[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased)
- Kirikuvanne: ekskommunkatsioon (kogudusest väljaheitmine 1. Inimese suhtes) ja interdikt (kirikukeeld mingile institutsioonile, ordule, kuningriigile ntx) - Landfireden maarahu, mis pole kiriklikku päritolu, vaid valitseja käsul - Vandeid anti, vanne tähendas tõendust, õiglust. Oluline oli vanujate autoriteet, mida kõrgem inimene, seda suurem õiguslik jõud - Usuti, et valevandumine ei saa toimida - Ordaal jumala kohus - Inkvisitsioon institutsioon ketserluse uurimiseks, tegelikult on protsess kohtuprotsessi tüüp, kus kohtunik küsitleb tunnistajaid - Keskaegne õigus oli suurel määral ostetav - Linnad - Elanikkonna osakaal suhteliselt väike - Linnadest rohkem allikaid võrreldes maaga - Erinev linnadest vanal ajal - Iseseisev majanduslik organism, mille elanike põhiosa elatas ennast enamasti linnategevustega - Rooma allakäiguga käisid alla ka linnad
midagi omaenda orja tapmise või vägistamise kohta. Tundub, et need ei olnud kriminaalkuriteod ning omanikul oli õigus teha oma orjaga midaiganes pähe tuli. Kuigi Worms'i Nõukogu (876) on teinud kindlaks, et oma orja tapmine oli tegelikult karistatav (Halsall). Orjad võisid olla ``õnnelikud``, et neid ei trahvitud varastamise eest: nende omanik oli vastutav (III: 5, IIII: 17 ja XII: 1-2). Kuid kui asi oli väga tõsine ning tuli läbi teha ordaal keeva veega, siis pidi ori ise kohale ilmuma (III: 6). 2.7. Ihunuhtlus Frangi valitsejad tahtsid kõrvaldada paganliku veritasu tava. Kuid siiski on seaduses mõningaid ihunuhtlusi. Orjad, kes töötasid pühapäeval, peksti läbi (XVIII: 2). Ning ori või talupoeg, kes mõrvas oma käskija, piinati surnuks (XX: 3). 14 Surmanuhtlus esineb seaduses kahes kohas
Arhailises õiguses pole indiviide, on hõimu liikmed. Trahvi maksab sugukond tervikuna. Omasid hoiti, igavõõras oli vaenlane. Ka abielu ntks puudutas kaht sugukonda, mitte kahte isikut. Oluline oli manne e tõotus.Jumal oli kõrgeim, ainult tema oli karistaja. Õigusrikkumises pole tähtis toimepanija vaid tegu. Eesmärk oli rikutud korra taastamine. Enam levinud ordaalid: 1.veeproov- kui tagasi tõukab oled süüdi. Vesi on puhaselement. 2.tuleproov – põlev süsi kätte. 3.oraalne ordaal – millegi kindla söömine või joomine, ntks kreekaslehmaveri. 5. Arusaam tõest arhailises ja modernses õiguses, tõe väljaselgitamine erinevates õigustes. Moodsa protsessi põhiprobleem on otsustamist nõudva asja uurimine, tõde kui minevikus sündinud fakt. Kuion kindlaks tehtud, mis tegelikult juhtus, siis on ka tavaliselt suuremad raskused ületatud, ning teo õigusjärelmitem ä ä r a m i n e h o o p i s l i h t s a m . S e e v a s t u arhailises õiguses oli protsessi ülesanne
ainult trahvi (selline vormel peaks vist ainult kehtima siis, kui mõlema nende juhu algseks tegijaks on vaba inimene). Süüteod: Karistused: -isikuvastased -surmanuhtlus -varavastased -vigastavad karistused (taliooniprintsiip) -õigusmõistmisvastased -rahatrahv -perevastased/ moraalivastased -häbistavad karistused (paljaks pöetud pea) Ordaal põhiliseks ordaaliks oli veeproov (kui inimene suutis veest välja tulla, siis oli ta süütu) 3.2. Koodeksi tekkelugu Väline pilt: 2,25 m must dioriitsteel, mille ülemises on Marduki ees põlvitav Hammurabi. Akkadi klassikalises kirjanduslikus keeles tekst paikneb 51 veerus, (eelamlased on kõrvaldanud 7 veergu, seega on kadunud 35-40 normi). Seadustik algab proloogiga, lõpeb epiloogiga. Koodeks koostati Hammurapi valitsemisaja lõpul, s.t
annaabi.ee 
