Bioloogia mõisted (0)

Rakk - organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. Kude- Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude kogum
Elund e. organ- kindla asendi, kuju, ehituse ja ülesannetega organismi osa, mis koosneb mitmest koest. Elundkond- Samalaadset ülesannet täitvate elundite süsteem. Epiteelkude- rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja mood keha pealispinda ning kehaõõnsusi katva kihi. Epikoest moodust näärmed toodavad organismi jaoks vajalikke ühendeid ( nt seedimiseks olulisi nõresid maos ja sooltes). Kuna epiteelkoe rakud on kiire jagunemisvõimega, kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. Sidekude- seob organismi tervikuks ja moodustab toese. Sidekoe eripära: palju rakuvaheainet. Sidekudet on organismis mitut tüüpi. Rasvkude - naha all ja siseelundite ümber. Rakkudes talletuvad varurasvad, samuti kaitseb rasvkude külma eest, aitab neere paigal hoida. Luukude- täidab tugiülesannet ja sellest kujuneb keha toes .
Kõhrkude- täidab tugiülesannet ja see moodustab keha toesest. Veri- on eriline sidekude: see on vedel kude, sest veres on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suht vähe rakke. Verel on nii toite- kui ka kaitseülesanne. Närvikude- mood pea ja seljaaju . koosneb tähtja kujuga närvirakkudest. Närvirakud võtavad vastu erutusi (närviimpulsse), analüüsivad neid ja juhivad edasi. Igal närvirakul on keha, millel on tavaliselt üks pikk ja mitu lühikest väljaulatuvat jätket. Närvirakkudest väljuvad pikad jätked ühinevad ja moodustavad närve. Lihaskoe- mood. kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud ja tänu ellele koele saab organism liikuda . Inimeses on kolmetüüpi lihaskudet. Vöötlihaskude- moodustab skeletilihased . See kude koosneb pikkadest ristipidi vöödilistest lihaskiududest, mille rakkudes on palju tuumi. Vöötlihaskude moodustab põhilise osa inimese lihastest. Need lihasrakud tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele ning väsivad kiiresti.
Südamelihaskoe- rakud meenutavad ehituselt vöötlihaskoe rakke, kuid on omavahel ühendatud. See lihaskude esineb vaid südames. Rakkude kokkutõmbed ning lõtvumised toimuvad automaatselt ja rütmiliselt inimese tahtest olenemata.
Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes. Selle rakud on ühe tuumaga . Silelihaskoe rakud tõmbuvad kokku aeglaselt, võivad jääda pikaks ajaks kokkutõmbunuks ja nad ei väsi kiiresti. Nende rakkude kokkutõmme ei allu inimese tahtele. Tugi-liikumiselundkond, mille moodustavad luud koos neile kinnituvate lihastega, toestab ja kaitseb inimese keha ning võimaldab liikuda.
Seedeelundkonnas- toimub toidu lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, nende imendumine ja jääkainete eemaldamine.
Vereringeelundkond kindlustab keha kõikide rakkude, kudede ja organite varustamise elutegevuseks vajaliku ainetega ning jääkainete transpordi erituselunditesse.
Hingamiselundkond kindlustab organismis gaasivahetuse: varustab verd hapnikuga ja itab vabaneda gaasilistest jääkainetest.
Erituselundkonda kuuluvad elundid eemaldavad kehast vedelad jääkained. Sigimiselundkonna- ülesandeks on sugurakkude tootmine ning uue organismi arengu kindlustamine Sisenõrenäärmed- toodavad hormoone ja reguleerivad koos närvisüsteemiga organismi talitlust Närvisüsteem- juhib kõiki organismi talitlusi ja võimaldab kohaneda väliskeskkonna muutustega. Nahk- organ, mis katab inimese keha. Kaitseb organismi väliste vigastuste, ultraviolettkiirguse, mitmesuguste haigusttekitajate sissetungi ja liigse veekaotuse eest.Aitab säilitada kehatemp .
Nahk on meeleelund . Nahas sünteesitakse mõningaid ühendeid, kõige olulisem vitamiin D ja melaniin . Päikesekiirgus ergutab nahka tootma melaniinni, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest. Nahk on ka eritusorgan- Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere- ja lümfisooned ning higi ja rasunäärmed.
Melaniin- nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolett kiirguse eest.
Marrasknaha pindmine- surnud rakkudest osa on sarvkiht . Se kiht kaits organismi liigse veekao ja ka kahjul välistin eest. takistab mikroobe , keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigustekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroobe. need kooruvad rakud tekitavad tolmu, mis koguneb nii pesule kui ka voodiriietele. sarvkihi rakud eralduvad pesemisel ning kuivatamisel.
Marrasknaha alumine osa- koosneb elusatest rakkudest. Need jagunevad pidevalt ning uued moodustuvad rakud nihkuvad nahapinnale ja asendavad eraldunud surnud rakke. Ülemistesse kihtidesse jõudes nad lamenevad ja lõpuks surevad. Pärisnahk- moodustavad samuti elusad rakud. Siin on rohkesti veresooni, mis varustavad nahka hapniku ja toitainetega. Selles nahaosas on lümfisooni, väliskk ärritusi vastuvõtvaid retseptoreid (närvilõpmeid), samuti asuvad seal higi ja rasunäärmed ning karvade juured. Rasunäärmed eritavad naha pinnale rasvarikast rasu, mis muudab naha pehmeks ja elastseks. Higinäärmed eritavad higi, mis jõuab naha pinnale läbi pooride. Nahaaluskude- paikneb pärisnaha all. See on rasvkoerikas ja kaitseb nahaaluseid elundeid. Rasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest, annab kehale vormikuse ning on ka rasva tagavaraks. Nahaalust rasvkude on naistel rohkem kui meestel.