eristamine- lahutamispõhimõte ja abstraktsiooniprintsiip (müügileping ja selle täitmiseks vajalik käsutustehing on teineteisest sõltumatud tehingud, siis nende kehtivus ei ole omvahel seotud, st peab kontrollima ka käsutustehingu kehtivust) TsÜS 6 lg3 ja 4 2. tarbijalemüügi mõiste §208 lg4 3. tarbijalemüügi regulatsiooni erilisus §237 lg1, 4. vahetusleping VÕS §254 lg2 (sisuliselt 2 müügilepingut, tasuline võõrandamisleping, kuid asja eest ei tasuta rahaga), 5. Müügilepingu objektiks on kehaline ese ehk asi, §208 lg5 kohaselt kohaldatakse müügilepingu sätteid ka õiguste ja muude mittekehaliste esemete müümiseks 6. Müügilepingu eristamine 1. Müük ja kinge- tasu asja eest ei saada 2. Müük ja vahetus- vahetuse eest ei tasuta rahas 3
- Alfa BC=Vlg TK Lähtepunktist A tõmmatakse PK,samast punktist tõmmatakse sirge AB=Vh,mille otsast sirgesse võetud Vlg tehakse märge PK.Punktist B tõmmatakse rööpsirge BC mis annab meile Krk ,seejärel arvutame TK=Krk-Alfa 3.Arvutatud koha arvutamine kui on antud :PK,Krk,tuul,T1 ,T2 Slg lg1 lg2, Krk B LNV=lg2-lg1 Slg=Klg*LNV Slg C A T1 T2 lg1 lg2 Lähtepunktist A mõõdetakse Krk,arvutakse Slg kandakse Krk
- Alfa BC=Vlg TK Lähtepunktist A tõmmatakse PK,samast punktist tõmmatakse sirge AB=Vh,mille otsast sirgesse võetud Vlg tehakse märge PK.Punktist B tõmmatakse rööpsirge BC mis annab meile Krk ,seejärel arvutame TK=Krk-Alfa 3.Arvutatud koha arvutamine kui on antud :PK,Krk,tuul,T1 ,T2 Slg lg1 lg2, Krk B LNV=lg2-lg1 Slg=Klg*LNV Slg C A T1 T2 lg1 lg2 Lähtepunktist A mõõdetakse Krk,arvutakse Slg kandakse Krk
põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus personaalselt kaitsealalt ei laiene juriidilistele isikutele. Esiteks, kui õigust kaitseb seadus, siis võib ka piirata seda, seega oleks teine lause kui lihtne piiriklausel
Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Kokkuleppe kohaselt pidi Alma K. maksma tehtud töö eest 65 eurot Berta S-ile viimasel tööpäeval. Nädala möödudes maksis Alma K. Berta S-ile vaid 30 eurot. · Kas ja kuidas saab Berta S. Oma õigusi kaitsta? Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (TLS §4 lg2). Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat (TLS §4 lg5). Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS §29 lg2). Töövaidluse korral, kui ei
2. Õiguste teostamise piiramine (õiguste kuritarvutamise keeld) * Sa ei või teostada ebaausalt omandatud õigust (nt TsÜS § 104) * Sa ei või kasutada ebaproportsionaalseid õiguskaitsevahendeid. * Sa ei või käituda vastuoluliselt. * Sa ei või oma õigust teostada, kui sul ei ole kaitsmisväärset huvi. * Teatud juhul kaotad sa oma õiguse (VÕS § 6 lg 2, vt ka nt VÕS § 118) Mõistlikkuse põhimõte (VÕS §7) Kohaldamisala kohta VÕS §24 lg1, §25 lg2, §26 lg3, §28 lg2 Dispositiivsuse põhimõte (VÕS §5): võimalus kokkuleppega seadusest kõrvale kalduda. *Tuleneb privaatautonoomia ja lepinguvabaduse põhimõttest. *Peamised erandid dispositiivsusest: - seadus sõnaselgelt keelab teistsugused kokkulepped (eelkõige tarbijakaitse, tüüplepingud); - seaduse olemusest tulenevalt on teistsugused kokkulepped keelatud. Eraldamis- ehk lahutamispõhimõte (TsÜS § 6 lg 3). Õiguse üleandmiseks ei piisa sellekohase
Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Kokkuleppe kohaselt pidi Alma K. maksma tehtud töö eest 65 eurot Berta S-ile viimasel tööpäeval. Nädala möödudes maksis Alma K. Berta S-ile vaid 30 eurot. · Kas ja kuidas saab Berta S. Oma õigusi kaitsta? Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest (TLS §4 lg2). Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat (TLS §4 lg5). Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (TLS §29 lg2). Töövaidluse korral, kui ei suudeta iseseisvalt
vastu või 3) teo toimepanija oli teo toimepanemise ajal Eesti kodanik või sai selleks pärast teo toimepanemist või välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja (§7) Põhidelikt- tahtlikult lõpule viidud delikt, täideviimine Tuletisdelikt- ettevaatamatus, süüteokatse, tegevusetus, osavõtt Karistusõiguslik tegu- tegevus, mis vastab süütekoosseisule, on õigusvastane (puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud) ja isik on teo toimepanemises süüdi (§2 lg2). Deliktistruktuur- lähtutakse finalistlikust küsitlusest, mis omakorda tähendab seda, et kui kõigil kolmel astmel esineb süü, siis on tegemist õigusvastase teoga (koosseisupärasus, õigusvastasus, süü) Ideaalkogum- 1 tegu + mitu koosseisu (sõidab purjuspeaga ja ületab kiirust) Reaalkogum- mitu tegu + mitu koosseisu (murdis korterisse sisse, varastas teleka, müüs selle hiljem maha) Objektiivne koosseis- seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja
X Riigikaitse XI Riigikontroll XII Õiguskantsler XIII Kohus XIV Kohalik omavalitsus XV Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse rakendamise seadsus Põhiseaduse täitmise seadus Õigusnormi hierarhia Lex superior derogat legi inferiori- Kõrgem õigusnorm tühistab madalama õigusnormi Mida raskemini muudetav on norm, seda kõrgemal tasandil on ta õigusnormi hierarhias. 1. I & XV ptk + Põhiseaduse täiendamise seadus 2. II-XIV ptk + Põhiseaduse rakendamise seadus 3. Seadused PS §104 lg2 mõttes 4. Lihtseadus 5. Valitsuse määrused (PS §87 p6) EL õiguse prioriteet 6. Ministri määrused (PS §94 lg2) 7. Kohaliku omavalitsuse volikogu määrused 8. Kohaliku omavalitsuse valitsuse määrused 9. Halduse individuaalakt Põhiseaduse muutmine 1. Muutmise algatamine (§161- 20% Riigikogust + president) 2. Muutmise viisid: • Rahvahääletus- (§164) PS muutmiseks rahvahääleteusega on vajaik Riigikogu 60%
Võlausaldaja- isik, kellel on õigus võlga nõuda Võlaõiguses kehtib realtiivsuse põhimõte (nt võlasuhtest tulenevaid õigusi saab rikkuda ainult võlgnik), st kolmandad isikud omandavad võlasuhtest õigusi ainult seaduses sätestatud juhtudel (VÕS §80, §81) Allikad: seadus, tava, kohtupraktika Võlasuhe on õigussuhe, mille kohaselt üks isik kohustub teise isiku 1) kasuks tegema mingi teo 2) arvestama teise poole õiguste ja huvidega §2 lg2 Võlasuhtest kui erilisest seosest isikute vahel tekib võlgnikul kohustus teatud viisil käituda ja võlausaldajal õigus seda käitumist nõuda (nõue) Nõude eesmärk: asja väljaandmine, kahju hüvitamine, lepingu täitmine, alusetult saadu väljaandmine Õigus; kujundusõigustena võlaõiguses nt taganemine, ülesütlemine, tasaarvestus, hinna alandamine Võlasuhete tekkimise alused- uurimise aluste järjekord: leping- 1.) seadus ◦ kahju õigusvastane hüvitamine- 3
6) oma kulul andma töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg1) Tööandja õigused: Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus §13 lg2) Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;
Ei kohaldata Katseaeg tööandjal võimalik töötajaga sõlmitud tööleping lihtsustatud korras üles öelda Töölähetusega seotud kulude Lähetukulude hüvitust ei ole võimalik nõuda hüvitamine kuulub tööandja kohustuste hulka Lähetus TLS §40 lg2 Tulumaks Tulumaksuga maksustatakse TVL alusel makstud töö- või teenustasu Tulumaksuga maksustatakse kõik töötajale makstavad rahalised tasud TuMS §13 lg 1 Elin Palumäe SR13
a.i.1. PS I + XV ptk, PS täiendamise seadus a.i.2. PS II XIV ptk, PS rakendamise seadus a.i.3. Konstitutsionaalne seadus, Riigikohtu järgi konstitutsioonilised seadused (PS §104 lg 2) a.i.4. Lihtseadus a.i.5. Vabariigi Presidendi seadlused (PS §109 seda, et Riigikogu pole saanud kokku tulla, pole meil kunagi juhtunud) Edasilükkamatu vajaduse korral antav akt. a.i.6. Vabariigi Valitsuse määrus (PS §87 p6) a.i.7. Ministri määrus (PS §94 lg2) a.i.8. KOV volikogu määrus a.i.9. KOV valitsuse määrus a.i.10. Halduse individuaalakt / kohtuotsus Põhiseaduse muutmine 1. Algatamine (PS §161) vähemalt 21 inimest koosseisust. On olnud 2 algatust Eestis 2. Muudatuse viisid (PS §163) a.i.1.a.i.a. Rahvahääletus (§163 lg1 p1; §164)- 3/5 riigikogu koosseisust (61) + rahvahääletus a.i.1.a.i.b
rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama (§113 lg 2). c) Viivitusintressi võib nõuda ainult rahaliste kohustuste rikkumise korral(§113 lg 1), aga leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema(§158 lg2). 2. Kui üks kahjustatud lepingupool soovib teise lepingupoole suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid, peab ta esiteks kontrollima kas lepingupool rikkus oma kohustusi. Teiseks tuleb kontrollida kas kohustuste rikkumise käigus tekkis kahju ja kolmandaks tuleb kontrollida kas esineb põhjuslik seos kahe eespool nimetatud asjaolu vahel. (§101 lg1)Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut. Mitterahalise sissemakse korral ei tekki ostueesõigust. C võib ikka järgi minna, sest D ei võtnud arvesse C ostueesõigust ega kontrollinud seda üle. p149 lg2 (ostueesõigus) Isik D ei suuda ära tõendada, et ta tegutses heauskselt, kuna ta oleks pidanud arvestama ostueesõigusega. Ta oleks pidanud järele kontrollima, et kas ostueesõigust oleks soovitud rakendada või mitte. Seega C-l on õigus D-le järgi minna. 8. Osaühingu juhatus saatis osanike koosoleku kokkukutsumise teated osanikele välja 20. juunil. Koosolek toimus 28. juunil. Osanik esitas kohtule hagi osanike koosoleku otsuste tühisuse
