Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - ...
kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka üles ja külgmine pind lateraalsele Põselihas Ülalõualuul Suunurki ümbritsev Moodustab suukoopa külgmise purihammaste nahk seina kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab alahuult alla ja lateraalsele Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla
sisenurk) suusõõrlihas ülalõualuu, alalõualuu suunurk huulte prunti ajamine sarnalihased sarnaluu suunurk ja ülahuul suunurkade liigutamine üles ja külgedele P E A põselihas ülalõualuu, alalõualuu üla- ja alahuul põskede liigutamine vastu hambaid suunurgatõstur ülalõualuu suunurk suunurkate tõstmine suunurgalangetaja alalõualuu suunurk ja ülahuul suunurkade langetamine
l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigutamine ülespoole ja lateraalselt Põselihas Alalõua-ja Suusõõrlihasele Puhumine, närimisele aitab kaasa ülalõualuust, oimuluu- alalõualuu liigesest Suunurgatõstur Suunurgale ja Modiolus Naeratamine fossa canina’le kinnitub Suunurgalangetaja Alalõualuu köbruke Modiolus of mouth Langetab suunurka
kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnaluu Suunurk; ülahuule Tõstab suurnurki; kokku tõmbudes piirkond põhjustab ülahuule esiletungimist ja väljapoole pöördumist Põselihas (m.buccinator) Põskede siseküljest Suunurka ümbritsevale Tõmbab suurnurki külgsuunas viltu; surub purihammaste kohalt alalõua nahale põskede limaskesta vastu hambaid, allaossa puhumine, vilistamine, mälumine Suunurgatõstur Sarnaluu Nahk, mis katab suunurki Suunurkade kergitamine
Tugev emotsionaalne ning füüsiline pingutus tekitavad suus kuivustunde. Selle juures eritub sülg on aga hästi orgaanilise aine rikas, paks. Parasümpaatiline NSi erutus soodustab süljenäärmete tööd. Neelamisel eritatakse kolme faasi: a) suufaas b) neelufaas c) söögitorufaas Suuõõnefaas on tahteline, inimene lükkab toidukämbu suuõõne kõige tagumisse ossa, keel suleb suuõõne eespoolt ja sellele kinnise tuumi tekkele aitavas kaasa ka pehme suulae lihased ja põselihas, järgneb neelufaas, kus toidukämp läbib neelu. Neelufaas on kõige olulisem, et epiglottis katab hingetoru pealt kinni, sulgeb hingetoru, väldib sellega toidu sattumist hingetorru. Neelu- ja söögitorufaas on juba tahtele mittealluvad. Kolmandas faasis toidukämp tänu söögitoru seinte lihaste lainelistele liigutustele liigub piki söögitoru mao suunas. Söögitorul on kaks sulgurlihast, ülemine ja alumine. Ülemine on neelu ja söögitoru vahel, alumine on söögitoru ja mao vahel
Väike sarnalihas Põse ja sarnaluu Ülahuule piirkond Kokku tõmbudes m.zygomaticus piirkond põhjustab minor ülahuule esiletungimist ja väljapoole pöördumist Põselihas Põskede sisekülg Suunurki Tõstab suunurki m.buccinator ümbritsevale külgsuunas viltu ja nahale surub põskede limaskesta vastu hambaid, ent osaleb koos teiste
sphincter colli superficialis rinnakuni kaelapiirkonna nahka Bos, eq Süva kaelasfinkter - m. sphincter Karnivooridel kõrvast ventraalselt colli profundus mälurilihase ja kõrvasüljenäärme Bo, eq, su piirkonnas platüsmi all Kerenahalihas - m. cutaneus trunci Abaluu ja küljekurru vahel NÄO LIHASED Põselihas - m. buccinator Ülalõualuu sompudevahe- ja Alalõualuu interalveolaar- ja Põse surumine hammaste vastu sompudeserv alveolaarserv Lõuatsilihas - m. mentalis Ülalõuaköber, alalõualuu Alamokk Lõuatsipiirkonna naha pingutamine
m. risorius Mälurlihase ja Suunurga nahk Tõmbab m. levator Ülalõualuu Suunurk Tõstab kõrvasüljenäär suunurka anguli oris silmahambaauk suunurka me sidekirme lateraalsele Põselihas Suur sõõrlihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. buccinator Ülalõualuu Suusõõrlihas Moodustab m. orbicularis Ümber suu, Huulte ja Ahendab
● väljast piiravad: - huuled LABIUM SUPERIUS ET INFERIUS: pehmetest kudedest, põhikihiks suu sõõrlihas; naha üleminek limaskestaks on teravalt piiristunud, intsensiivne punane (huulepuna) - suu sõõrlihase konksjalt ettevõlvunud serv, mis tingib huulte erineva kuju, on omane vaid inimesele. - põsed BUCCA: moodustavad suuõõne külgseinad, põhikiht on põselihas (selle toonus hoiab põse vastu hambaid ja alveolaarjätkeid). 2. PÄRISSUUÕÕSCAVUM ORIS PROPRIUM ● Suupõhja aluseks: suupõhjalihased ● eest piiratud huultega, taga jätkub neelu suumine osa, taga liitunud keelejuurega 3 ● külgedel asuvad põselihased, kurgumandlid, suupõhi, suupõhjalihased, keel
Huuled (labia oris) koosnevad pehmetest kudedest ja nende põhikihiks on suu sõõrlihas, mida väljaspoolt katab nahk ja seespoolt limaskest. Naha ülemineku kohalt limaskestaks on teravalt piiristunud ja intensiivselt punane -huulepuna, see on suu sõõrlihase konksjalt . ettevõlvunud serv, mis tingib huulte erineva kuju ja on omane ainult inimesele. Põsed ( buccae) moodustavad suuõõne külgseinad, nende põhikihiks on põselihas, mille toonus hoiab põse tihedalt vastu hambaid ja alveolaarjätkeid. Pärissuuõõs cavum oris proprium Suuõõs on piiratud Eest - huuled Taga - jätkub neelu suumine osa Külgedel - põskede lihasted
Limaskiht: piirkonniti sarvestunud mitmekihiline lameepiteel, kiudsidekoeline päriskiht, submukoosa väikestes osades Proopria moodustab epiteeli ulatuvaid erineva kõrgusega papille Suuõõnes paiknevad mitmed kõrgeltspetsialiseeritud struktuurid – keel, hambad, süljenäärmed ja tonsillid Suuõõs jaguneb suuesikuks ja pärissuuõõneks Põsel mitmekihiline sarvestumata lameepiteel, proopria, submukooskiht (lihaskesta moodustab põselihas) Kõvas suulaes mitmekihiline sarvestunud lameepiteel, proopria seostab kõvasuulae periostiga Pehmes suulaes mitmekihiline sarvestumata lameepiteel, proopria (moodustab papille), elastsete kiudude kiht, paks submukooskiht (palju rasvarakke), lihaskest olemas KEEL JA KEELEPAPILLID Kutaanne limaskest, mille pealmine kiht on paks sarvestunud mitmekihiline lameepiteel
annaabi.ee 
