INIMLIIGI ERIPÄRAD KRISTIN KASKEMA ESIKLOOMALISED E PRIMAADID • 5 sõrme (pöial) • 5 varvast • Sõrme- ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid • Hea nägemine • Suur aju • Jäsemed kohastunud haaramiseks • Järglased saavad täiskasvanuks aeglaselt INIMLIIK • Püsisoojane imetaja • Keskmine eluiga -64 • Ajumaht -1350cm3 • Aju kulutab 20% energiat kogu organismi vajadusest • Hammastik • Karvkate pea kadunud • Higinäärmete hulk kasvanud • Püstiasend • Kõnevõime • Tehnika kasutus SIGIMINE • Suguküpseks saamine kauem • Lapsed sõltuvad vanematest
süljenäärmed, neel, toitainete imendumine verre, söögitoru, seedimata toidujääkide magu,12sõrmiksool, väljutamine. peensool, pärasool, maks, sapipõis, kõhunääre. Maoseinad-lihaselised. Hingamiselundkond Ninaava(suu), neel, kõri, Gaasivahetus hingetoru,kopsutorud e. pronhid, kopsud(kopsusombud e. alveoolid) Ringeelundkond e. vereringe Koosneb :süda, veresoned, Osaleb termoregulatsioonis, veri. Süda koosneb Hapniku transportkehas, südamelihaskoest
tegevus.Neelus ja söögitorus seedimist ei toimu.Toit jääb makku,mis on nagu lihastega kaetud kott.mao seinu katab lima,mis kaitseb üherakulist ensüümi.Need näärmed toodavad soolhapet ja lim.Mao soolhape on nii tugev,et võib söövitada paberit ja riiet.magu ennast kaitseb soolhappe eest lima,Kuid soolhape võib ka kahjustada magu kui toodetakse liiga vähe lima või on limakiht kahjustada saanud.Soolhape teeb toidu kõrditaoliseks.Maos on pepsiin mis lõhustab valke.Mao lihaselised seinad on koguaeg liikumises ja tänu sellel segunevadki soolhape,pepsiin ja maonõre toiduga.Toit püsib maos 3-4 tundi,kuiv toit püsib maos kauem kui vedel.Maost läheb toidukõrt edasi kaksteistsõrmiksoolde,kus toimub tähtsam osa seedimisest,sinna suubuvad kahe tähtsa organi nõred,maksa ja kõhunäärme nõre.Maksast tuleb sapp.Maks toodab sappi palju,kuid inimekeha kasutab sellest väga vähe ära.Maks mitte ainult ei tooda sappi vaid on meil üks väga vajalik organ
kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. kael suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. turi madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. selg lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. laudjas lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. jalad kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. Iseloom Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel. Värvus Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad,
60 erinevat kotka liiki elab Euraasias ja Aafrikas. Väljaspool seda piirkonda, USA-s ja Kanadas elavad vaid kahe kotkaliigi (Bald ja Golden Eagles) esindajad, üheksa liiki elab Kesk-ja Lõuna-Ameerikas ning kolm Austraalias. Enamik kotkaid on väga suured. Kõige suurem neist on merikotkast, kes võivad kaaluda 500 grammi kuni 6,7-kilogrammi ja olla 40-100 cm pikkused. Nagu kõigil röövlindudel, on kotkal väga suur võimas konksus nokk, et lõigata liha oma saakloomadelt, tugevad lihaselised jalad ja võimsad küünised. Samuti on neil väga terav nägemine, mis võimaldab neil märgata potentsiaalset saaki väga pika vahemaa tagant. Ta lendab läbi õhu oma väga suurte ja võimsate tiibadega. Kotkad söövad palju väikseid asju, mis ei saa ära põgeneda. Näiteks: hiired, kala, väiksed looma lapsed ja ussid. Looduses elavad kotkad tavaliselt umbes 20-30 aastaseks, kuid peab tõdema, et nende eluiga võib olla isegi umbes 50 aastat
temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema ererõhuga alalt (arteritest) liigub madalamasse vererõhu alasse (kapillaaridesse) 1. Väike vereringe e
mittekodanikud-välismaalised maksud. Raha saadi liitlastelt iga-aastaselt, sadamatollidest, rikastelt kodanikelt. Kreeka elu: Akropol-mäeküngas, kus linn. Agoraa-turuplats, Rahvas savimajades, Andreion- külalistetuba (meestele), organ sümpoosione. Toit: küüslaauk, kala, liha (peol), oliiviõli, mesi, kitse-lehmapiim, vein (kraater nõu). Riided: kitoon- nööriga valge lina, himation-soojem, pole pükse, sandaalid. Sport: lihaselised, alasti, gümnaasion, al 776 Zeuzile Olümpia: maadlus, jooks (192m), rusikavõitlus, 5evõitlus, hobukaariukud. Abielu: peigmehe ja äia vahel otsustati, seaduslik eesmärk järglased, meestel abieluvälised suhted (hetäär), homoseksuaalsus, lesbilisus. Prostitutsioon halb. Jumalatega suhtlemine: usupidutsused, dionüüsiad (märts), olümpia; müsteeriumid (salajane usukultus) eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks)
Neerukehakestes filtreeritakse verest välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine jt. nii moodustubki esmane uriin. Neerutorukestes toimub esmasest uriinist vajalike ainete (nt. glükoos) ja osa vee tagasiimendumine verre toimub jääkainetest lõpliku uriini moodustamine. Uriin, mille peamised koostisosad on vesi ja kusiaine, koguneb läbi kusejuhade kusepõide ja väljutatakse kusiti kaudu. Kuseteed Kusejuhad ja Kusepõis Kusejuhad lihaselised torukesed, mis juhivad uriini neerudest kusepõide. Kusepõis lihaseline elund, mille ülesandeks on uriini kogumine KOPSUD Rakkudes toimuvate ainevahetusprotsesside käigus moodustub jääkainena süsihappegaas, mis verega transporditakse kopsudesse ja hingatakse sealt välja. NAHK Nahas paiknevates higinäärmetes moodustub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest, kusiainest jt ainevahetusjääkidest. SOOLESTIK Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde.
Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb Löögimaht – süda pumpab kiiremini hapnikurikast verd (lihastele) 5. Keha ainuke veen, mis toob südamesse arteriaalset verd – kopsuveen 6. Tunnused, mis iseloomustavad veene: Seinad on lihaselised Seintel on klapid Viivad verd südamesse Kõige väiksem vererõhk 7. Milline tähtsus on vererõhu erinevustel veresoonkonna eri osades? Millistes veresoontes on rõhk suurim, kus väikseim? Vererõhk südame lähedal on suurem, mida kaugemal südamest seda madalam. Vererõhu erinevus veresoontes paneb nendes vere katkematult liikuma. Rõhk on suurim arterites, väikseim veenides. 8. Milles väljendub veresoonte ehituse kooskõla nende ülesannetega?
Preestri vasemal olev poeg tundub olevat peaaegu pääsenud, ta üritab veel oma jalga mao haardest eemaldada, samal ajal peegeldub tema näos õudus, kui ta vaatab oma isa ja venda piinlemas. ,,Laokoon" pärineb ajastust, mil Kreeka skulptuur tegi üsna suure muutuse: hakati rohkem kujutama liikuvust ja emotsionaalsust, skulptuur minetas oma staatilise ilme. See väljendub selles skulptuuris väga tõeliselt. Nägudesse on pandud palju emotsioone ja kehad on lihaselised ja liikumises. Ebaloomulikuna mõjuvad aga meeste käed, mis on liiga graatsiliselt seatud, on aimatav, et käed on skulptuurile hiljem juurde pandud ja originaalis nad arvatavasti nii ei olnud. Samuti on ebaloomulikud ka proportsioonid. Preester Laokooni kujutatakse vägeva ja suurena, tema poegi temast aga poole väikematena. Laokooni pojad tunduvad ebaloomulikult lühikesed, kuid see teenib kindlasti eesmärki, et loo mõttes on peategelane siiski preester. Meremaod
Enamus neist hukkub seetõttu nälja ja külma tõttu. PUNATRIIP-KILPKONNA ISELOOMULIKUD OMADUSED Pea: Silmade kohal paiknevad iseloomulikud punast värvi laigud. Hambaid kilpkonnal praktiliselt pole, ent ala- ja ülalõualuu on hästi tugevad ning teravate servadega, seetõttu närib ta vaevata. Seljakilp (karapaks): Luustunud ja sarvplaadikestega kaetud. Põhivärvus ja mustrid erinevad. Kõhukilp (plastron): Luustunud ja tugevasti seljakilbiga kokku kasvanud. Tagajäsemed: Hästi tugevad ja lihaselised. Varbad on varustatud küünistega, mis on ette nähtud kaevamiseks, osaliselt on need ujulestaga ühendatud. Poeg: Esialgu rohelist värvi, ent hiljem ilmuvad pruuni või musta värvi laigud. SUURUS Pikkus: Kilp 12,5-20 cm, emasloomad on isastest suuremad. Kaal: Kuni 1 kg. PALJUNEMINE Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Innaaeg: Kevade algul. Munade arv: 2-22. Arenguperiood: 10-13 nädalat. ELUVIIS Harjumuspärane eluviis: Seltsivad loomad, peesitavad sageli hulgakesi päikese käes.
