Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla alumine serv nahk Ninalihas Ninaselg Ninaselja kõhreline Ahendab ninasõõrmeid, surub osa kõhrelist osa allapoole, lamendab ninatiiba Mälurlihas* Sarnakaar Alalõualuuharu Tõstab alalõualuud, surub masseter mälurmisele alumisi hambaid ülemiste vastu körpusele Oimulihas* Oimuluu Alalõuaharu nokkjätk Tõstab alalõualuud, surub temporalis soomusosa alumisi hambaid ülemiste vastu
3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas -- 9. M. sternohyoideus Rinnaku-keeleluu lihas - 1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M. infraspinatus Harjaalune lihas 1. 1 M
suunurgatõstur ülalõualuu suunurk suunurkate tõstmine suunurgalangetaja alalõualuu suunurk ja ülahuul suunurkade langetamine ninalihas ülalõualuu ninaselg sõõrmete ahendamine mälurlihas ülalõualuu (sarnakaar) alalõualuu alalõualuu tõstmine mälumislihased m. masseter oimulihas kiiruluu, kiilluu alalõualuu alalõualuu tõstmine (hammaste m. temporalis kokkupigistamisel) ja tõmbamine tahapoole
Sidekude-regeneerub kiirenemini Glükolüüs- glükoosi lammatamist protsess FLEXOR-painutaja PRONATOR- sissepööraja EXTESOR- sirutaja DILATOR- laiendaja ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid ABDUCTOR- eemaldaja LEVATOR- tõsturid SUPINATOR-väljapööraja DEPRESSOR- langetaja TENSOR- pingutaja Perineum-lahkliha Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- alalõua liikumist, kinnituvad alalõualuule Aponeurosis- lai lindikujuline kilekõõlus MEDIALIS- keskmine ANTERIOR-eesmine LATERALIS- külgmine INTERNUS- sisemine SINISTER-vasak SUPERFICIALI- pindmine EXTERNUS- välimine INFERIOR-alumine PROFUNDUS-süva POSTERIOR- tagumine SUPERIOR- ülemine STERNUM- rinnaka
VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10 Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10/l Lihased: luud-ja, närvid- ei, side- ja.4to vostanavlivaeca i 4to net Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- kinnituvad alalõualuule (oimuluu ja mälur-) Põlveliiges ARTICULATIO GENUS (reieluu-FEMUR,sääreluu-TIBIA, põlvekeder-PATELLA) URETER-kusejuha ~30 cm, 3-9 mm piires,Funk: uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide. Viljastumine toimub munajuhas Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: epidermis ja dermis i napisat ladina keeles Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga
ülalõualuust, oimuluu- alalõualuu liigesest Suunurgatõstur Suunurgale ja Modiolus Naeratamine fossa canina’le kinnitub Suunurgalangetaja Alalõualuu köbruke Modiolus of mouth Langetab suunurka Ninalihas Ülalõualuu Ninaluu Tõstab ninasöörmete nurki, Mälurlihas* Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõuanurga Tõstab alalõuga, suleb suud, surub M. MASSETER välispinnale hambaid kokku, arendab mälumisjõudu Oimulihas* Oimuluu Kinnitub kõõlusega Eesmiste hammaste kokkusurumine, M. TEMPORALIS soomusosa/välispi sarnakaare alt puhkeasend nnalt alalõualuu nokkjätkele
Suunurgatõstur Sarnaluu Nahk, mis katab suunurki Suunurkade kergitamine Suunurgalangetaja Alalõug Suunurk Surub suunurki alla Ninalihas Nina kõhrede keskjoon Nahk mis katab ninatiibu Ahendab ninaauki, tekitades vertikaalseid näokurde Mälurlihas (m. masseter) Sarnakaar Alalõuanurga välispind Tõstab alalõuga, mälumine Oimulihas (m. temporalis) Oimuaugust Alalõua nokkjätke Alalõua-tõstur; aitab alalõuga tahapoole tõmmata, mäluda Külgmine tiiblihas Kiilluu tiibjätke Alalõualuu põntjätke all Alalõug liigub ettepoole
Algab: · pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt · pindluu külgmiselt pinnalt kinnitub lõppkõõlusena 1. talbluu ja 1. pöialuu taldmisele pinnale F: painutab pöida Miimilised lihased Koljupealnelihas m. 0ccipitofrontalis Algab kuklaluult Kinnitub kulmude piirkonnas pehmetes kudedes F: tõmbab peanahka taha, tõstavad kulme, tekivad kurrud laubale Silmasõõrlihas m. orbicularis oculi Ümbritseb silmaava F: tõmbab kulmu alla ja põsenahka üles, komprimeerib pisarakotti. Mälurlihas m. masseter Algab sarnakaarelt Kinnitub alalõualuule F. avatud suu sulgemine (mälumine) Suusõõrlihas m. orbikularis oris Moodustab üla- ja alahuule Ahendab suuava. Liigese liikumine Frontaaltelje suhtes (eestvaates) Liikumine ette antefleksioon e anteversioon Liikumine taha retrofkektsioon e retroversioon Sagitaaltelje ümber (külgvaates) Eemaldamine - abduktsioon Lähendamine aduktsioon Vertikaaltelje ümber toimub siserotatsioon ja välisrotatsioon.
sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde teise ülemise tagapurihamba kohal Sülje ülesanded: soodustab seedimist soodustab rääkimist antibakteriaalne toime omab suuõõne pesemisfunktsiooni 73. Hammaste arv, liigid Inimesel on kaks hammaste vahetust piima- ja jäävhambad. Piimahambaid on inimesel 20: 2 lõikehammast; 1 silmahammas;
anguli oris surub suunurki alla, kutsudes esile kurbust ja vastikust väljendavaid ilmeid Mälurlihas / musculus Tõstab alalõuga masseter ning on seega hädavajalik mälumiseks Oimulihas / musculus Sarnakaar Alalõualuu haru Tõstab alalõuga temporalis välispinna ning sulgeb lõugu,
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2
Alalõualiiges ainus liikuv liiges. 26. Alalõualuuliiges, liikumisvõimalused Liigestuvad: alalõualuu pea ja oimuluu alalõuaauk ning sarnaluumisel jätkel olev liigeseköbruke. Keraliiges. Inkogurentne. Liigeseketas sobitab pindu. Kui suu liigub, liigub alalõualuu pea pesast välja ning liigub mööda ketast. Liikumine: alalõua langetamine ja tõstmine, liikumine ette ja taha poole, külgliikumine -lihased ja innervatsioon: Langetamine: külgmine tiiblihas Tõstmine: imulihas, mälurlihas Ette liikumine: külgmine tiiblihas Taha liikumine: oimulihase tagumised kiud Külgliikumine: külgmise tiiblihase ühepoolne tegevus Kõiki innerveerib: PAN V kolmiknärv, alalõualuu haru 27. Võrrelge õlavöötme ja vaagnavöötme luude ühendusi Õlavööde koosneb rangluust ja abaluust; vaagnavööde 2 puusaluust. Õlavööde on kerega ühendatud rinnaku-rangluu liigese abil. Ebasobivad pinnad – abiseadeldiseks kõhrketas. Vaagnavööde ühendub lülisambaga ristluu-niudeliigese abil
tõstmine Otsmikulihas - m. frontalis Otsmikunaha liigutamine ja kurrustamine Kuklalihas - m. occipitalis MÄLUMISLIHASED Mälurlihas - m. masseter Näoköber või -hari, sarnakaar Alalõuaharu, mälurilihaseauk Kahepoolsel toimel alalõua tõstmine ja hammaste kokkusurumine, ühepoolsel toimel aga taimtoidulistel
2) Õlavarre-kolmpealihas (M. TRICEPS-BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart 3) Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja 4) M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale. Mälumislihased saavad alguse koljuluudelt ja kinnituvad alalõualuule. Suurimad mälumislihsed: mälurlihas ja oimulihas Mis on ja kus asub PLATYSMA? PLATYSMA on õhuke lai kaelanahalihas ehk platüsma
m. longus 3.-6. kaelalüli Kuklaluupõhi Painutab pead m. rectus Atlas Kuklaluupõhi Painutab pead capitis mik capitis mik anterior Mälumislihased Mälurlihas Oimulihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. masseter Sarnakaar Alalõualuuharu Mälumine, m. temporalis Oimuluu Alalõualuuharu Tõstab
❏ suulaelihaste halvatus -> nasaalse kõne, imemine on takistatud, vedelik satub neelamisel ninaõõnde ❏ suulaepurje lõtvumine -> norskamine Funktsioon:HINGAMIS- JA TOIDUTEEDE VAHEKORRA REGULEERIMINE NEELAMISEL, HAIGUTAMISEL, OKSENDAMISEL Mälumisprotsessis osalevad lihased: 1. Mälumislihased: algavad ajukoljuluudelt, kinnituvad alalõualuul: 1. mälurlihas MUSCULUS MASSETER algab sarnakaarelt, tõstab alaõuga, aitab hammustada 2. oimulihas MUSCULUS TEMPORALIS mälumistöö 3. ja 4. keskmine ning külgmine tiiblihas (mälumine). Jt lihased.. 2. Põselihased: aitavad toitu mälumise ajal hammaste vahel hoida, suud avada, sulgeda: 1. põselihas M.BUCCINATOR 2. suusõõrlihas M.ORBICULARIS ORIS a vab ja sulgeb suu. Jt. HAMBAD DENTES (hammas DENS) HammastusDENTITSIOON
annaabi.ee 