- on töö, mille tegemiseks tööandja töötajaga töölepingu sõlmib ja mida töötaja on nõus tasu 4. Ametinimetus, kui sellega kaasneb eest tegema õiguslik tagajärg (§5 lg1 p4) - ei saa olla liiga detailne, sest töötajal on ka kohustus täita töö iseloomust tulenevaid eelkõige töötaja õigus soodustingimustel kohustusi (§15 lg2 p1) vanaduspensionile (kuni seaduste - töösuhte ajal on tööandjal õigus täpsustada muutumiseni, nt ATS Avaliku tööülesandeid selgete ja õigeaegsete Teenistuse Seadus) korraldustega (§28 lg2 p1) https://www.riigiteataja.ee/akt/104032011004 - võib sisalduda täies mahus töölepingus, kuid
located on rue Donnaconna in Quebec City. Indeed, it is only 3.7 meters long. The Château Frontenac in Quebec City is the most photographed hotel in the world. Quebec contains more than 3% of the world's fresh water reserves. Quebec's forest covers more than 750,000 km2, which is the size of Sweden and Norway together. It represents 20% of the Canadian forests and 2% of the world's forests. Facts about Quebec In the Baie-James region you can find LG2, the largest underground hydroelectric power plant in the world. Road 132 is the longest road in Quebec. It is more than 1,400 km long and goes from the Montérégie region to the Gaspésie region on the south shore of the St. Lawrence River.
Tööandja aksepteeris töösuhtetekkimist,kuid väitis, et Andres käis tööl vaid mõned päevad ja siis kadus ei tea kuhu. Seetõttu ei saanud ka töölepingut lõpetada. Oma väidete kinnituseks ei olnud tööandjal esitada ühtegi tõendit Töövaidluskomisjon asus seisukohale, et Andres ei saanud tööd teha tööandja süü tõttu, kuna tööandja ei kindlustanud teda tööga. Seega oli tegemist seaduses kirjeldatud olukorraga ehk tööseisakuga(Töölepingu seadus 2009 §28 lg2 p2). Töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajale maksma tööseisaku eest töölepingus kokkulepitud palka (Töölepingu seadus 2009 §35). Töövaidluskomisjon mõistis tööandja süüdi ja tööandja peab tasuma Andresele lepingus kokkulepitud palga. 6 Kokkuvõte Iga inimene peaks olema kursis enda õiguste ja kohustustega.Vajadus pöörduma pädeva
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks (RPS § 1) Määratleb raamatupidamiskohustuslased, kelledeks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti registreeritud era- ja avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud äriühingu filiaal (RPS §2 lg2) · · Raamatupidamistava · Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas: · raamatupidamise seaduses sätestatud nõuete ja alusprintsiipidega, ning vähemalt ühega järgmisest kahest raamatupidamistavast: · Eesti hea raamatupidamistava; · rahvusvahelised finantsaruandluse standardid.(RPS § 17 lg 1) · · Raamatupidamise seadusest tulenevad raamatupidamiskohustuslase kohustused
V ja E vahel 36lg1; E ja A vahel §33lg3; A ja F vahel §41 lg 2 Kaasus 15 Valdus on tegelik võim asja üle, see ei ole oluline kas tal õigustus selleks või mitte. ei ole õiguslikult siduv see parkimise koht. Hageja P esitas valduse kaitse hagi, nõue sellest kes mis ulatuses siseõue valdab. E'l oli omandikaitsehagi. M ja P olid kaasvaldajad, isegi kui oli piir kruntide vahel. P parkis sinna, teostas tegelikku võimu. Siin tuleb ainult faktilist olukorda vaadata. §50 lg2 P hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna kaasvaldajad siis ei saa panna maksma faktilist valdust. Peab vaatama kes on õigustatud. Valduse kaitse sätteid ei kohaldata. P valduse kaitsehagi ei kuulu rahuldamisele §50 lg2. E hagi tuleb aga läbi vaadata. Kui P parkis ilma õiguseta, siis E hagi õigustatud. Kaasus 16. Parkimiskoht, kuhu mees parkib õigustamatult oma sõiduautot. Tegemist on omavoliga. nõude alus valduse kaitse abinõude rakendamine omaabi rakendamine.
