1973-1974 aasta sündmused Eestis (0)

Koostaja : Helen Ojasalu
11.b klass
1973-1974
1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks . Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid.
Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa , lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks.
Rahvusliku koosseisu muutumisega käis kasas olmevägivalla suuremenime, mille all kõige teravamalt kannatasid need eestlased, nii lapsed kui täiskasvanud, kes sattusid vahemusrahvuse seisundisse, näiteks Kohtla-Järvel.
Venestamine ja selle ettekääne – tööstuse forsseeritud arendamine – käisid täie hooga. 18.jaanuar 1973 avatakse Kohtla-Järvel Eesti suurim ja moodsaim põlevkivikaevandus „Estonia“. „Estonia“ kaevandus oli maailma põlevkivi kaevandustest suurim. Oma 65–70 meetri sügavusel kaevandamisega on Estonia kaevandus põlevkivikaevanduste seas maailmas ainulaadne. Ülistatud tööstuse kasu jäi aga käsitamatuks, sest igapäevaste tarbekaupade, sealhulgas toiduainete puudus aina süvenes. Kaup oli madala kvaliteediga, kuid sedagi polnud saada, sest määratud hinnad jäid üldjuhul kauba väärtusest alla ja rohkem kui rahast tunti puudust ostuvõimalusest. Hindu küll aeg-ajalt tõesteti, ent nad jäid ikkagi suvalisteks, mitte turu poolt dikteerituiks. Kaubale, mida poes nappis, pakkus õiglasemat hinda avalik turg , aga seal võis müüa ja osta ainult toidukaupa, mille väikses koguses müügiks tootmine ei olnud päriselt keelatud. Tööstuskaupa aga sai toota ja müüa ainult riik, mistõttu kujunes välja must turg. Mustal turul lõikasid hiigelkasumit need, kellel oli võimalus osta „riigihinnaga“, müüa aga musta turu hinnaga. Sellegipoolest ei saanud rikkust rakendada priiskavas elustiilis, sest see oleks endale kohe SORVVO (omaaegne majanduspolitsei) tähelepanu tõmmanud.
Kolhoosikord ei olnud enam uus. Mõned suurmajandid oskasid oma ettevõtlike ja häid „tutvusi“ omavate juhtide eestvõttel ja Kirovi nimelise kalurikolhoosi eeskujul asutada mitmesuguseid abitootmisi ( suveniirid , vein jms) ja kolhoosnikele viisakat palka maksta. Paraku olid sellised majandid vähemuses.
26.jaanuar 1973 avatakse 1972.aastal valminud Pärnu maanteel asuv Tallinna Ajakirjandusmaja. Ajakirjandus maja sai enda nime selle järgi, et seal töötasid paljude ajalehtede ja ajakirjade toimetused.
28.juuni 1973 stardib esimese eestlasena kosmoselennuks Jaak Laasmaa, kes koos kahe kaaslasega töötab 59 päeva jooksul USA kosmoselabori „Skylab“ pardal .
Majanduse arengule aitas kaasa 1974. aastal täiest ulatuses käiku läinud Lelle-Viljandi laiarööpaline raudtee .
1974. aastal tabas maailma nafta kriis. Põhiline osa naftast tuli OPECi maadest - naftat eksportivate maade organisatsioon - enamus liikmetest Araabiamaad , kes kehtestasid Iisraeli toetavatele riikidele naftamüügi embargo. Laienes peaaegu kõigile arenenud tööstusriikidele. Nafta hind tõusis 4 korda. Hakati ostma naftat NLiidust. Arenenud tööstusriikidest hakkas valuuta väljavool. Nende riikide eneste tootmine vähenes, tööpuudus kasvas, kensianism enam ei toiminud.
6.juuli 1974 toimub Tartus Balti liiduvabariikide VI üliõpilaslaulupidu.