- loode lõhustab A väga aeglaselt ja on kaua A mõju all ( A eritub lootevette ja loode saab selle kuni 4 korda tagasi, enne kui A on täielikult lõhustunud ) - A kahjustab eelkõige loote ajurakke ja KNS-i - siit aju alaareng, alamõõdulisus ja mikrotsefaalia- väikepealisus ... - Iseeneseliku abordi ja nurisünnituste oht - Väga kahjulik on A raseduse 4-12.nädalal, kui kujunevad närvisüsteem, vereloome ja kõik lihaselised elundid... ( down`i tõbi ja epilepsia - üheks põhjusest arvatakse sellel perioodil kasutatud alkoholi )
kopsuarterite kaudu kopsudesse ja nelja kopsuveeni kaudu südame vasakusse kotta Viimaks liigub veri vasakusse vatsakesse, siis aorti ja sealt kehasse laiali Südame töö Kodade ühine kokkutõmme ja sellele järgnev vatsakeste ühine kokkutõmme moodustab südamelöögi Südames olevad klapid tagavad vere ühesuunalise liikumise Aort ja arterid Aort ja selle peamised harud on elastset tüüpi arterid Arterite seinad on paksud ja lihaselised, sisaldades valku elastiini Kui vasak vatsake vere neisse arteritesse viib, venivad need, summutades kõrge rõhu ja lükates vere edasi distaalsetesse arteritesse, ühtlustades rõhu kapillaaridesse jõudmise ajaks Kapillaarid Kui veri jõuab väiksemate arterite, arterioolide lõppu, on vererõhk umbes 35 mm/Hg ja ühtlane Edasi liigub veri kapillaaridesse Kapillaaride õhukeste seinte kaudu antakse lähedastele kudedele toitaineid ja hapnikku,
emakasse, väljub menstruaalveri ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. 1.8 Emakas (lad. k. uterus) - pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. 1.9 Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 1.10 Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e. naissugurakud, ja seal toodetakse naissuguhormoone. Murdeeas
· looduslähedane laad · lahendati kontraposti probleem(jalad harkis, üks jalg eespool) · skulptuurid muutusid elulisemaks, loomulikumaks, kuna avastati tasakaalupunkt · kujunesid mitmed koolkonnad: Ateena: tähtsaim meister Pheidias(kasutas krüselefantiintehnikat), Praxiteles(,,Aphrodite"), Myron(skulptuur ,,Kettaheitja"). Suurem liikuvus, jumalad, jumalannad Sparta: tuntuim meister on Polykleitos(,,Odakandja"). Tugevad lihaselised figuurid, jäigemad poosid, spartalaste kujutamine, sõdalased. · Mausoleum: hauakamber, suur kõrge ehitis. Ümbritsesid reljeefid Hellenistlik ajajärk: · Skulptuur: hakatakse kujutama ärevust, tundeid ja liikumist. Naturalistlikumad figuurid ja portreed. Tuntumad tööd: ,,Sanothake Nike", ,,Farnese härg", ,,Laokoon" · Arhitektuur: Pergamoni altar varem asus väljas, nüüd siseruumis. Väike- Aasias. Ehitati amfiteatreid alla orgudesse
Lõhustumine toimub soolhappe ja pepsiini mõjul. 4. Kaksteistsõrmikus lõhustuvad sapi ja lipaasi koostöös rasvad ja jätkub muude ainete lõhustumine. 5. Peensooles lõpeb lõhustumine. Rasvade koostisosad imenduvad lümfisoontesse, ülejäänud verre. 6. Jämesooles imendub vesi seedimata jääkidest pidevalt vereringesse. 7. Päraku kaudu eemaldatakse tahked toidujäägid. Maol on mitu ülesannet: · Lihaselised seinad liiguvad pidevalt ja segavad toitu maonõrega · valkude seedimine · toit säilitatakse, et väljutada seda vaikselt peensoolde · valgud kalgenduvad soolhappe mõjul, pepsiini toimel lagunevad Peensool: · algab rasvade lõhustumine · peensoole ensüümid, kõhunäärme nõre, maksa nõre(sapp) · Kõhunääre: neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi; ensüümid lõhustavad süsivesikud, valke ja rasvu
vahega. Kael on suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. Turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. Selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. Laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. Rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. Jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva värviga. Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik, temperament energiline. Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmisja pidamistingimustega ning
Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised. *Filosoofia on teadusharu, mis uurib maailma ja inimese olemust ning loogikat. Esimesi filosoofe nimetati loodusfilosoofideks, sest nad uurisid maailma tekke kota. Kuulsamad on Thales, Anaximandes ja Anaximenes. *Filosoofide õpetajaid nimetati sofistideks. Sofistid olid väga argumenteerivad ja pidasid end teisteks paremaks. Sofistid olid näiteks Korgitas, Sokrates, Platon, Aristoteles jm. 4. MAKEDOONIA SUURRIIGI TÕUS JA LANGUS
Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge.
Kuna tupp on nendele ebasoodne siis suur osa neist hukkub. Teekonnal tupest munarakuni nad konkureerivad omavahel. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine on munaraku ja seemneraku ühinemine ning sellele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. Pärast esimene seemne raku sisenemist muutub munaraku kiht läbimatuks. Edasi jaguneb munarakk kaheks, siis neljaks jne. Moodustub rakukobar mis liigub mööda munajuha emakasse. Seda soodustavad munajuhas olev vedelik ja lihaselised kokkutõmbed. Rakukobar kinnitub vohavale emakakestale. Viljatuse raviks on hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge.
koostööd, seega olid olulised sotsiaalsus ja suhtlemise areng (algeline kõne) 4. Neandertallane - Euraasias välja kujunenud inimliik või inimese alamliik, kes paralleelselt nüüdisinimesega elas umbes 150 000 kuni 40 000 aastat tagasi Inimese sarnasused primeetidega ja inimese erinevused võrreldes inimahviga Sarnasused: 1. Jäsemete viis sõrme ja viis varvast (jäsemed on kohastunud haaramiseks ehk sõrme ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid, pöidla asend) 2. Hea nägemine 3. Suur aju Erinevused: 1. Kõrge keskmine eluiga 2. Inimese ajumaht on kolm-neli korda suurem kui inimahvidel 3. Hammastik - Purihambad on tugevad ja paksu vaabaga, lõike- ja silmahambad on purihammastega võrreldes palju väiksemad 4. Karvkate evolutsiooni käigus peaaegu kadunud 5. Higinäärmete hulk teiste esikloomadega võrreldes märkimisväärselt suur 6. Inimene on ainus esikloom, kes liigub püstiasendis 7
Sisemised roietevahelised Iga roide ülemine serv Naaberroide alumine serv Roiete langetamine, s.o välja-hingamine (interkostaal-) lihased Välimised roietevahelised Roide alumine serv Naaberroide ülemine serv Roiete tõstmine, s.o sisse-hingamine (interkostaal-) lihased Vahelihas (diaphragma) Alumistelt roietelt, Lihaselised osad Hingamislihas; kontraktsioonil laskuvad nimmelülidelt suunduvad külgosad alla ning rinnaõõs suureneb, kõõlustsentrisse mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, lihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb
Kaasajaks on säilinud vähe originaalteoseid, teatakse Roomaaegsete marmorkoopiate järgi peamiseks materjaliks marmor ja pronks Ksülefantiin tehnika põhiline osa kijust valmistatakse puust, naha osa kaeti elevandiluust plaatidega, ülejäänu (relvad, riide...) kaeti kullaga. Nt: Ateena kuju Parthenonis (12 m) ja Zeusi kuju Olümpias (13 m)- mõlema autoriks oli Pheidias 1. ARHAILINE, 7 saj · 2 tüüpi vabafiguurid: 1) alasti noormehed (kauros'ed), lihaselised, ideaalsed sõjamehed, sarnasus egiptuse poosile 2) riietatud naised (kore'd), uhked soengud, kujutati naisterahva ilu, veider naeratus 2. KLASSIKALINE 5 saj · rõhutati rohkem jumalikkust · suur muutus vabafiguurides: 1. kaob tardunud poos, liigutused muutusid keerukamaks 2.ilmekad igast küljest
suundudes veidi tahapoole kaldus, mitte maapinna suhtes püstised. Lihased ja sidemed, mis õlavöödet rinnakorviga seostavad, on sitked ja hästi arenenud. Küünarnukid:Tihedalt kerele liibuvad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud. Randmeliigesed: Tugevad, kuid nõtked. Kämblad:Külgvaates veidi kaldus asetusega. TAGAJÄSEMED: Tagantpoolt vaadates seisavad tagajalad teineteisest mõõdukal kaugusel ja paralleelselt. Lisavarbad, mida küll harva esineb, tuleb eemaldada. Reied: Hästi lihaselised ja jõulised. Põlved: Hästi nurgitunud. Kannaliigesed:Hästimärgatavad ja madalal asetsevad. KÄPAD: Ovaalsed, kuid mitte pikad, keskmise suurusega, kompaktsed ja varvaste ning käpapadjandite vahelt hästi karvased. Padjandid on vastupidava ja paksu polsterdusega. Loomulikult seistes ei ole käpad sisse- ega väljapoole pööratud. SUURUS ja KEHAKAAL: Turjakõrgus: isastel: 53,5 - 60 cm (21-23,5 tolli). emastel: 50,5 - 56 cm (20-22 tolli).
- Liigi genofondi võimaluste ammendumine, ohustatud kitsalt spetsialiseerunud liigid või liigid väga suuremõõtmeliste isenditega - Kliima või elutingimuste järsk muutus - Inimtegevus Inimese sarnasused ja erinevused võrreldes primaatidega Konspekteeri ise, õp. lk. 56-59 Sarnasused: 1. Jäsemete viis sõrme ja viis varvast (jäsemed on kohastunud haaramiseks ehk sõrme ja varbaotstes paiknevad lihaselised padjandid, pöidla asend) 2. Hea nägemine 3. Suur aju Erinevused: 1. Kõrge keskmine eluiga 2. Inimese ajumaht on kolm-neli korda suurem kui inimahvidel 3. Hammastik - Purihambad on tugevad ja paksu vaabaga, lõike- ja silmahambad on purihammastega võrreldes palju väiksemad 4. Karvkate evolutsiooni käigus peaaegu kadunud 5. Higinäärmete hulk teiste esikloomadega võrreldes märkimisväärselt suur 6. Inimene on ainus esikloom, kes liigub püstiasendis
Dinosauruste liigid ALLOSAURUS Allosaurus (tähendades "see teine roomaja") oli Juura ajastu üks suurimaid lihasööjaid. Joostes kahel lihaselisel linnujalgade taolisel jalal, pidas Allosaurus jahti selle ajastu suurtele taimtoidulistele, kaasa arvatud suurtele sauropoodidele ja väiksematele taimtoidulistele. Ta võis jahtida koos teiste liigikaaslastega, arvatavasti lamades varitsedes saaki. Esijalad olid väikesed, kuid lihaselised, kõigi kolme sõrme otsas oli 25 cm pikkune terav kaardus küüs saagi hoidmiseks. Võimsaid lõugu ääristasid rohkem kui 70 teravat 8 cm pikkust hammast. Liikuvad liigesed ja elastsed sidemed Allosauruse lõugades ja koljus paindusid, et aidata hammastel tirida ja lõigustada saak. Paindlikud lõuad avanesid laialt, et võimaldada elukal suuri lihasuutäisi neelata. [3] ANKÜLOSAURUS Viimane ja suurim tankitaolistest soomustatud dinosaurustest, Ankülosaurus (tähendades
85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaarallveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12)
85. Loetle hingamisteed: (Joonis 14) Ninaõõs-Neel-hingetoru ehk trahhea-kopsutoru ehk peabronh-bronhiaalpuu (verekapillaar→allveool) 86. Hingamiselundite erinevate osade seina toestus: (Joonis 12) Ninaõõs ja neelu-luuline toestus. Kõri, hingetoru ja bronhhide osas kõhreline toestus 87. Kõri ehitus, ülesanded, häälepaelad: (Joonis 12) Kõri on alumiste hingamisteede algus ja toestatud kõhredega. Kõri katab kõrikaas. Kilp- ja pilkkõhre vahel on lihaselised häälepaelad. Väljatungiv õhk paneb häälepaelad vibreerima ning tekibki heli. Kõri ül on õhu juhtimine ja hääle tekitamine. 88. Hingetoru ehitus, asend teiste organite suhtes: (Joonis 12) Hingetoru pikkus u.10cm ja ümbermõõt 2,5cm ja asub kaela eespinnal, mis on toestatud 15-20 kõhrelise poolrõngaga. Tagasein on pehme ja kokku kasvanud söögitoruga. Trahhea jaguneb omakorda kaheks kopsutoruks ehk peabronhiks. 89. Kopsu välisehitus, asend rindkeres: (Joonis 12)
Mittekahjulike mutatsioonide fikseerumine on aga valdavalt seletatav geneetilise triivi kaudu. Neandertaallased Homo neanderthalensis on esimene laialt tuntuks saanud fossiilne inimene(neanderi jõe järgi nimi. Kõige rohkem uuritud liik. Elas valdavalt Euroopas ja Euroopa on palju läbi uuritum kui muud alad ning nad elasid koobastes, kus luud säilisid hästi. Neandertaallaste ajumaht 1550 cm3. Nad olid keskmise kasvuga inimlased(165 cm- mehed).Massivsed luud-väga lihaselised(adaptsioon külmale kliimale). Sama inimtüüpi kuuluvad nt eskimod ,,tünnikujulised". Selline kuju viib kehamassi ja pinna suhte võimalikult väikseks, mis minimeerib soojuskadu. Kolju massivne, kuid eristatav teistest-tugevalt arenenud kulmukaared, kolju eest madalam ja tagant pikem. Kõige spetsiifilisem tunnus on sisekõrva erinevus. Eksisteerisid vahemikul 70 000-40 000 aastat tagasi. Varajased neandertaallased 250 000 -300 000 aastat tagasi
igapäevaseid toimetusi tegemas. Humbert Humbert oli ka endal korduvalt küsinud, et miks teda selle ''lapse'' isegi kõnnak ja labased vulgaarsused nii lubamatult erutavad. Ta oli ju tõesti kõigest tavaline laps. Kuid juba loo alguses tuleb välja, et see kiindumus polnud ainult ühepoolne, ka Dolorest huvitas Humbert ning ta flirtis temaga. Oli ju Humbertil kõik omadused, mis laste seksuaalhuvisid uurinud psühholoogide arvates tütarlapsi kütkestavad: tahtejõuline lõug, lihaselised käed, sügav, kõlav hääl ja laiad õlad. Samuti oli talle öeldud, et ta sarnaneb ühe tuntud džässilaulja või näitlejaga, ning Lolita pidi olema nende järgi hull. Kui Proua Haze saadab Lolita suvel laagrisse, abiellub Humbert proua Haze'iga, leides, et sellega on tal suurem võimalus olla oma Lolitale võimalikult lähedal. Humberti unistuseks on ainult olla kahekesi Lolitaga ning on isegi oma peas korduvalt mõelnud Charlotte tapmisele erinevates olukordades
avaldab arterite seinale. Arteriaalset vererõhku mõõdetakse mmHg-tes ja A.Vahtramäe 2011 7 väljendatakse kahe arvuga. Kõige suurem on rõhk süstoli ajal vasakus vatsakeses, aordis arterites. Suurem e. süstoolne rõhk näitab rõhku südame kokkutõmbe ajal (110-120 mmHg), väiksem - diastoolne vererõhk aga on rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal (60-80 mmHg). Selle tagavad arterite lihaselised elastsed seinad. Arteriaalne vererõhk oleneb südame jõudlusest aga ka perifeersete veresoonte vastupanust. Tervel inimesel on vererõhk üsna konstantne suurus. Vananemisega kaasnevad muutused (veresoonte elastsuse vähenemine, perifeerse takistuse suurenemine) toovad kaasa kalduvuse vererõhu tõusule. Inimese normaalne vererõhuväärtus on 120/80 mmHg. See on mõõdetav õlavarre arteril. Süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe on pulsirõhk (normaalselt 40-50 mmHg). Kui pulsirõhk on
tooniga. Augustinus - paremal oja, laps mängib. 13. Benozzo Gozzoli - 1420-1497, detailimeister, idealistlik, trecentole omane perspektiivi ja maastikukujutamine, freskomeister SLAIDID Riccardi-Medici kabel, kolmeosaline freskode sari "Tarkade teekond". Kujutas freskodel Medicite perekonnaliikmete portreid. uuemad problemaatikud 14. Pollaiuolo (Antonio ja Piero), naiste profiilid, anatoomia probleemid (täpne edasiandmine), tugevalt plastiliselt modelleeritud, lihaselised kehad. SLAIDID Daphne legend Naise portree - kukal ära unustatud Pronksmehed maadlevad Püha Sebastianus 15. saj. Firenze suurkujud 15. Sandro Botticelli - 1444-1510, plastilised figuurid, tugev lõug, rangelt stiliseeritud, palju allegoorilisi antiik- ja piibliteemasid, lainetavad, s-kurvatuur, lokaaltoonid, palju juukseid SLAIDID Mees medaljoniga Venuse sünd - Uffizi, Primavera e. kevade tulek, apelsinisalu, kuude allegooriad, hesperiitide aed. Simonetta Vespucci
sidekoest või lihaskoest ning selle peal võib olla jälle (välimine) elastsest sidekoest membraan. c)Veresoonte väliskest (adventitia) sarnaneb siseelundite väliskestaga. B. Veresoonte jaotus: Veresoonte jaotamise võimalusi on palju, siin toome vaid mõned võimalikud! a)Läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid. b)Seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid. c)Närvide ja hormoonide (või mürkide!) toime järgi : c1. Makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad) arterid ja veenid ning c2. Mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) – mikrotsirkulatsioon on väga oluline paljude haiguslike protsesside puhul! Veresooned : A.Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) – nendes on suur vererõhk, kiire
- isthmus uteri – emakakitsus - algab emaka ülanurgalt, läbib kubemekanali ja lõpeb suurte emakakeha ja –kaela piiril häbememokkade sidekoes Emakahoidesidemed submooskiht ja näärmed puuduvad - emakaalused sidekoelis-lihaselised kimbud, mis fikseerivad emakakaela ees- ja tagaseinas on ristikortsud – rugae vaginales -> eesmine ja sagitaal- ja külgsuunas vaagnaõõne seinale tagumine kortsude sammas -> columna rugarum - sagitaalsuunalised kimbud katkevad osaliselt kusepõie ja pärasoole juures - Tunica muscularis (sellest sidemete nimetused) sees ringlihaskiht
Keskmise suurusega tõug lehmad 600700 kg, pullid 1000 kg Värvilt mustad või punakaspruunid Nudid tunnus pärandatakse järglastele Küllaldase piimakusega; head emaomadused Hea karjamaa ja koresöödakasutaja Pikaealine, talub hästi madalaid temperatuure Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin Pärit Prantsusmaalt Suuruselt keskmine tõug lehmad 650850 kg, pullid 10001200 kg Värvuselt kuld või helepruunid Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid Väga lihaselised, rümbasaagis suur, rasva rümpades vähe Sobib pidamiseks nii karjamaaal kui ka laudas Tagasihoidliku piimakusega Iseloomult väga temperamentne Sobib ristamiseks poegimine kerge ja järglastele pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid Hereford Pärineb LõunaInglismaalt Keskmise suurusega tõug lehmad 550700 kg, pullid 8001000 kg On nii sarvedega kui ka nudisid Kohaneb erinevates kliimatingimustes Hea karjamaa ja söödakasutaja
kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega. - kael on suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga. - turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega. - selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev. - laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe. - rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas. - jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. [4] Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid, 10,0% kollased, 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod. Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. (Lisa 2)
HULC - The Human Universal Load Carrier (HULCTM) on kolmanda generatsiooni eksokeleti süsteem. Selles on ExoHikerTM ja ExoClimberTM omadused ja võimaldab vedada suuri raskusi läbides ükskõik, millist maastikku. Pärast pikemalt. eLEGS Eksoskelett inimestele, kellel on liikumispuue/raskused. Austin Projekt praktilise, taskukohase eksoskeleti arendamiseks tsiviilrakendustele, eriti patsientidele, kellel on neuroloogilised või lihaselised liikumisraskused. On arengujärgus. 5 2.1.1.1 UC Berkeley/Lockheed Martin HULC legs [1] [5] HULC või Human Universal Load Carrier on disainitud Lockheed Martini poolt. See ülikond tehti aitmaks sõdureid raskete kandamite kandmisel, vähendamata nende lahingulist suutlikust ja parandades nende vastupidavust. HULC'i testid näitasid, et kandamita kiirusega 3KMH käimisel vähenes hapniku tarbimine 5%~12%. Samal kiirusel 36
ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. Emakas (lad. k. uterus) – pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 14 Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e
kihid järgnevad: kiud- ehk fibrooskest, soon- ehk vaskulooskest ja sisekest e. võrkkest. Silmamuna sisemus koosneb vesivedelikust, läätsest ja klaaskehast. 47. Kõrv Kõrv on tasakaalu- ja kuulmisorgan. Kõrv jaguneb välis-, kesk- ja sisekõrvaks. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust. Keskkõrvast eraldab teda trummikile. Kõrvalestades asuvad kõrvavaigunäärmed. Ühtlasi on kõrvalestad ka lihaselised organeid ning neid saab liigutada. Keskkõrvas eristatakse trummiõõnt, selles asuvaid kuulmeluukesi ja kuulmetõri, mis ühendab keskkõrva neeluga. Kuulmeluukesed võimendavad kuni 50-kordselt trummikile võnkeid, mis kantakse edasi sisekõrva vedelikule. Sisekõrv on välismaailmast täielikult eraldatud ning koosneb luu- ja kilelabürindist. Kilelabürindi osad moodustavad tasakaaluorgani e. vestibulaaraparaadi. 48. Nahk ja nahanäärmed
ja tuleb sünnitusel ilmale laps. Sünnitusel peab emakakael oluliselt laienema ja sellega on seotud sünnitusvalud. Emakas (lad. k. uterus) pirnikujuline lihaseline organ, mis on umbes 7 cm pikk ja 5 cm lai. Seal areneb raseduse ajal loode. Emakat nimetatakse ka üsaks. Emakaõõs on vooderdatud limaskestaga, millest osa heidetakse koos verega välja menstruatsiooni ajal. Emakas kasvab laps, kuni ta on sünniks valmis. Munajuhad - lihaselised torujad elundid, mis on umbes 10 cm pikad. Munajuhad ühendavad emakat munasarjadega. Just nimelt munajuhades toimub munaraku viljastumine. 14 Munasarjad - naise sugunäärmed. Asuvad munajuhade otste läheduses vaagna külgseinte suunas, nende pikkus on 3-4 cm, paksus 1-2 cm ja kaal 6-8 g. Munasarjadel on kaks peamist ülesannet: munasarjades valmivad munarakud e
adventiitsia. Lümfisüsteem koosneb lümfisoontest, kapillaaridest, lümfisõlmedest ning ringlevast lümfist (ka lümfoidsetest organitest nagu põrn, adenoidid, tonsillid, tüümus). Erinevalt veresoontest on lümfisooned umbsed – lõpevad suurte lümfijuhadena südamelähedastes veenides. Lümfisoontel on klapid, mis tagavad lümfi liikumise ühes kindlas suunas ehk südame poole. 30. Arterid Arteria. Jaotatakse: elastsed – arteria elastotypica ja lihaselised – arteria myotypica või ka segatüüpi arteriteks – arteria mixotypica. Viivad verd südamest eemale. * elastsed arterid – on kõige suuremad ja paiknevad südame lähedal. Seest vooderdab arterit tunica intima, mida katab endoteel. Endoteelirakud on piklikud, enamasti ühe tuumaga. Endoteeli alla jääb basaalmembraan. Endoteelile järgneb sidekoeline subendoteliaalkiht - stratum subendotheliale - (sisaldab makrofaage, fibroblaste, tähtrakke)
Muistsed egiptlased olid tuntud oma antimoni pulbri poolest, mida nad määrisid laugudele, et silmade ilu rõhutada (op. cit: 29). 1.4.2 Mehe kehakeel Mehed on üldiselt naistest pikemad. Neil on kitsamad puusad, laiem rindkere, rohkem lihasmassi ja vähem keharasva. Meeste kehad on arenenud kiireks liikumiseks ja jõu kasutamiseks. Meestel on tavaliselt pikem samm kui naistel ning nendelai rind ja lihaselised õlad tingivad selle, et nende käsivarred hoiduvad kerest eemale (Jaskolka, 2004: 30). 2. Kehakeelest üksikasjalikumalt Pea ja kogu ülakeha hoiakust sõltub see, kuidas me mõjume teistele. On üldine reegel, et : inimest, kes surub õlad taha, selja sirgu ning rinna ette, pannakse rähele rohkem kui inimest, kes käib, pilk maas, või teeb end istudes võimalikult väikseks (James 1998: 52). Viis, kuidas
Assüüria kunsti kõige tähelepanuväärsemaks ja ülimalt iseloomulikuks saavutuseks olid endiselt seina ülaosa friiside madalad reljeefid. Tunnis vaarasime slaidi Lamassust, kummalgi pool Assüüria paleede sissekäiku seisid need tohutu suured tiibadega kujud, inimese pea, hobuse kerega, viies jalg, et kujud oleksid vaadeldavad nii otsevaates kui külje pealt. Tuntud on ka reljeefid lõvijahist. Reljeefidel on peamiselt kujutatud sündmusi valitsejate elust. Figuurid on jõulised ja lihaselised, tugevasti on toonitatud semiidi rassi iseärasusi. Silma torkab riietuse, habeme jm üksikasjade väga peen, kuid stiliseeritud käsitlus. Reljeefid olid algul tugevate toonidega maalitud. 612 a. eKr. taastas Babüloonia oma iseseisvuse. Linn ümbritseti müüridega. Peavärav oli pühendatud peajumalanna Ishtarile. Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintel mustreid ja figuure. Nende seas korduvad õied, härjad, lõvid, ja teised fantastilised olendid kurjade vaimude
eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede
veenil Elastseid elemente palju Elastseid elemente vähe Arteritel puuduvad klapid Veenidel esinevad klapid Arteritel kestad selgelt piiritletud Veenidel kestad ebaselged Soonte sooned peamiselt adventiitsias Soonte sooned adventiitsias ja meedias Valendikus pole palju vererakke Valendikus vererakud (aeglasest verevoolust) Jaotuvad elastsed, lihaselised ja segatüüpi arterid. 7. Kilpnääre Kilpnääre areneb primaarse suuõõne ektodermaalse epiteeli väljasopistumise teel. Kilpnääre koosneb kiudsidekoeliste põrkade ehk trabeekulitega üksteisest eraldatud sagarikest, mille parenhüüm koosneb ühekihilise kuup- või silinderepiteeliga piiratud põiekestest - kilpnääre folliikulitest. Folliikulid on täidetud kilpnäärme kolloidiga. Folliikulite vahel paiknevad
Seoses happevihmadega väheneb kalade marjaterade arv ning kahaneb marja ja vastsete eluvõime. Kui vee happesusreaktsioon (pH) langeb alla 6, vabanevad veekogude põhjasetetest kaladele mürgised metalliühendid. Alla pH 5,5 kaovad järvedest viimastena haug ja ahven. Eestis on 7 kalaliiki looduskaitse all. II kategooria säga, tõugjas III kategooria atlandi tuur, harjus, hink, võldas, vingerjas KLASS KOPSKALAD Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren KLASS VIHTUIMSED Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala Suurimate vihtuimsete kalade pikkus ei ületanud ühte meetrit. Vihtuimsete kalade tähtsus evolutsioonis on väga suur, sest ainult neile iseloomulikest uimedest said tekkida jäsemed. KLASS KAHEPAIKSED Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega
eemaldama hingetoru ohustavaid võõrkehi(köhimine). Artikuleeritud hääle moodustamine, heli genereerimine ja resoneerimine e laulmine. Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. Kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu. Õhi liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli. 4. Suu, neelu ja söögitoru anatoomia ja füsioloogia Suuõõs on seedekanali algusosa, mille seinteks on huuled, põsed, suupõhi ja suulagi. Eest piiravad suuõõnt lihaselised huuled, mis on eest kaetud naha ja tagant limaskestaga. Suupõhja moodustavad mitmed suupõhja lihased. Suulagi moodustab suuõõne ülemise seina. Suulagi jaguneb limaskestaga kaetud luuline kõvasuulagi ja lihaseline pehmesuulagi. Pehmesuue tagumine osa moodustab suulaepurje, mis lõpeb kurgunibuga. Neelamisel tõstetakse suulaepuri üles, millega suletakse ühendus ninaneeluga. Suuõõnes peenestatakse toit mehaaniliselt lõike- ja purihammaste abil. Keele, põskede
kohalikud sead ning osa Põhja-Hiina sigu. Kaguaasia uluksiga (Sus stradiosus) on levinud Vaikse ookeani saartel ja Aasia mandril (Lõuna-Hiinas, Indo-Hiinas, Indias). Ta on Kagu-Aasia kodustatud sigade esivanemaks. Kolju ninaosa on lühike ja nõgus. · Tarpan oli lühikese musta sabaga ja püstise lakaga, värvuselt hiirjas hall. Keskmine turja kõrgus oli 130 cm, pea lühike, kere sihvakas, jalad peened, kuid lihaselised. Koduhobused arvatakse põlvnevat tarpanist, sest kõigil on kromosoomiarv 2n=64, mongoolia hobusel aga 2n=66. Ida- ja läänehobuste laiaulatuslik ristamine on andnud väga mitmekesiseid hobuste tüüpe ja tõuge, kelle põlvnemise kindlakstegemine on tihti raske. · Przevalski hobust võib leida loomaaedades ja vähesel arvul Dzungaarias (Gobi kõrbes). Ta on madala kasvuga (turja kõrgus kuni 140 cm), rind ja laudjas on
16.3.4.4.10. Selts lestalised Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. Sgk lestlased silmad paremal küljel N. lest, hiidlest Sgk romblased silmad vasakul küljel N. kammeljas 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised N. kerakala, siilikkala, kuukala 16.3.5. Klass: kopskalad (Dipnoi) Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren 16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii) Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala 16.3.7. Klass Kahepaiksed (Amphibia) Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks, lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega. Sarnasused kaladega: "külmaverelised", südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik,
2. veresoonte keskkesta paksus on väga erinev, see võib koosneda kas peamiselt sidekoest või lihaskoest ning selle peal võib olla välimine elastsest sidekoest membraan 3. veresoonte väliskest sarnaneb siseelundite väliskestaga, koosneb sidekoest. Veresoonte jaotus: · läbimõõdu järgi: suured arterid ja veenid, väikesed arterid ja veenid, kapillaarid · seina ehituse järgi: sidekoelised arterid, lihaselised arterid, kapillaarid ja veenid · närvide ja hormoonide toime järgi makrotsirkulatsioon (suured, silmaga nähtavad arterid ja veenid) mikrotsirkulatsioon (silmaga nähtamatud arterioolid, veenulid ja kapillaarid) Vereringed algavad südamest suurte arteritega (aort ja kopsutüvi) nendes on suur vererõhk, kiire verevool,; paksud seinad, milles on palju elastset sidekudet see aitab pulsilainet edasi lükata.
annaabi.ee 