Sama seaduse § 116 lg 1 sätestab, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel. Tulenevalt VÕS § 217 lõikest 1 peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele ning sama paragrahvi lõige 2 punkti 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepituid omadusi. VÕS § 217 lõige 2 loetleb ,,peabomaduste" väljaselgitamiseks erinevad kriteeriumid: Esiteks omavad tähtust müüja poolt lubatavad omadused (VÕS § 217 lg2 p 1). Iga ostja kahjuks tekkiv kõrvalekalle tähendab esemelist puudust. Läbirääkimiste käigus müüja kinnitas ostjatele, et kinnistul asuv elamu on renoveeritud parimal viisil ja kõik on tehtud ,,oma käe järgi". Sellest tulenevalt ostja tõlgendas sellise lubaduse tähendust kui ,,renoveeritud majana". Siin sai ostja põhimõtteliselt lähtuda ainult sellest, et maja ja kõik selle osad on renoveeritud parimal viisil. Teiseks omab tähtsust asja sobivus teatud lepinguga
võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat aktsiaseltsi äriregistrisse kandmisest. Tehingu tegi juhatuse liige, kas tal oli õigus enne ühingu registrisse kandmist teha tehing? ÄS § 247 rahalise sissemakse tasumine, § 248 mitterahaline sissemakse. VÕS § 582 lg 2, seltsing. Mõlemad vastused on võimalikud, et oli õigus, ei olnud õigus. Tuleb põhjendada. Oli õigus 253 lg2, lg3 Ei olnud õigus, 253 lg1, võs 582 lg2. Kes saab üldkoosoleku otsust vaidlustada? ÄS § 302 lg 3 järgi ei ole lepingupartneril vaidlustusõigust, seega kohus jätab selle vaidlustuse menetlusse võtmata. Tehing kehtib, küsimus selles, kelle suhtes, täitmist saab nõuda, aga kelle käest? ASilt ei saa nõuda lepingu täitmist, vaid see juhatuse liige, kes tehingu sõlmis. Nõue on õige, aga mitte Asi vastu, vaid juhatuse liikme vastu. III Aktsiaseltsi üldkoosolek 3. Aktsionäride üldkoosolek toimus 15. mail. 10
(3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. § 1050. Süü vastutuse alusena (1) Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. II etapp: sisemine hooletus (VÕS § 1050 lg2). § 1050. Süü vastutuse alusena (2) Käesoleva peatüki tähenduses arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi. Riskivastutuse (VÕS §-d 1056-1060) kohaldamise eeldused: 1) isiku surm, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamine või asja hävimine või kahjustamine, kui seadusest ei tulene teisiti (vt VÕS § 1056 lg 1 lause 2 ); § 1056. Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest
Euroopas on haukaliste hukkumine elektriliinides peamisi surma põhjuseid (Keskkonnaministeerium. s.a.). Liiki kaitsevad seadused § 50 lõike 2 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaik, välja arvatud asustamata tehispesas, ei ole kindlaks määratud § 10 lõike 2 kohaselt, on selleks: suur- konnakotka ja must-toonekure pesapuu ja seda ümbritsev ala 250 meetri raadiuses. (Looduskaitseseadustik 2016, § 50 lg2) §50 lõike 4 kohaselt: kui käesolevas paragrahvis nimetatud liigi püsielupaiga kaitsekord ei ole määratud käesoleva seaduse § 10 lõike 2 kohaselt, kehtib alates pesapuu leidmisest lendorava, kaljukotka, merikotka, madukotka, kalakotka, suur- ja väike-konnakotka ning must-toonekure püsielupaigas käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud kaitsekord. (Looduskaitseseadustik 2016, § 50 lg 4)
HÄÄLETAMISÕIGUS KANDIDEERIMISÕIGUS VALIMISÕIGUSE ALLIKAD Allikas: läte, alguskoht info saamiseks Õiguse allikas: õiguse allikas on koht kus me leiame õigust Valimisõiguse allikas: koht kus leiame infot valimiõiguse kohta (realiseerimine) *õigusaktid: põhiseadus, valimisseadus * välilepingud: 1) EL lepingu art 14 lg3 2) EL toimimise lepingu art 20 lg2 punkt b, art 222 lg2, art 223 lg1 3) EL põhiõiguste harta art 39 4) Euroopa inimõiguste ja põhivabanduste kaitse konventsiooni 1.lisaprotokoll art 3 * Riigikohtu lahendid, Euroopa inimõiguste lahendid – hoiab aega kokku, oluline teada kuidas kohus käitub kui antud probleem jõuab välja kohtusse (RKPJKo 01.09.2005, 3-4-1-13-05, elektroonile hääletamine / RKÜKo 01.07.2010, 3-4-1-33-09, poliitiline
lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi (PKS § 147) q Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus (PKS § 150) q Sama last saavad lapsendada abielus olevad isikud. Lapse võib lapsendada ka ainult üks abikaasa, kui teine abikaasa on piiratud teovõimega ega saa seetõttu lapsendada(PKS§ 148 lg2) q Vallaline isik võib lapse lapsendada ainult üksinda (PKS §148 lg1) 4 Missugust last saab lapsendada? q ainult alaealist (PKS § 147 lg 4) q kelle vanem(ad) on surnud q kelle vanemad või eestkostja on andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks (PKS § 152 lg 1 ja § 153) Vanema nõusolekut ei ole vaja, kui (PKS § 152 lg 5): q ta on kestvalt võimetu avaldust esitama q
luumurrud, mürgitus, mitmekordsed vigastused, vähk, surm. 5 3 OHUTEGURID Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervisekahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Töökeskkonnas toimuvad ohutegurid on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §3 lg2 ütleb, et ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid Valgustuse puudused. Ruum, kus on arvutiga töötamiskoht, ei ole valgustatuse tase piisav. Ruumi loomulik valgustus tuleb kahest aknast ja rõduuksest. Valgust saab ka laelambist, mis jääb töötaja selja taha, põhjustades varjude langemist kuvarile ja paberidokumentidele. Halb valgustus kahjustab otseselt
pöördumise tähtaja möödumist kui kumbki pool pole esitanud hagiavaldust kohtusse. Otsuse täitmine toimub TSÜsi alusel. Töötajate distsiplinaarvastutus. TDVS sätestab distsiplinaarsüüteo mõiste, distsiplinaar karistuse ja nende määramise korra. Distsiplinaarsüütegu 1. TLS pg 48 ja pg50 nim kohustuste töötajate poolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuete kohane täitmine, samuti tool joobnuna viibimine. 2. TLS pg 104 lg2 nim süüline tegu mille tõttu töötaja kaoutas tööandja usalduse. 3. TLS pg 105 lg 2 nim vääritu tegu milles on süüdi töötaja, kelle ül on noori õpetada või kasvatada või riigi või kohaliku omavalitsuse abiteenistuja. Distsiplinaas süütegudeks on Kõik töötaja seaduslike kohustuste süülised rikkumised. Enne klaristuse määramist tuleb kindlaks teha kas süütegu on siseeeskirjast või TLS jne.
§ 63, § 64 lg 1, lg 2, § 99, § 147 lg 3, § 84 4. Võimude tasakaalustatus - Riigikogu vs VV Riigikogu ei võta vastu üksikjuhtumeid puudutavaid seadusi - VV vs Riigikogu Praeter legem määrused ilma õigusliku aluseta PS § 3 lg 1 lause 1; § 157 lg 2 - kohus vs Riigikogu 5. Õiguskindlus Algab sellest, et seadused avaldatakse 1) Seaduste avaldamine § 3 lg2, § 108 2) Õigusselgus e määratus § 13 lg 2 RKÜKo 28.10.2002 3-4-1-5-02 3) Ebasoodsa tagasimõju keeld a. Ebasoodus tagasimõju b. § 23 lg 1, lg 2 lause 1 (Nulla poena sine lege) c. Kaalumine d. Ebasoodsa tagasimõjuga norm on põhiseadusega vastuolus v.a. kui seda õigustavad ülekaalukad põhjused 4) Õiguspärane ootus a
peab lõppema enne registrist kustutamist. Millal tagasikutsumine jõustub? leping öeldakse ühepoolselt üles. Selleks on vaja avaldust, tahteavaldus tuleb kätte toimetada. Nõusolekut ei ole vaja. EHK juhatuse liige ei ole enam juhatuse liikmele teatamisest. Juhatuse liikme positsioon- TsÜS §69 lg1- tahteavaldus. Ta arvas end olevat juhatuse liige seega tehingu tegi juhatuse liikmena. Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud. Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv. 2 2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta
peab lõppema enne registrist kustutamist. Millal tagasikutsumine jõustub? leping öeldakse ühepoolselt üles. Selleks on vaja avaldust, tahteavaldus tuleb kätte toimetada. Nõusolekut ei ole vaja. EHK juhatuse liige ei ole enam juhatuse liikmele teatamisest. Juhatuse liikme positsioon- TsÜS §69 lg1- tahteavaldus. Ta arvas end olevat juhatuse liige seega tehingu tegi juhatuse liikmena. Ta ei teadnud, et ta on tagasi kutsutud. Kolmandate isikute suhtes on ka kehtiv kuna- ÄS 34 lg2. Õiguskindluse küsimus. Tehing on kehtiv. 2 2. Äriregistrile esitati kandeavaldus, millega paluti kanda äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana 12-aastane alaealine. Kohtunikuabil, kes asja menetles, tekkis kahtlus sellise registrikande motiivides ja ta palus kohalikul omavalitsusel eestkosteasutusena esitada oma arvamus kande tegemise võimalikkuse kohta
teise kinnisasja osaks, kui ta sellega kindlalt liitub. Ärakistud maatüki eest võib endine omanik nõuda hüvitist vastavalt uue omaniku kasule. Kinnisomand Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) Kinnisomand VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri; 2) territoriaalmeri; 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; Kinnisomand 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127) Kinnisomand ulatub lisaks maapinnale ka õhuruumile ülalpool seda ja maapõuele selle all Ulatus sõltub omaniku huvist kinnisasja kasutamisel Huvi sõltub konkreetse kinnisasja kasutusotstarbest
10 kindlaks tehtud. [Nimeseadus 2005, §8 lg1] Perekonnanimeks lapsele ei ole lubatud anda vanemate abiellumisel või perekonnanime muutmise korras antud kahest nimest koosnevat perekonnanime, väljaarvatud erandkorras kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, kuid see peab ühtima vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega. [Nimeseadus 2005, §8 lg2] Eesnimi antakse lapsele vanemate kokkuleppel või ainsa vanema või eeskostja ettepanekul. Leidlapsele antakse nimed eeskosteasutuse avalduse alusel. [Nimeseadus 2005, §8 lg3] Surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanemate soovil ka eesnimi, arvestades isukunime andmise põhimõtteid. [Nimeseadus 2005, §9] 2.3. Isikunime õigekirjutus Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid, vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid
siis nende juurde elama asumisel perekonnaliikmete elukohajärgne valla- või linnavalitsus.) ja § 28 (Kinnipidamiskohast vabanenutele ja teistele sotsiaalabi vajavatele isikutele osutatakse vastavalt nende vajadustele käesolevas seaduses ettenähtud sotsiaalteenuseid või antakse sotsiaaltoetusi või vältimatut sotsiaalabi, samuti osutatakse abi töö leidmisel, määratakse tugiisik, vajadusel luuakse varjupaigad.) ning vangistusseaduse § 60 lg 2, 3 ja 4 (lg2.Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava kinnipeetava kohta kinnipeetava või tema perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele ja selgitatakse välja konkreetse abi saamise võimalused. Lg. 3. Kui kinnipeetava või tema perekonna elukoht pole teada või kui kinnipeetav ei soovi pöörduda tagasi oma endisesse elukohta, edastatakse andmed pärast vabanemist sotsiaalhoolekannet vajava
Pinnas, mis kaldale uhutakse või millega kallast täidetakse, jääb kalda osaks (AÕS § 132) Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir Avaliku veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitis, mis on püsivalt ühendatud kaldaga, on kaldakinnisasja oluline osa (AÕS § 133) Avalikud veekogud on toodud VeeS § 5 lg 1 Avalikud veekogud ise kuuluvad riigile (VeeS § 5 lg2) VeeS § 5. Avalikud veekogud (1) Avalikud veekogud on: 1) sisemeri (vt MPS § 4); 2) territoriaalmeri (vt MPS § 5 ja 6); 3) piiriveekogude Eestis paiknevad osad; 4) Võrtsjärv; 5) Mullutu laht; 6) Suurlaht; 7) Emajõgi; 8) Narva jõgi; 9) Nasva jõgi; 10) Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Jõgeveste sillani; 11) Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni. 2. Kinnisomandi vertikaalne ulatus (AÕS § 127)
Peab olema mitu parteid, sest ei ole olemas ühte rahva tahet konkurentsiteooria. Sellest tulenevalt on vajalik mitmeparteilisus. Demokraatia nõuab läbipaistvust (transparentsi), informatsiooni. Demokraatia nõue on, et erakondade rahastamine peab olema läbipaistev. 1. ENAMUSPRINTSIIP/VÄHEMUSE KAITSE Enamusprintsiip on demokraatliku tahtekujunduse põhimõte. PS §73 (poolt on rohkem kui vastu poolthäälteenamus PSRS §3 lg6. NB! erapooletud ei lähe arvesse). PS §105 lg2 (erapooletud ei loe). Teatud juhtudel on üldisest reeglist olemas ka erandid: kvalifitseeritudhäälteenamused §72 lg1 (2/3 häälteenamus), §104 lg 2 koosseisu häälteenamusega (51). Kõige olulisem vähemuse kaitse, meede, abinõu: 1. Toimiv põhiseaduslikkuse järelevalve. 2. Põhiõigused kui vähemusekaitse garantiid (väljendusvabadus §45, §40, §41, informatsioonivabadus §44, koosolekuvabadus §47, erakonnavabadus §48). 3
juhtorgani liikmed Pärija valdus: - on juriidiline konstruktsioon. Pärija, kes ei soovi pärandit, peab selleks loobumisavalduse tegema. - Pärija on sellest momendist alates, kui ta saab pärijaks, asja valdaja. Ning seda sõltumata sellest, kas ta teadis oma pärijaks olemisest või pärandi koosseisust. Omaabi eeldused: - Omaabi teostaja peab olema kas valdaja või valduse teenija konkreetse asja suhtes - Peab olema tarvitatud omavoli (§40 lg2) - Jõudu võib omaabi teostamisel kasutada vaid hädakaitsepiirides - Tegemist peab olema vallasasjaga, mille korral omavoli teostaja peab olema teolt tabatud. Vallasasja äravõtmiseks on õigus koheselt. Omand : - Pole identne Põhiseaduses sätestatuga, sest see hõlmab ka nt intellektuaalset vara - Isikul on täielik õiguslik võim asja üle - Omandi esemeks asjaõiguses on vallas- või kinnisasi.
et vahel võib 2 aastat ja 6 kuud sassi ajada vmt... :S) NB!!!! SASSI AETAKSE surmaaeg ja see eelnev kõik (?) Surmaaeg omab pärimise seisukohast suurt tähtsust. Määratud surmaaeg peaks olema võimalikult lähedane sellele eeldatavale surmaajale. Kuid kuidas eeldatav surmaaeg leitakse? Kui on surnud tunnistatud 5 a perioodi järel, siis loetakse surma ajaks esimese aasta lõpp pärast seda aastat, mil tema elusoleku kohta saadi infot vmt. Vt § 20 lg2. Kui on 2 aasta värk, siis on selle sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppmise aeg=surmaaeg. Kui sõjategevus on kestnud üle 5 aasta, ja see 5 aastane periood langeb sõjategevuse sisse, siis võib kohaldada 5 aasta süsteemi/reeglit Kui on 6 kuu värk, siis seesama kuupäev,kui see õnnetus oli. (kui kaduma läks, nt kui inimene paadi peale läks.) Kui isik on tegeliklt ikkagi elus, sest surnudktunnistamine ei ole 100% kindel. On aint suurem
.. :S) NB!!!! SASSI AETAKSE surmaaeg ja see eelnev kõik↑ (?) Surmaaeg omab pärimise seisukohast suurt tähtsust. Määratud surmaaeg peaks olema võimalikult lähedane sellele eeldatavale surmaajale. Kuid kuidas eeldatav surmaaeg leitakse? Kui on surnud tunnistatud 5 a perioodi järel, siis loetakse surma ajaks esimese aasta lõpp pärast seda aastat, mil tema elusoleku kohta saadi infot vmt. Vt § 20 lg2. Kui on 2 aasta värk, siis on selle sõjategevuse või loodusõnnetuse lõppmise aeg=surmaaeg. Kui sõjategevus on kestnud üle 5 aasta, ja see 5 aastane periood langeb sõjategevuse sisse, siis võib kohaldada 5 aasta süsteemi/reeglit Kui on 6 kuu värk, siis seesama kuupäev,kui see õnnetus oli. (kui kaduma läks, nt kui inimene paadi peale läks.) Kui isik on tegeliklt ikkagi elus, sest surnudktunnistamine ei ole 100% kindel. On aint
ärkandmist nii, nagu seda võimaldab karistusseadustiku § 872. 1. Asjassepuutuv säte (karistusseadustiku §872 lg 2) Asjassepuutuv säte on otsustava tähtsusega, sest kohus peaks selle põhiseadusels mittevastavuse korral otsustama teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral. Kriminaalasja lahendamisel leidis prokurör, et süüdistatava puhul on täidetud kõik karistusjärgse kinnipidamise eeldused (mis on sätestatud KarS §872 lg2) ning taotles Valmar Koemetsale karistusjärgse kinnipidamise määramist. Harju Maakohus ei määranud selle peale karistusjärgset kinnipidamist, vaid tunnistas asjassepuutuva sätte põhiseadusega vastuolus olevaks. 2. Määratletusnõue PS § 23 lg-s1 PS § 23 lg-st 1 tulenev karistusõiguses kehtiv määratletusnõue (nullum crimen nulla poena sine lege certa), mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud
hakkab ja kas üldse hakkab.34 Praegu kehtiv äriseadustik ja võlaõigusseadus35 ei kohusta ainuosanikku endale aasta sees juhatamise tasu maksma. Võlaõigusseaduse § 619 lubab sõlmida ka käsunduslepingu, mille täitmise eest tasu ei maksta. Üldiselt peab äriseadustiku kohaselt juhatuse liikme tasu olema mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja osaühingu majandusliku olukorraga (ÄS §1801 lg2). Ühe-mehe firma mõistes võib selliselt sõnastatud piir tunduda mõttetuna, kuna arukas osanik-juhataja hakkab maksma endale äraelamiseks piisavat tasu, nii et aasta lõpuks saada ka piisavalt dividendi. Küll võib juhatuse liikme tasu mõistlikkus aga olla asjakohane probleem OÜ pankroti puhul, sest vähemasti teoreetiliselt on võimalik, et aasta sees maksti endale nii palju juhatamise tasu, et see tagantjärele vaadates polnud mõistlik.
! (5) Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. !!!!!!!!!! par13. Otsusevõimetu isiku tehing Oluline erisus piiratud teovõimega on ajutisus. nt. vanainimese testament Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. Par 19! Isiku surnuks tunnistamine Lg2 kui inimene on teadmata kadunud, siis nt kui kadus septembris, surmapäevaks loetake 1.oktoober. Teadmata kadunuks loetakse isik, kelle viibimiskoha, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes. § 21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek (1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti.
mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas nende büroohoone olmeruumide seinte ja põrandate katmiseks plaatidega. Töö maksumus moodustas lepingu järgi 25 000 krooni. OÜ Kikas tasus ehitustöölistele ainult 50% lepinguhinnast, motiveerides seda põrandate praaktööga
Võrdsustav-kus kõik on võrdne Jaotav- konkreetsest juhtumist 3. Defineeri “loomuõigus” ja “positiivne õigus”. Loomuõigus-mis loomulik ja looduse poolt antud =inimõigus Positiivne õigus-kirjeldav... 4.Kuidas on omavahel seotud objektiivne ja subjektiivne õigus. Omavahel seotud, objektiivne on õigusnorm ja subjektiivne kuidas me selle normi järgi käitume. Objektiivne on kirja pandud ja sellest tuleneb subjektiivne. 5. TLS § 4 lg2 “tööleping sõlmitkase kirjalikult”- milline on õigusnormi loogiline struktuur-kirjuta struktuur (H-D) sisu. Millise hüpoteesiga tegu määratluse järgi? Tingimuste iseloomu järgi? Millise dispositsiooniga tegu- käitumise võimaluste järgi? Käitumise määratletuse järgi? Käitumise õigusliku iseloomu järgi? H-eeldustingimus, mis peavad olema ja saavutada tagajärg D- tagajärg. H-sõlmitakse D-kirjalik Hüpotees-imperatiivne, lihtne, Dispositsioon- määratletud, lihtne.
kiitnud. !!!!!!!!!! par13. Otsusevõimetu isiku tehing Oluline erisus piiratud teovõimega on ajutisus. nt. vanainimese testament Kui isik ei keeldu heakskiidu andmisest kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. Elukoht ja tegevuskoht par14. Elukoht ja selle muutmine Meil ei ole elukoha registreerimiskohustust Rahvastikuregister omab avalikõiguslikku tähendust, nt hääletamine Par 19! Isiku surnuks tunnistamine Lg2 kui inimene on teadmata kadunud, siis nt kui kadus septembris, surmapäevaks loetake 1.oktoober. § 21. Surnuks tunnistatud isiku elusolek (1) Kui surnuks tunnistatud isik on tegelikult elus, ei tulene temale surnuks tunnistamisest õiguslikke tagajärgi, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Surnuks tunnistatud isiku taasilmumisel või tema elusoleku kindlakstegemisel tühistab kohus tema surnuks tunnistamise. riigikohus- lahendid-märksõnastik http://www.riigikohus.ee/
Ajalooliselt seotud kaupmehe kodanikunimega, Eestis lubatud ka fantaasianimed. Äriühingud kes omavad oma nimes viidet tegevusalale on palju edukamad. Ärinimi= Ettevõtte juurde kuuluv päraldis 4.2. Nimele ja ärinimele esitatavad nõuded 2.2.1. Eristatavus: Äriühingute puhul selge eristatavus kõigist Eesti äriregistrisse seni kantud ärinimedest (ÄS § 11 lg2) FIE puhul selge eristatavuse teistest sama registripiirkonna (kokku 4) ärinimedest (ÄS § 11 lg 1) Ersitatavuse nõude täitmist kontrollib lõppastmes kohtuniku abi. Võimalik teostada ka eelkontrolli: https://ar.eer.ee/nimeparing.py Vt Just. Min määrus 27.12.2000 nr 78 "Kohtute registriosakondade keskandmebaasi pidamine". Erinevuse nõue nii kirjapildilt kui ka häälduselt. Ei piisa sellest et ärinimi ei ole sarnane registreeritud ärinimega,
Kollektiivkaubamärk on teovõimelisele isikute ühendusele kuuluv kaubamärk, mida selle ühenduse liige kasutab oma kaupade ja teenuste tähistamiseks kollektiivkaubamärgi põhikirjas sätestatud tingimustel ja korras (KMS § 61 lg1). Garantiimärk on kaubamärk, millega tähistatakse eri isikute kaupu ja teenuseid nende kaupade ja teenuste mingi ühise omaduse, ühise geograafilise päritolu või tootmisviisi või muu ühise tunnuse garanteerimiseks (KMS § 61 lg2). Garantiimärki võib kasutada iga isik, kelle kaubal või teenusel on põhikirjas sätestatud tunnused ja kui ta maksab garantiimärgi omanikule tasu. Kollektiivkaubamärgi või garantiimärgi kasutamine selleks õigustamata isiku poolt on keelatud. Mille poolest erineb kaubamärk ärinimest? 7 · Ärinimi ehk firma* on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb
Isik on süüdimatu, kui ta ei ole võimeline oma teo keelatusest aru saama ega oma käitumist vastavalt sellele juhtima seoses vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega, muu raske psüühikahäirega, mille tuvastab kohtupsühhiaatriline ekspertiis. 35. Süüteo mõiste. Süütegu on Karistusseadustiku kohaselt karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi (KarS §2 lg2). § 3. Süütegude liigid (1) Süütegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud karistatav tegu. (2) Süüteod on kuriteod ja väärteod. (3) Kuritegu on käesolevas seadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus. (4) Väärtegu on käesolevas seadustikus või muus seaduses sätestatud
12. Tööandja on kohustatud andma töötaja nõudmisel andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta ning muid töötajat või töösuhet iseloomustavaid teatisi (TLS § 28 lg 2 p 12). 13. Tööandja on kohustatud mitte avaldama töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta andmeid töötajale arvutatud, makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta (TLS § 28 lg2 p 13). 14. Tööandja kohustus maksta töötajale teatud perioodi eest haigushüvitist. Kehtestati alates 01.07.2009, haigushüvitist ei maksta töötajale haigestumise või vigastuse esimese kolme päeva eest; haigestumise või vigastuse 4. päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70 % töötaja keskmisest töötasust; alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist
Ärinimi= Ettevõtte juurde kuuluv päraldis Organisatsioon, mida loovad üks või mitu inimest majandustegevuseks . Loomisel nad maksavad sisse osamaksu või emiteeritakse aktsiaid. Vastutavad kõik omanikud oma sissemaksuga 24. Millised on ärinimele esitatavad nõuded? Eristatavus: · Äriühingute puhul selge eristatavus kõigist Eesti äriregistrisse seni kantud ärinimedest (ÄS § 11 lg2) · FIE puhul selge eristatavuse teistest sama registripiirkonna (kokku 4) ärinimedest (ÄS § 11 lg 1) · Ersitatavuse nõude täitmist kontrollib lõppastmes kohtuniku abi. Võimalik teostada ka eelkontrolli: https://ar.eer.ee/nimeparing.py · 2 veeb 2006 Kohtulahend 3-2-1-157-05 ei tohi olla ka eksitavalt sarnane (Priva vs PRIVA Baltic) · Õiguslikule vormile viitavat lühendit ei arvestata: nt AS Viru Hotell ja Hotell Viru
annaabi.ee 
