Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka ül...
2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas -- 9. M. sternohyoideus Rinnaku-keeleluu lihas - 1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M
m. epicranius või (silmakoobas, kulmud otsaesise kortsutamine m. occiptofrontalis miimilised lihased silmasõõrlihas otsmikuluu (silma silma välisnurk silmalaugude sulgemine sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine sarnalihased sarnaluu suunurk ja ülahuul suunurkade liigutamine üles ja külgedele P E A põselihas ülalõualuu, alalõualuu üla- ja alahuul põskede liigutamine vastu hambaid
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigut...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnal...
Nina-moka tõstur - m. levator Alalõualuu (car), otsmikulihas (Ru), Ülamokk (car, su), ülamokk ja Ülamoka tõstmine ja ninasõõrmete nasolabialis otsmiku- ja ninaluu (eq) ninakülg (Ru, eq) laiendamine Sarnalihas - m. zygomaticus Kilbikukõhr (car), mälumislihas Suusõõrlihas suunurgas, (car ka:) Suunurga tahapoole tõmbamine, (car (su), näoköber (Ru), näohari (eq) kõrisidekirme ka:) kilbiku ettepoole tõmbamine ning kõripiirkonna naha pingutamine
Lihaste süsteem Eristatakse silelihaskude, südamelihaskude ja vöötlihaskude. Silelihased kuuluvad siseelundite koosseisu ja nende kontraktsioonid ei allu inimese tahtele. Südamelihaskude moodustab südame lihaskesta ja sarnaneb ehituselt vöötlihaskoele (lihaskiud on ristivöödilised). Kuna südamelihas ei allu inimese tahtele, siis sarnaneb ta funktsioonilt silelihaskoele. Vöötlihased on tahtele alluvad lihased ning nad jagunevad skeleti- ja hahalihasteks, seede- ja hingamiselundite koostisse kuuluvateks lihasteks (keel, suulagi, neel, kõri), meeleelundite lihasteks. Skeleti- ja nahalihaseid on üle 400 lihase e muskli. Musklid moodustavad inimese kehakaalust üle 1/3 (sõltuvalt east, soost, individuaalsetest iseärasustest. Skeletilihaste tähtsaim ülesanne on liigutada skeleti osi ja tervet keha. Nahalihased paiknevad pea piirkonnas. Nende ülesanne on avauste kuju ja asendi reguleerimine. Nahalihased e miimilised lihased algavad koljult ja ...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbic...
me sidekirme lateraalsele Põselihas Suur sõõrlihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. buccinator Ülalõualuu Suusõõrlihas Moodustab m. orbicularis Ümber suu, Huulte ja Ahendab purihammaste suukoopa oris moodustab suuümbruse suuava, piirkond külgmise huulte nahk võimaldab
HAIGUTAMISEL, OKSENDAMISEL Mälumisprotsessis osalevad lihased: 1. Mälumislihased: algavad ajukoljuluudelt, kinnituvad alalõualuul: 1. mälurlihas MUSCULUS MASSETER algab sarnakaarelt, tõstab alaõuga, aitab hammustada 2. oimulihas MUSCULUS TEMPORALIS mälumistöö 3. ja 4. keskmine ning külgmine tiiblihas (mälumine). Jt lihased.. 2. Põselihased: aitavad toitu mälumise ajal hammaste vahel hoida, suud avada, sulgeda: 1. põselihas M.BUCCINATOR 2. suusõõrlihas M.ORBICULARIS ORIS a vab ja sulgeb suu. Jt. HAMBAD DENTES (hammas DENS) HammastusDENTITSIOON Hammastef unktsioon: toidupala peenestamine - mida peenestatum toit, seda paremini tulevad seedefermendid toime toitainete lammutamisega, imendumiseks sobivate ühenditeni. ● Inimesel on kaks dentitsiooni: piimahambad ja jäävhambad ● Moodustavad ülemise ja alumise hambakaare ● HAMBUMUS - ülemise ja alumise hammaskaare suhe