Konspekt "Koed" (0)

KOED

• Koe tüüp: Epiteelkude
  
• Ehitus: Rakud tihedasti üksteise kõrval, rakuvaheainet vähe. Rakud on lamedad, kuubi- või silindrikujulised. Ripsepiteeli katavad ripsmed .
  
• Ülesanded Organismis: 1. Keha katmine, kehaõõnte vooderdamine. 2. Organismi kaitsmini väliskeskkonna mõjude eest.; 3. Nõrede eritamine (Närvi- epiteel ); 4. Võõrkehakeste välissuunamine organismist ( ripsepiteel ).
  

• Koe tüüp: Lihaskude
  
• Ehitus: Rakud on pikad, kitsad , kokutõmbumisvõimelised. Lihaskoe alaliigid :
  
• a) vöötlihaskude
  
• b) südamelihaskude
  
• c) silelihaskude (Vt. lk 11.)
  
• Ülesanded organismis: Moodustab lihaseid, mille ülesanne on organismi või selle osade liigutamine.
  

• Koe tüüp: Närvikude
  
• Ehitus: Koosneb närvirakkudest, millel on keha ja jätked.
  
• Ülesanded organismis: 1) Ärrituste vastuvõtmine; 2) Tekkinud erutuste edasi juhtimine ja analüüsimine.
  

• Koe tüüp: Sidekude
  
• Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt rakuvaheainet on palju. Sidekudesid on mitu tüüpi, mis on erineva ehituse ja ülesannetega:
  
• a) luukude
  
• b) kõhrkude
  
• c) rasvkude
  
• d) veri (on vedel kude)
  

Koed - ühesuguse ehituse ja talitusega rakkude rühm.
Loomsed koed:
1. Nii nagu taimed, koosnevad ka loomad erinevatest organitest ja need omakorda erinevatest kudedest.
2. Too mõiste rakk , kude, elund ja elundkond juurde kaks näidet.
Rakk:
närvirakk,
munarakk ,
seemnerakk,
luurakk ,
lihasrakk
Kude:
epiteelkude,
sidekude,
lihaskude,
närvikude.
Elund:
kopsud ,
magu,
peensool ,
neerud.
Elundkond:
seedeelundkond,
hingamiselundkond ,
vereringeelundkond ,
erituselundkond .
Erinevalt taimekudedest on loomsetes kudedes rohkem rakuvaheainet.
Eritatakse nelja tüüo loomseid kudesid : epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude.
3. Ühenda sobivad mõisted joontega:
Sidekude
Närvikude
Lihaskude
Epiteelkude
4. Epiteelkude - Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid.
Milline kude täitis taimedel seda ülesannet?
Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainbet on neis vähe. Põhjenda, miks?
Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi.
Näited:
5. vali õihed vastused ja tõmba neile joon alla.
Epiteelkude:
a) katab kehapinda;
b)vooderdab keha siseõõsi;
c) moodustab soolepiteeli;
d) moodustab näärmeepiteeli.
Sisekude:
a) moodustab skeleti;
b) moodustab rasvkoe;
c) moodustab vere;
d) moodustab kõhrkoe.
6. Leia sobivad vasted ja ühenda joontega.
Epiteelkude - Palju rakuvaheainet.
Sidekude - Vähe rakuvaheaintet.
7. Täida tabel.

• Koe ülesanne: Tugiülesanne
  
• Näide: Side- ja tugikude.
  

• Koe ülesanne: Transpordiülesanne
  
• Näide: Side- ja tugikude.
  

• Koe ülesanne: Kaitseülesanne
  
• Näide: Epiteelkude.
  

8. Miks talveunne jääv karu kogub endale sügisel naha alla paksu rasvakihi?
Et tal talvel külm ei hakkaks ning - et ta surnuks ei nälgiks.
9. Inimese skelett on luustunud. Nimeta loomi, kelle skelett koosneb kõhrest?
Kõhrkala ja haikala.
10. Lihaskude
Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: Silelihas -, vöötlihas- ja südamelihaskude.
Kirjuta iga lihaskoe nimetus ja täida tabel!

• Lihaskude: Vöötlihaskude
  
• Asukoht: Skeletti lihastes
  
• Alluvus tahtele: Alluv sinu tahtele.
  
• Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmme on kiire ja tugev.
  

• Lihaskude: Silelihaskude
  
• Asukoht: Siseelunditest ( veresooned , soolestik)
  
• Alluvus tahtele: Ei allu sinu tahtele.
  
• Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmbed on aeglased.
  

• Lihaskude: Südamelihaskude
  
• Asukoht: Südames
  
• Alluvus tahtele: Ei allu sinu tahtele.
  
• Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmbed on rütmilised.
  

Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised.
11. Närvikude
Närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest ehk dendriidist ja ühest pikast jätkest ehk neuriidist.