A. Balti erikorra tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine. Kasuistlikkus. Kasuistlik hüpotees näitab tingimusi, mille korral norm kuulub rakendamisele. Ordaalid Ordaale keeva veega, et tõestada kellegi süütust, esineb Lex Frisionumis kaks korda: varguse puhul (III:6-9) ja Ida-Friisias mässu ajal inimese tapmise eest (XIIII: 3). Seadus ei selgita kuidas see rituaal täpselt välja nägi. Taliooniprintsiip süüdlasele tekitatakse võimalikult samasugune kahju nagu ta ise tegi. Vanne, õnnistus, needus arhailises õiguses Veritasu kättemaks perekonna või sugukonna liikme vastu toime pandud teo, enamasti tapmise aga ka kehavigastuste tekitamiste eest. Asüül ehk varjupaiga õigus. Unitaarvõim ehk tervilik võim. Sellele on iseloomulikud järgmised tunnused: ühine
t. sotsiaalse õigluse tagamine; vana hea õiguse taastamine. Mitmesugused juriidilised ürikud (25 000 tk) - ostu-müügi-, laenu- ja kinkele pingud, ürikud abielude sõlmimise ja lahutamise kohta; ürikud pärimise, adop teerimise, orjade vabakslaskmise jms. toimingute kohta. Võrreldes urnammu seadustikuga on tegemist spetsiifilisema seadustikuga, rohkem keskendub rohkem varalistele ja omandisuhetele? 22 pügalas on ära mainitud lõbutüdruku amet. Kui naine muutus aastatega koledaks, võis mees võtta uue, terve naise:D Mees võis prostituudiga lapsi saada, aga ta ei tohttinud teda kosida, see oli moraali kaitseks loodud seaduspügal. 1.2. Assüüria õigus Vana-assüüria seadustest, mis olid kasutusel assüüria kauomeeste kogukonnas Kültepe linnas u 1900-1800 eKr, on säilinud ainult fragmendid kolmel savitahvlil, nende põhjal saab väita, et mingi d
Normirikkujat karistati sugukonnasiseselt. Oma õiguslik karistusvõim oli ka perepeal, mis pärineb Rooma õigusest. Õigusest üleastujaid karistati mitmeid moodi. Varajaste karistuste eelvormidena võib vaadelada ohverdamist või sugukonnast välja heitmist ehk pagendust. Tänapäevase kriminaalkaristuse algvormiks võib aga pidad veretasu, mis tähendas kättemaksu perekonna- või suguliikme vastu suunatud raskemate kuritegude, eelkõige tapmise eest. Kättemaksu kohustus lasus kannatanu lähimal meessoost sugulasel ning tähendas süüdlase tapmist, aga veritasu ei tulnud kõne alla sugukonnakaaslase tapmise puhul, siis karistati teda sugukonna enda poolt. Lisaks esines karistusena ka kompositsioonisüsteem ehk valurahasüsteem, mis oli alternatiivne variant verise kättemaksu kõrval. See süsteem oli germaanlaste ja frankide tavaõiguses valdav ning seda võib lugeda rahatrahvi eelkäijaks. Saksi peegli ajaks 13.
