........................................................4 1.2.2 Südamelihased...............................................................................................................5 1.2.3 Silelihased.....................................................................................................................5 1.3 Skeletilihaskiudude tüübid...............................................................................................6 1.3.1 Aeglaselt kokkutõmbuvad lihased.................................................................................6 1.3.2 Kiirelt kokkutõmbuvad lihased.....................................................................................6 2. Treening..................................................................................................................................8 2.1 Kardiotreening..................................................................................................................8 2

Bioloogia
Bioloogia kontrolltöö - lihased-luude ehitus jm
4
docx

Bioloogia kontrolltöö - lihased, luude ehitus jm

· Rakud on organismi väikseimad ehitusosad, millel on kõik elu tunnused · Uued rakud moodustuvad olemasolevate rakkude jagunemise teel · Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe, inimkehas 4 koetüüpi : epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude · Elundid on organismi osad, mis täidavad kindlaid ülesandeid ( kaitsevad ­ nahk, kindlustavad liikuvuse ­ lihased, luud, tagavad toidu seedimise ­ magu, soolestik ) · Elundid, mis täidavad ühiseid ülesandeid moodustavad elundkonna · Inimese elundkonnad : Tugi-liikumiselundkond, seedeelundkond, vereringeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, sigimiselundkond, sisenõrenäärmed, närvisüsteem 1A Raku ehitus · Ribosoomid ­ sünteesivad valke · Tsütoplasma ­ täidab raku, seob rakuosad ühtseks tervikuks

Bioloogia
Inimese ehitus ja närvid
8
docx

Inimese ehitus ja närvid

*Luud katab pealt õhuke luuümbris, mis ühendab teda ümbritsevate kudedega. VT VIH JOONIS *Luuümbrise all asub tihe ja tugev luukude- PLINKOLLUS-, sellest eespool paikneb pehmem käsnjas luukude- KÄSNOLLUS. *Osa luid on SEEST ÕÕNSAD, see teeb luustiku kergemaks. *Luu sees on LUUÜDI. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. *Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitustele väga vastupidav. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. *LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. *Samuti moodustavad luude ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda.

Bioloogia
Inimese anatoomia
7
docx

Inimese anatoomia

ja rinnak. Liidused on liikumatud luudevahelised ühendused. Liigesed on kahe või enama luu liikuv ühendus. Keraliigesed võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Plokkliigesed võimaldavad jäsemetel liikuda ühes tasapinnas edasi-tagasi. Silinderliigesed võimaldavd teha pööravaid liigutusi. Luustiku tähtsus: -Toestab keha pehmeid kudesid -Annab kehale kuju -On lihastele kinnituskohaks -On mineraalainete talletaja -On vereloomeelund. Lihased: Südamelihased tõõtavad automaatselt välisteguritest ja meie tahtest sõltumata. Silelihased asuvad siseelundite seintes ja tõmbuvad kokku meie tahtest sõltumatult. Skeletilihased koosnevad lihaskiududest ja kinnituvad kõõluste abil luudele. Allub inimeste tahtele. Tõõtavad pidevalt- liigutused, keha asendi muutmine/säilitamine. Sirutaja- ja painutajalihased paiknevad enamasti teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks lõtvub ja

Inimene




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun