Tugiliikumiselundid (2)

Tugiliikumiselundid
Luustik Inimese luustik ehk skelett koosneb umbes 220 luust . Inimese luustiku olulisemad osad on kolju , selgroog , rinnakorv, ülajäsemete luud , õlavõõtme luud , alajäsemet luud ja vaagnavöötme luud.
Luustik moodustab keha toese, on   liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks.  Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke.
Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu.
Selgroog Inimese luustiku aluse moodustab selgroog ehk lülisammas, mis koosneb 33-34 omavahel ühendatud selgroolülist. Inimese selgrool on 7 kaelalüli, 12 rinnalüli, 5 nimmelüli, 5 omavahel kokkukasvanud ristluulüli, mis moodustavad ristluu ja 4-5 õndralüli, mis on koondunud õndraluuks. Osade selgroolülide vahel on kõhrkettad ja nad on omavahel liikuvalt ühendatud.
Rinnakorv Rinnakorvi moodustavad selgroo rinnalülid, roided ja rinnak
Rinnakorvi ülesandeks on kaitsta südant ja kopse.

Õlavööde koosneb kahest abaluust ja kahest rangluust.

Õlavöötme luude ülesandeks on ühendada ülajäsemete luud selgroo ja rinnakorviga.

Ülajäsemed Inimese ülajäsemed koosnevad õlavarreluust, küünarluust, kodarluust, randmeluudest ja kämblaluudest.

Käelaba ehitusse kuuluvad lisaks kämblaluudele veel sõrmeluud.

Vaagnavööde Inimese vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on tagantpoolt tugevasti kokkukasvanud ristluuga ja eestpoolt omavahel ühenduses.

Alajäsemed Jalalaba luude hulka kuuluvad kannaluud, pöialuud ja varbaluud
Luudevahelised ühendused Inimese luustikus on erinevad luud ühendatud luudevaheliste ühendustega. Liikumatuid luudevahelisi ühendusi nimetatakse ka liidusteks. Liikumatult on omavahel ühendatud näiteks kolju luud.
Enamik luudevahelisi ühendusi ongi kas suuremal või vähemal määral liikuvad. Selliseid liikuvaid liiduseid nimetatakse liigesteks.
Kolju(kiiruluu, alalõualuu, ninaluu , oimuluu, otsmikuluu , ülalõualuu,) Alajäsemed(pöialuud, kannaluud, varbaluud, reieluu , sääreluu, pindluu , põlvekeder)
Selgroog(kaelalülid) Ülajäsemed(sõrmeluud, kämblaluud, randmeluud, kodarluu , õlavarreluu, küünarluu) Rinnakorv(rindluu, , roided, rinnalülid,rinnak) Õlavööde ( abaluu , rangluu.) Vaagnavööde (puusaluud, puusaluud,)
Lihased Umbes poole inimese keha massist moodustavad lihased. Lihaskonda kuulub palju erinevaid lihaseid. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast. Luudele kinnituvad skeletilihased . Nende ülesandeks on kokkutõmbudes ja lõtvudes liigutada erinevaid kehaosi . Peale selle annavad lihased kehale kuju, kaitsevad siseelundeid ja aitavad säilitada kehatemperatuuri. Inimese kehas on umbes 400 erinevat skeletilihast.
Lihased koosnevad elastsest lihaskoest. Lihaskoes on palju veresooni ning närve.
Üks lihas koosneb suurest hulgast lihaskiududest, mida ümbritseb sidekoeline kest.
Enamike lihaste otstes on tugev kõõlus. Kõõlus on valkainest koosnev väät, mille abil lihased kinnituvad luudele. Selleks, et kehaosadega teha erinevaid liigutusi, peavad töötama korraga erinevad lihased. Peaaegu kõik lihased paiknevad teineteisele vastupidiselt toimivate paaridena. Liigutuse ajal üks nendest lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku.
Seega on ühed lihased sirutajalihased ja teised painutajalihased. Peale painutaja- ja sirutajalihase on olemas veel eemaldaja- ja lähendajalihased ning pöörajalihased
Igasugusteks keha liigutusteks, näiteks asendi muutmiseks ja ka teatud asendi säilitamiseks tuleb lihastel teha tööd.  Lihaste töö on aga seotud energia kulutamisega. Lihased saavad tööks vajaliku energia suhkrust - glükoosist. Glükoosi lagunemiseks vajab organism hapnikku. Kui lihased töötavad kaua ja ilma puhkamata, siis kaotavad nad järk-järgult oma töövõime ja väsivad. Sellest võib loogilised järeldada, et mida kiiremini lihased töötavad ja mida suurem on koormus, seda kiiremini lihased väsivad.