11 XI tahvel sätestas, et plebeide ja patriitside vaheline abielu oli keelatud, kuid hiljem see reegel tühistati. Lisaks kirjutati, et ühtki tähtsat ühiskonda mõjutavat otsust ei tohiks ilma inimeste hääletuseta vastu võtta. XII tahvlil oli kirjas, et värskem seadus või kohtuotsus oli suurema mõjuvõimuga kui vanem. Lisaks sätestati, et kui ori põhjustab kahju, siis vastutab taastamise eest orjapidaja, kuid kui omanik oli teadlik orja kavatsustest, määrati talle trahv. Kallaletungi eest määratavad karistused varieerusid. Plebeid said raskema ning patriitsid leebema karistuse. 12 10 12 tahvli seadused 11 Paul Halsall. Ancient History Sourcebook. 1998. 12 12 tahvli seadused 9 3 SEADUSTIKU TÄHTSUS 12 tahvli seadused on suuresti mõjutanud kogu õigusteaduse ajalugu ja arengut. Eelkõige kaitsesid need plebeisid ning magistraadid ei saanud kohapeal olematuid reegleid välja
kuningad patuoina fenomeniga · Vabad · Orjad Patuoinas · Kui keegi ei ole hoolas ja kogemata patustab Issanda pühade asjade vastu, siis ta peab enese hüvituseks tooma Issandale ühe veatu jäära oma karjast sinu hindamise kohaselt mõne hõbeseekli väärtuses, püha seekli järgi, kui süüohvri. 3 Ms 5:15 Õigusrahu hoidmise vahendid · Õigusrikkumine rikub maailma, parandamine on oluline · Jumala(te) viha võib tabada tervet kogukonda · Trahv on pigem ohver · Süü ja tahtlus pole olulised (küll leppimine) · Kohtusse kutsumise vormelid · Otsuse pidi sageli kinnitama kogukond Õigusrahu hoidmise vahendid · Vanne, seotud õnnistamise või needmisega, ustavuse tagatis · Vande vormid (sõnad, liigutused, kohad) · Vanne kohtu asemel, vande vennaskond · Vandekavalus · Ka kihlus ja abielutõotus on vanded · Annetused seovad, sageli koos vandega · Kingitused (liidu, sõprus, kihla jne) · Ordaalid (jumalaotsused)
I 1. Conditores iuris – seaduse asutajad 2. acquisitio hereditatis – pärandi saamine; delatio hereditatis – pärandi viibimine; substitutio heredis – pärija asendamine 3. paterfamilias – pereisa; materfamilias – pereema; fili/filiae familias – pere pojad/tütred; 4. emptio-venditio – ost-müük; lex venditionis – müügiseadus 5. cura prodigi – rasikaja esindaja; cura furiosi – mentaalselt haige inimese esindaja; cura minorum – alaealiste (alla 25.aastaste) vara hooldaja 6. manumissimo testamento.- vabaks laskmine testamendiga; Secundum tabulas testamenti- vastavalt testamendi tahvlitele 7. actio doli-pettuse hagi; exceptio doli- pettuse (kostja) vastuväide 8. actio quod metus causa-hagi on (esitatud) hirmu põhjusel; exceptio quod metus causa- vastuväide on (esitatud) hirmu põhjusel 9. tutela mulierum-naiste eestkoste; tutela impuberum- alaealiste eestkoste; auctoritas tutoris- eestkostja autoriteet,volitus 10.
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste elementidega (välismaiste elementidega). Inglismaal lahendatakse vallasvara asju domitsiili kaudu. Kuna rahvusvahelise eraõiguse normid peaasjalikult näitavad, missugune õigussüsteem õigussuhte juures maksev, siis nimetatakse REÕ normid väga sagedasti ka kollisiooniks- eks konfliktnormideks ja rahvusvahe
RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE EKSAM 1) Rahvusvahelise eraõiguse määratlemine *Ants Piip - Ta pidas REÕ-ks reeglite kogu, mis korraldab üksikute õigussüsteemide maksvust. Määratlus: “Rahvusvahelise eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad õigussuhetest rahvusvaheliste(välismaiste) elementidega”-need on puutumused välisriigi õigusega. *Nõukonna koolkonna definitsioon- REÕ võib määratleda kui sellist õiguse valdkonda, mille aineks on tsiviilõiguslikud, perekonna- ja töösuhted välismaise elemendiga. REÕ hulka kuuluvad kollisiooninor-mid, rahvusvaheliste lepingute abil unifitseeritud materiaalsed normid ja välismaalaste ning välismaa juriidiliste isikute õigusvõimet reguleerivad normid. *Prof. A.Alanen (Soome, 1965): REÕ on käsitletud kui siseriiklike õigusnormide kogumina, mille ese ja eesmärk on rahvusvaheline. *I.Nurmela j
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduskeelse ladina keele aeg 6-3 sajand eKr. · Roomlased kõnelesid sel ajal kreeka keeles. · Hauakirjad. Raidkirjadega kivi lapis niger. · Esimene kirjapandud seadus ladina keeles! 451-450 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine ehk eelklassikalise ladina keele aeg 240-281 eKr. Ladina keele hakkab v
Õiguse entsüklopeedia lektor Jüri Liventaal, õppeaine-ainekood P2OG.02.149 4AP (lisainfo ÕE oma veebilehel) Õiguse entsüklopeedia on teadmiste ring õiguse ja riigiga seotud valdkondades. (ÕE lk 11-13, LM I lk 10 ja 12) TEEMA IX. Õigusteadus ja õigusteaduse õppimine Taska: põhimõisted: aeg ja ruum, ese, kausaliteet Põhimõisted Instituudid- õiguse instituut on kogum õigusnorme, mis reguleerivad ühte kindlat ühiskondlike suhete valdkonda ja on sisemiselt süsteemselt omavahel seotud. Instituut võib esineda ka mõistete tava või õpetus tähenduses. Institutsioonid- õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (organ) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames Terminid- (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest ... Definitsioonid- (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste ... Klas
• Kirjalik leping (üks pool tegi ettepaneku, teine võttis selle vastu, pandi kirja, lisati tunnistajate nimed) • Lepingu kindlustamine (tagatised või pantvangid, näiteks vanemate ja paremate pojad) Vanne Õiguskohustuse tekkimise alus! Sõnad Treue ja Tree on ühes tüvest – truudusvanne anti kindla puu juures Õnnistamine ja needmine (antud vande needus võis olla hullem orjusest Sümboleseme puudutamine Heastamine Trahv kui õnnetuse heastamise tehnika Tervendav loits, annetus, ohver – taastas inimese ja jumala(te) vahel rahu. Paljud karistusviisid pärit ohverdusest Sugukonnast väljaheitmine (kriminaalkaristuse eelvorm, hukkamõistev hinnang süüteole, sugukond tunnistas oma liiget välja heites oma võimetust karistada, ei rahuldanud kannatanu afekti) Veritasu Germaanlastel: tapetu hing ei saa enne rahu, kui tapja on oma surmaga ülekohtu lunastanud
kirjeldatud olukorda. · Sanktsioon esitab mõjutusvahendi, mis kohaldub isiku suhtes dispositsioonis esitatud käitumisviisi eiramisel. 2. Lahenda ülesanne, kasutades loengust omandatud teadmisi. Liiklusseaduse eesmärgiks kujundada võimalikult turvaline ja viisakas liikluskultuur ning jätab selle saavutamiseks politseinikule laia kaalutlusõiguse rikkumiste sanktsioneerimisel: suuline ja kirjalik hoiatus, trahv 10-100 päevapalga ulatuses ja arest 1-3 päeva. Kuidas hinnata selle teabe alusel järgmisi politseiniku diskretsiooniotsuseid? Kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid 2.1
puhul.34 TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK JA LEGISAKTSIOONILINE PROTSESS Võrreldes tänapäevase Tsiviilkohtumenetluse seadustikuga olid legisaktsioonilise protsessi nõuded palju karmimad. Näiteks puudub tänases kohtupidmises reaalne summa sacramentum nõue- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18.peatükk sätestab küll Menetluskulud, aga nende hulgas ei ole eelpool mainitud summat. Tänapäeval võiks 34 H. Siimets-Gross, Rooma eraõiguse konspekt 2007 lk.23-25 12 summa sacramentum-it samastada parimal juhul riigilõivuga, mille peab avalduse esitaja tasuma toimingute tegemiseks ette, vastavalt Tsiviikohtumenetluse seadustiku §147-le. Riigilõiv tagastakse omanikule vastavalt sama seadustiku §150-le. Summa sacramentum- ile sarnaneb tänapäeval ka tagatis (TsKS 19
Hageja teatas oma nõudluse aluse ja eseme Puudusid eri eeskirjad. Pooled tõied ette oma kirjalikus vormis kohtule. Hagejat abistasid väiteid ja esitasid tõendeid.Kui hageja faktid juristid.Nõudlus tehti teatavaks kostjale-võis osutusid tõendatudk , rahuldas kohtunik esitada oma vastuväiteid kohtule. Kostja hagi.Kohtunik võis otsuse teha ainult kutsuti kohtusse-kui ei tulnu pidi maksma formulas toodud faktide alusel. Kohtunik trahvi.Kohust kõrvalehiiliva kostalt võeti pidi hagi tagasi lükkama kui selgus, et hageja varandus ja anti hagejale.Kui kostja võttis oli nõudnud rohkem kui talle kostja süü omaks lõpetati menetlus.Preetor, kas võlgneb.Kohtuniku otsus lahendas poolte luges hagi vastuvõetuks või lükkas vaidluse tagasi.Järgnes asja arutamine kohtuniku juures-in iudicio Suurt osa mängis kostja vaie-exceptio. Kostja võis nõuda uuel esitamisel, et asja enam ei arutataks jne
kui laps sündis vigasena või rahvaarv liiga suus- vastsündinu tapeti. Rahvakoosoleku ees toimus ka lapsendamine. Pärimisõigus: algas isa surma või vangistusega, vara said ka tütred. Krim. õigus: kasutusel taliooni põhimõte (silm silma, hammas hamba vastu). Kahju sisse nõuda olikannatanu või tema lähisugulase mure. Taolist õigust nim. ka veritasu õiguseks. Kompensatsiooni õigus: tuli majandusliku mõtteviisi arenguna, s.t kahju heastamine rahaga asendas veritasu ausa tapmise korral. Põgenemise instituut- k/t aegumine. Asüül e. varjupaik koht, kuhu süüdlane põgeneb ja kus teda ei tohi kinni võtta. Kohtutegemine: tuleproov, veeproov, hobuse astumine, linnu lend. 2. Võimukorraldus Vana- Eestis. Allikas: Läti Hendriku kroonika (12/13 saj). Periood: XII saj., Eesti iseseisev ( enne võõrallutusi). Eesti asus 12.- 13. saj. (kuni 1218) samal territooriumil, mis praegu. XIII saj.
karistuseks määrati orjaks. Et orjad olid reeglina väljast tulnud ja pärisorjad kohalikud orjad, see Rooma õiguses ei kehti. Orja õiguslik seisund pole püsinud muutumatuna Rooma impeeriumi ajal. 12 tahvli seadused u 450 e.Kr., esimesed seadused. Kui keegi murrab orja luu, too see kaasa trahvu, vaba inimene 300 ja ori 150 (võõras ori, mitte enda=. 3. sajandil e.Kr. Lex Aquille orja tapmine/vigastamine, sel juhul kõrgeim turuhind orja kohta maksta. Iga tapmine ei too kaasa trahvi (julius Paulus kuulsaim jurist), nt kui ori tabatakse abielu rikkumiselt. Urbianus arutleb, kas alati on selge, kes on süüdi orja tapmises. Nt kui lapsed mängivad palli ja see lendab vastu habemeajaja kätt ning orja kõri lõigatakse läbi. Broculus arvas et habemeajaja süüdi, Urbianuse arvates rumal ori, kes ronis ohtlikku kohta, kus lapsed/liiklus. Justianus defineerib institutsioonides (aluseks jurist Florentinius=, et orjus rahvaste õiguse
Põhimõte: annan, et sina annaksid. Andmine kohustab ja lepitab. Kingitus on sihipärane and, mis tehakse kindla vastutasu ootuses. Arhailises õiguses esineb annetus ka seal, kus inimeste suhteid kõrgemate jõududega tuleb korraldada kidlas õiguslikus vormis. Kui naine abiellumise korral lahkus isakodust mehe peresse, tuli seda kinnitada andidega. Ka söök ja jook on annid (pidusöömingud, kokkujoomine). Annetati ka inimesi (kaasavara-vastutasuk spruudiluna) 4.Õiguserikkumine ja trahv Õigusrikkumist tuli arhailises kultuuris samapalju ette kui kõrgkultuuris. Nende ilmnemiseks piisas ka teadmatusest. Menetlust huvitas vaid tegu, mitte selle toimepanija ja tema meelestus.Lex saxonum- kui inimene jääb metsatöödel langeva puu alal ja sureb, siis ei püstitata küsimust kes vastutab, vaid kirjutas ette täis meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu.
tunne. Põhimõte: annan, et sina annaksid. Andmine kohustab ja lepitab. Kingitus on sihipärane and, mis tehakse kindla vastutasu ootuses. Arhailises õiguses esineb annetus ka seal, kus inimeste suhteid kõrgemate jõududega tuleb korraldada kidlas õiguslikus vormis. Kui naine abiellumise korral lahkus isakodust mehe peresse, tuli seda kinnitada andidega. Ka söök ja jook on annid (pidusöömingud, kokkujoomine). Annetati ka inimesi (kaasavara- vastutasuk spruudiluna) 4.Õiguserikkumine ja trahv Õigusrikkumist tuli arhailises kultuuris samapalju ette kui kõrgkultuuris. Nende ilmnemiseks piisas ka teadmatusest. Menetlust huvitas vaid tegu, mitte selle toimepanija ja tema meelestus.Lex saxonum- kui inimene jääb metsatöödel langeva puu alal ja sureb, siis ei püstitata küsimust kes vastutab, vaid kirjutas ette täis meheraha nagu oli inimese tapmise puhul tavaline. Puu oli langenud ja inimese surmanud, see oli ainus õigust rikkuv asjaolu.
Kui keegi oli kaks aastat kinnisasja või ühe aasta vallasasja enda käes pidanud oli ta saanud automaatselt asja omanikuks. Abielu puhul andis aasta kooselamist mehele manus-e naise üle. Vanal ajal oli see abielu vorm vahendiks, et legaliseerida abielu, mis oli sõlmitud vea tõttu, vormivabalt või naise röövimise puhul. Abiellumine oli keelatud vaimuhaigetel ning ka veresugulastel oli keelatud omavahel abielluda. Abielu sõlmimise eelduseks olid siiski mitmed asjaolud. Nagu eelnevalt mainitud pidid mõlemad osapooled olema abieluealised. Samuti pidid nii pruut kui peigmees abielu ühendusega nõustuma ning neil pidi olema abieluõigus ehk jus concubii.Abielu sõlmimiseks pidi saama ka magistraadi nõusoleku. Esialgselt pidi isa tõestama, et tema poeg või tütar on saanud suguküpseks. Abielu muutus kehtetuks ühe poole surmaga nagu see ka tänapäeval toimib. Siiski oli Rooma õiguse kohaselt abielu kehtetu abiellumisõigusest ilmajäämise
Nt. juhtumis esinev isik on/ei ole ametiisik, juhtunud tegu on/ei ole altkäemaksu võtmine jne. Järeldus tuleneb loogiliselt (deduktiivselt) esimesest ja teisest eeldusest. Õigus- ja faktiküsimused otsustatakse eraldi ja, kui need on otsustatud, subsumeeritakse faktid esimesele eeldusele. Rutiini- ja juurdlusotsused Näide õigusnormi rakendamisest üksikjuhtumi puhul: politsei peatab auto, mille juht on süüdi kiirusepiirangu ületamises. Juhile määratakse trahv. Juhtum on osa liikluskontrolli argipäevast. Osasid otsuseid nimetatakse rutiinseteks kahel põhjusel 1) need korduvad nii sageli, et võib rääkida nende massilisest esinemisest 2) juhtumi struktuur. Fakt, mille üle tuleb otsustada (nt mootorsõiduki juhtimine teatud kiirusega) sisaldub vaieldamatult õigusnormis, mida peab täitma. Otsustaja on teadlik nii rakendatava õigusjuhendi kui ka juhtunud fakti detailidest. Otsus on sõna-sõnalt seaduse rakendamine
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). Üldistus annab uusi te
Rooma eraõiguse konspekt 2014 Dr.iur. Hesi Siimets-Gross Miks õpitakse Rooma õigust tänapäeval? - Kas juriidilise hariduse jaoks on vajalik? Kindlasti sooviks iga üliõpilane teada, et milleks ikkagi on vaja Rooma õigust õppida. On ju õigus ikkagi ühe riigi/rahva/territooriumi kohta kehtiv. Roomlased aga ei ela enam ammu ja ükski teine riik ei kutsu ka end otse nende õigusjärglaseks. Siiski on antiikse Rooma õiguse mõju tänapäeva Euroopa maadele (nii kontinentaal-Euroopa kui ka common law omadele) suur. Seejuures on oluline eristada Rooma õigust erinevatel etappidel. Loomulikult ei olnud õigus, mis on Euroopat mõjutanud, arhailine pontifex’ide ehk preester-juristide õigus. Rooma riik muutus juba alates 2.saj eKr suurriigiks (vt kaarti E. Ilusa õpiku taga) ning selle riigi õigus arenes vastavalt sellele. Rooma õiguse õitseaeg oli u 1 saj eKr kuni 3 saj pKr. Sel ajal kujunesid Rooma juristide töö tulemu
Seepärast nimetasid nad keskaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks – saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse. Ajaline piiritlemine Keskaja alguse ja lõpu suhtes üksmeel puudub. Kõige sagedamini peetakse keskaja alguseks aastat 476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus). Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Keskaja alguseks peetakse ka aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse).
Seepärast nimetasid nad keskaega veel ka pimedaks (tumedaks) ajaks saeculum obscurum. Siit tuleb ka inglisekeelne termin dark ages, mida inglisekeelsetes ajalooõpikutes tihti kasutatakse. Ajaline piiritlemine Keskaja alguse ja lõpu suhtes üksmeel puudub. Kõige sagedamini peetakse keskaja alguseks aastat 476, kui võimult kõrvaldati viimane Lääne-Rooma keiser (Romulus Augustulus). Aasta 476 näiteks pidas keskaja alguseks eelpool juba mainitud Itaalia humanist ja ajaloolane Leobardo Bruni. Keskaja alguseks peetakse ka aastat 313, kui ristiusk Rooma riigi lubati, aastat 330 (Rooma impeeriumi pealinn viidi Konstantinoopolisse) ja aastat 375, kui Aasiast tungisid Euroopasse hunnid ja ajendasid sellega suure rahvasterände. Keskaja lõpp on erinevate rahvaste ajaloos erinev. Hispaaniakeelses maailmas peetakse keskaja lõpuks aastat 1492 (lõppes rekonkista /Hispaania tagasivallutamine islamiusulistelt/ ja Kolumbus jõudis Ameerikasse).
mentaliteet olemas. Orju peab pigem loomadeks. Orjus Roomas Roomas orjus eksisteeris rooma ajaloo algusest peale, Rooma õiguse kõige vanemates koodeksites on orjad juba sees. Kaheteistkümne tahvli seadustes u 450 ekr on orjadest mitmeid artikleid sees. Võlaorjusest ei saanud orjaks teha. Võlausaldaja võis müüa oma võlgnikku väljaspool roomat ja müüa teda lihtsalt mujal. Orjad juba seal ka käsitletud vallasvarana, isandale tuli trahvi maksta kehalise vigastumise tõttu. Kui roomas olid orjad mitteroomlased, siis nad olid pärit ennekõike sõjakäikudelt. Mida aeg edasi, seda rohkem toodi. Uusi orje imporditi ka sisse, röövimise käigus toodi samuti. Orjad siiski Roomas kallid, kõik endale orja lubada ei saanud. Samas orja hind sõltus ka tema oskustest. 2 saj ekr hakkasid Roomas tekkima suurmaavaldused.Villad pigem keskmise suurusega u 25 ha. Tavaliselt omati mitut villat
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäitumise korrastamine üldiste j
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
SEMINAR NR. 5 LÜÜBEKI ÕIGUS KÜSIMUSI JA MATERJALE KÜSIMUSED 1. Keskaegse linnaõiguse üldiseloomustus 1.1. Linna määratlemine Linn kompaktse hoonestusega asula, millel on oma haldusorganid ja juriidilised õigused. 20. sajandi linna võis iseloomustada järgmiste tunnuste abil. Ta oli: juriidilise isiku staatuses olev korporatsioon poliitiline kooslus, mida tavaliselt juhib valitud meer koos valitava nõukoguga, kes omab volitusi palgata ametnikke, määrata makse, sundvõõrandada eraomandit jne. majanduslik üksus, mis kindlustab (või vähemalt kontrollib kindlustamist) ennast vee, energia, transpordiga, reguleerib ehitamist ja elamispinna kasutamist, majanduslike ettevõtete paigutamist sotsiaalset heaolu tagav kooslus, mis korraldas hariduse andmist, tervishoidu jne. M. Weberi hinnangul võib lääne tüüpi l
objektiivsest õigusest tulenevat ja kuuluvat õigust. Õigussubjektile kuuluvat käitumise võimalust. Õigustus käituda reegli kohaselt. Ajalooline õigus – kehtivuse kaotanud õigusnormid või mitte- eksisteeriva riigi õigusnormid Nii subjektiivne kui objektiivne õigus tulenevad kehtivast positiivsest õigusest. Õigus kui normatiivne informatsiooni- ja kommunikatsioonisüsteem – see on tänapäeval lisandudnud kahele eespool mainitud õiguse käsitlusele. See tähendab seotust ühiskonna ja õiguse vahel. Küsimus õiguse tegelikust kehtivusest ühiskonnas. Õiguse tänapäevase mõiste tunnused: 1) Objektiivsuse tunnus – õigus on õigusnormide ja käitumisprintsiipide süsteem. Õigusaktidesse koondatud ja formaliseeritud; 2) Subjektiivsuse tunnus – garanteeritud subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus normi- ja printsiibikohaselt käituda;
