Rakk, kude, nahk (0)

Rakk , kude, nahk
1. Raku osad ja nende ülesanded.
Vastus: Tsütoplasma - täidab ühtlaselt kogu raku ja seob ühtseks tervikuks kõik rakuosad.
Rakutuum - juhib raku elutegevust ja paljunemist, sisaldab pärilikkusainet.
Mitokondrid- varustavad rakke energiaga.
Rakumembraan - katab rakku, läbi selle toimub aine- ja energiavahetus.
2. Miks ühe organismi rakud erinevad, kuigi sisaldavad sama pärilikku infot?
Vastus: Erinevates rakutüüpides kasutatakse erinevat pärilikku infot.
3. Mitu kromosoomi on inimesel?
Vastus: Inimesel on 46 kromosoomi.
4. Selgita mõistete rakk , kude, elund , elundkond vahelisi seoseid ning too näiteid.
Vastus: Rakkudest moodustub kude, kudedest moodustub elund, elunditest moodustub elundkond.
Närvirakk -> närvikude -> peaaju -> närvisüsteem
Lihasrakk -> lihaskude -> jalalihas -> tugi-ja liikumiselundkond
5. Epiteelkudedele iseloomulikud tunnused. Epiteelkudede ülesanded. Näärmed .
Vastus: Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, seega paranevad pindmised vigastused kiiresti. Epiteelkoest moodustunud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid (nt seedimiseks olulisi nõresid mao ja soolte sisepinnal)
6. Sidekudedele iseloomulikud tunnused. Erinevad sidekoed , nende ülesanded.
Vastus: Seob organi tervikuks ja moodustab toese. Selle koe eripäraks on see, et tal on rohkesti rakuvaheainet. Inimese organismis on seda mitut tüüpi. Rasvkude , luukude, kõhrkude , veri .
Rasvkude- seal talletuvad varurasvad, hoiab temperatuuri ja polsterdab mõningaid elundeid.
Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes ehk luustik .
Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab osa keha toesest.
Veri- tal on nii toite- kui ka kaitseülesanne.
7. Lihaskudede tunnused. Erinevate lihaskudede paiknemine ja ülesanded.
Vastus: Lihaskoe moodustuvad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu sellele koele saab organism liikuda . Inimeses on kolme tüüpi lihaskudet.
Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased . Koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Moodustab põhilise osa inimese lihastest. Lõtvuvad vastavalt tahtele.
Südamelihaskude- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames, rakkude kokkutõmbed toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata.
Silelihaskude - paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga . Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks kokkutõmbunuks ning nad ei väsi kiiresti. Ei allu tahtele.
8. Närvikoe ehitus ja ülesanded.
Vastus: Närvikude koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu närviimpulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve.
9. Naha ehitus (joonis)
10. Naha ülesanded. Millised naha osad mingeid ülesandeid täidavad?
Vastus: Marrasknaha pindmine osa on sarvkiht , mis kaitseb nahka organismi liigse veekao ning ka kahjulike välistingimuste eest: takistab mikroobe , keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigusetekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud eralduvad.
Marrasknaha alumises osas moodustuvad pidevalt uued rakud, mis nihkuvad nahapinnale. Jõudnud ülemistesse kihtidesse, nad lamenevad ja lõpuks surevad ning asendavad eraldunud surnud rakke. Marrasknaha rakkude pideva jagunemise tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Selles nahaosas toodetakse melaniini.
Pärisnahas on rohkesti vere- ja lümfisooni, väliskeskkonnast ärritusi vastu võtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi- ja rasunäärmed ning karvade juured.
Nahaaluskude ühendab pärisnahka lihaste või luudega ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks.
11. Marrasknaha moodustised karvad ja küüned.
Vastus: Karvad ja küüned on moodustunud sarvainest. Küüned kaitsevad meie sõrme- ja varbaotsi. Juuksed kaitsevad peanahka liigse UV-kiirguse eest.
12. Nahal elutsevad bakterid .
Vastus: Nahal leidub alati baktereid. Nende hulk ja arvukus sõltub inimese vanusest , soost, naha puhtusest, niiskusest ja sellest, kas nahk on vigastatud või kas on mingeid nahahaigusi.Osa mikroobe elab meie nahal alaliselt , osa satub sinna juhuslikult ümbritsevatelt esemetelt ja keskkonnast. Enamik neist on vajalikud, sest takistavad tõvestavate bakterite elutsemist nahal, pakkudes neile konkurentsi. Ainult väike osa nahale sattunud mikroobidest võib põhjustada haigusi. Naha pind on happeline ja see ei soodusta enamiku bakterite elutegevust. Mikroobid eralduvad nahalt ka koos surnud sarvkihi rakkudega.
13. Millest sõltub naha värvus? Päevitamise mõju nahale.
Vastus: mida rohkem UV-kiirgust nahale langeb, seda enam sünteesib nahk tumedamat pigmenti melaniini ja seda pruunim on naha jume. Melaniin neelab, hajutab ja peegeldab UV-kiirgust.
Päikese UV-kiirgus võib põhjustada nahavähki ning naha enneaegset vananemist . Päikesekiirguse mõjul sünteesib meie nahk D-vitamiini, mis reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ja mida on vaja luustiku normaalseks arenguks.

Millest tekivad sõrmejäljed? Tähtsus?
Vastus: Pärisnaha ülakiht tungib kurdudena marrasknahasse ning need moodustuvad sõrmeotstel erilise mustri, mis on igal inimesel erisugune. Seetõttu saab sõrmejälgede järgi inimesi tuvastada.