....................................................................6 ,,Light" joogid.............................................................................................................................6 Vähendatud rasvasisaldusega ,,light" tooted...............................................................................7 Rasvaasendajad...........................................................................................................................7 Süsivesikutepõhised rasvaasendajad.......................................................................................8 Valgupõhised rasvaasendajad.................................................................................................8 Rasvapõhised rasvaasendajad.................................................................................................8 Rasvaasendajate ohutus...............................................................................................................9
Lipiidid on vahustatud toodetes mahu hoidjad, õhumullikeste stabilisaatorid (majonees, vahukoor, biskviidid) . Letsitiin. Ööpäevane vajadus normaalselt ~1 g /kg (0,9-1,3 g/kg) Rasvaasendajad · Emulgaatorite kasutamine: letsitiin, monoglütseriidid jt. pindaktiivsed ained. · Paksendajad: valgulised või oligosahhariidsed geelimoodustajad ei seo aroomiaineid, ei talu kuumutamist, küpsetamist. · Kunstlikud rasvaasendajad: SIMPLESSE o munavalge ja piima valk, denatureeritud valgu mikrograanulid, maitse ja struktuur rasvasarnane, o seedub, o ei talu kuumutamist o kasutatakse tööstuses: jäätis, jogurt, majonees Modifitseeritud tärklis Stellar, Nutrifat, Maltrin, N-Oil o seeduvad o taluvad kuumutamist sarnaselt tärklisega o kasutatakse salatikastmetes, püreedes hapukoors OLESTRA (Procter & Gamble 25 aasta töö)
Süsivesikud Süsivesikute funktsioonid 1) Magustavad 2) Geele-ja kliistreid moodustavad 3) Paksendavad 4) Stabiliseerijad 5) Aroomi-ja värvainete eelühendid 6) Rasvaasendajad Põhivalemiga glükoosil C6H12O6 (6C+6H2O) Süsivesik suhkur Taimedes 75-90% Loomades kuni 2% Seentes 1-3% Kasutamise ajalugu Teravilja ulatuslik ja sihilik kasutamine -> Ida-Aasias 18000 aastat tagasi, Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi. Suhkru tootmine ja tarbimine -> Indias ligikaudu 3000 aastat eKr. Esimene roosuhkru rafineerimise koda rajati Euroopasse alles 8. või 9. sajandil araablaste poolt. Londonis algas suhkru tootmine alles 1544. aastal, Venemaal 1718.
on saadud herbitsiiditolerantsest geneetiliselt muundatud suhkrupeedist. Siinkohal on geneetilist muundamist kasutatud organismi puhul, millest toode saadakse; geneetiline muundamine annab sellele organismile juurde kasu-likke omadusi (näiteks tõstab saagikust), aga ei tekita muudatusi toiduks kasutatavas tooraines; mis on uue või tahtlikult muudetud esmase molekulaarstruktuuriga. Need on näiteks uued magusained või rasvaasendajad. Ameerika Ühendriikides on juba mõnda aega kasutatud rasvavaba rasvaasendajat nimega olestra; see sisaldab rasvhappeid ja suhkrut, mida inimese organism ei ole võimeline absorbeerima ning seetõttu ei anna ka mingit energiat. Kui olestra tuuakse turule Euroopa Liidu riikides, siis kuulub ta oma esmase molekulaarstruktuuri tõttu uuendtoidu alla; mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest või vetikatest või on valmistatud varem ulatuslikult kasutamata toidutoormest
Piima koostis Vesi- 87,3 % (85,5- 88,7%) Rasv- 3,9 % (2,4-5,5%) Rasvata kuivaine 8,8% (7,9%- 10,0%): *Valk- 3,25% *Laktoos- 4,6% *Mineraalained- 0,65 % (Ca, P, Mg, K, Na, Zn, Cl, Fe, Cu) *Vitamiinid (A, C, D jne), ensüümid (peroksidaas, katalaas, fosfataas, lipaas) Piimarasv piima kõige kõikuvam koostisosa. Et rasv piima veefaasis ei lahustu, võtavad rasvaosakesed juba epiteelirakkudes keraja kuju (rasvakuulike). Lüpsisoojas piimas on rasv emulsioonina. Piimarasva sünteesil on olulisteks lähteaineteks vatsast pärinevad lenduvad rasvhapped. Glütseriin kui rasva lähteaine pärineb osaliselt verest, osalt moodustub glükoosist. Piimavalkudest sünteesitakse piimanäärmeis kaseiin, albumiin ja globuliin. Nende sünteesi lähteaineteks on vere aminohapped. Otseselt kanduvad verest piima immunglobuliinid ning vereseerumi albumiin. Pimasuhkur e laktoos on piima spetsiifiline ja stabiilne süsivesikuline komponent. Laktoosi lähteaineks on vere lakto...
7 dist. Siinkohal on geneetilist muundamist kasutatud organismi puhul, millest toode saadakse; geneetiline muundamine annab sellele organismile juurde kasu- likke omadusi (näiteks tõstab saagikust), aga ei tekita muudatusi toiduks kasutatavas tooraines; mis on uue või tahtlikult muudetud esmase molekulaarstruktuuriga. Need on näiteks uued magusained või rasvaasendajad. Ameerika Ühendriikides on juba mõnda aega kasutatud rasvavaba rasvaasendajat nimega olestra; see sisaldab rasvhappeid ja suhkrut, mida inimese organism ei ole võimeline absorbeerima ning seetõttu ei anna ka mingit energiat. Kui olestra tuuakse turule Euroopa Liidu riikides, siis kuulub ta oma esmase molekulaarstruktuuri tõttu uuendtoidu alla; mis koosneb või on eraldatud mikroorganismidest, seentest või vetikatest või on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