Lisaks raiuvad nad seedreid ning saavutavad seetõttu jumalate pahameele. VI tahvel: Mehed jõuavad tagasi Uruk'i. Jumalanna Istar armub Gilgamesi ning soovib ta kallimaks saada. Gilgames naerab ta välja, tõmmates kaela Istari viha. Jumalanna palub peajumal Anul saata Gilgamesi kallale taevane härg, lubades muidu surnud allilmast välja lasta. Anu peab nõustuma. Gilgames ja Enkindu võidavad härja. VII tahvel: Peajumalad Anu, Ellil ja Samas on härja tapmise pärast pahased ja määravad Enkindule surmaotsuse. Enkindu vaevleb 12 päeva jumalate saadetud haiguse käes. VIII tahvel: Enkindu sureb 13. päeval. Gilgames on murtud murest sõbra kaotamise tõttu . Enkindu matused. IX tahvel: Gilgames hakkab pelgama, et ka teda võib tabada Enkindu saatus ning otsib teid surmast pääsemiseks. X tahvel:Gilgames läheb kaugele põhjatu mere äärde, kus jumalik kõrtsiemand Siduri soovitab tal surematuse püüdmine järele jätta ning rõõmsat elu elada
PÄRIMISÕIGUS 9 PEATÜKK Pärimise mõiste ja liigid Pärimisõigus- tegeleb isikust järelejäänud varanduse staatuse määramisega. Surma puhul puhtisiklikud õigused kaovad, aga isiku varandusliku õigused kanduvad üle teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste
seas kehtivastformaalsest õigusest IUS CIVILE.-vaidluse objekti formuleeris PREETOR - FORMULA - kirjalik formuleering.Pooled võisid protsessi raames esitada oma nägemuse asjast vabas vormis.Preetorite õigustloov võim konkretiseerus kõige enam PREETORITE EDIKTIDES IN IURE STAADIUMIS 1.Hageja teatas kohtule kirjalikus vormis oma nõude; 2.See nõue tehti teatavaks kostjale ning anti talle võimalus esitada oma vastuväiteid; 3.Kui kostja kohtusse ei ilmunud, pidi ta maksma trahvi legislatsioonilise protsessiga- seal oli kostja kohtusse toimetamine hageja mure; 4.Hagi lükati kogu ulatuses tagasi ning hageja ei võinud samas asjas enam hagi esitada juhul, kui kohtuniktegi kindlaks, et hageja nõue on tegelikkuses väiksem, kui ta on seda hagis väitnud.Kohtuotsuse täideviimist ei täitnud riiklikud organid. Hagejal oli õigus kuni 326.aastani müüa ja tappa kostjat.Edasikaebamine - praktiliselt puudus.Impeeriumi periood
III teema. Õigusnormid 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus. 2. Õigusnormi olemus ja koht sotsiaalsete normide süsteemis. 3. Õigusnormi üld- ja eritunnused. 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. 4.2. Õigusnormide-ettekirjutuste struktuur. 5. Õigusnormide liigid. 6. Juriidiline fakt. 7. Euroopa Liidu õiguse õigusnormid. 1. Sotsiaalsed normid ja nende korrastatus Süsteemiteoreetik N. Luhmann: ühiskond on süsteem, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismina. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Süsteemi omadused ja tunnused: Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – süsteem on eraldatud teistest süsteemidest. süsteemi mõiste põhineb elemendi ja suhte mõistetel. Sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid, mis on omavahel suh
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
