Eesti
kõrgusvõrk
Uue kõrgusvõrgu projekteerimise lähtepunktidest lugege A.
Torimi
artiklit ajakirjas
Geodeet nr 21, 2000: "Eesti
kõrgusvõrgu
renoveerimine ". Teisest ja kolmandast
rekonstrueerimistööde etapist ülevaate saamiseks lugege A. Torimi
ja H. Jürma artiklit ajakirjas
Geodeet nr 35, 2007: "Eesti
kõrgusvõrgu
rekonstrueerimine ".
Neljanda kordusnivelleerimise töödest ülevaate saamiseks lugege A.
Torimi ja H. Jürma artiklit ajakirjas Geodeet nr 41, 2011: "Eesti
kõrgusvõrgu
nivelleerimine 2001-2011/2012".
Lugege
lisaks AS
Planserk aruande "
Geodeetiliste tööde aruanne.
Kõrgusvõrgu nivelleerimine " lk. 4-21, kui näidet kogu
kordusnivelleerimise perioodi (2004-2010) ühe aasta jooksul tehtud
nivelleerimistöödest.
Vastake
alltoodud küsimustele ja postitage vastused foorumisse "Eesti
kõrgusvõrgu rekonstrueerimine".
Võrrelge artikleid Geodeedis nr 21 ja 41. Millised esialgselt planeeritud kontseptsioonid leidsid uue kõrgusvõrgu juures rakendust ja millised mitte?
Algselt plaaniti, uue võrgu nivelleerimistööd võtavad aega 5
aastat, kuid sellega läks aasta kauem. Viidi läbi olemasolevate
märkide ülevaatus ja korrastustööd ( värvimised , katteluukide asendamised jne). Lisaks seoti Eesti kõrgusvõrk Läti
kõrgusvõrguga. Hiiumaa nivelleerimiskäigu puhul kasutati uue käigu
rajamise asemel vana.
Uue kõrgusvõrgu puhul leidis rakendust Rapla -Laiküla, Türi - Tapa ja Rõngu -Võru nivelleerimiskäikude kasutamine. Joonistest lähtudes
ei ole uue nivelleerimise puhul käiku Lelle-Pärnu, küll aga on
täiendav käik Oiu-Rõngu lõigul.
2. Milliseid kõrgusvõrgu konfiguratsiooni muutuseid täheldate
varasemate kordusnivelleerimiste konfiguratsioonidega võrreldes?
Uus võrk projekteeriti käikude süsteemina , mis moodustab 11
suuremat polügooni mandril ja saartel. Lisaks 9 väiksemat polügooni
mandri äärealadel. Uue võrgu projekteeritud
nivelleerimiskäikudesse kuulub 2264 märki. Käikude üldpikkus on
2925 km ja märkide vaheline kaugus 1,3 km.
Kõrgtäpsed nivelleerimiskäigud
moodustasid Eestis 1942. aasta lõpuks 6 suletud polügooni.
Kogupikkuseks oli 1800 km. Nivelleerimiskäikude sõlm- ja
lõpp-punktid kindlustati fundamentaalreeperitega, mida oli 23
(kõrgusmärke kokku 1151). Seinamärkide keskmiseks vahekauguseks
oli 10-15 km ning seinareeperitel 1,5-2 km.
Võrreldes jooniseid (Geodeet nr 21
joonis 2 ja Geodeet nr 41 joonis 1), siis on näha, et viimase
nivelleerimise puhul on rajatud uusi nivellerimiskäike Põhja- ja
Lääne-Eesti rannikualadele ning on tihendatud ka teisi Eesti
piirkondi. Näiteks on täiendavad käigud rajatud Rakke ja Kauksi ,
Räpina ja Kanepi, Mõisaküla ja Häädemeeste ning Aluste ja
Viljandi vahele. Samuti on kõrgused mandrilt üle kantud Hiiumaale.
Rannikualadele rajatud käigud on eelkõige vajalikud uurimaks
maapinna tõusu.
3. Millest lähtuti nivelleerimiskäikude ja reeperite asukohtade
projekteerimisel?
Fundamentaal- ja pinnasereeperite asukoha valikul lähtuti reeperite
pikaajalise säilimise vajadusest. Arvestati asukoha geoloogilist struktuuri ning pinnase omadusi. Nivelleerimispolügoonide algus-,
sõlm-, ja lõpppunktid kindlustati fundamenaalreeperitega.
Seinareeperite asukohad valiti kindla konstruktsiooniga ehitistesse
või suurtesse rändrahnudesse. Käikude planeerimise puhul lähtuti
põhiliselt 1933-1943 rajatud üle-eestilistest kõrgtäpsetest ja
täpsetest nivelleerimiskäikudest. Samuti võeti arvesse
veemõõdujaamade nivelleerimiskäikudesse lülitamise võimalust.
4. Milline on mõõtevahendite komplekt kõrgtäpsel
nivelleerimisel?
Digitaalnivelliir, invar -koodlatid, meteoinstrumendid (digitaalsed termomeetrid , digitaalne hügromeeter , digitaalne baromeeter ,
anemomeeter).
5. Milline on nivelleerimise metoodika erinevus võrreldes varasemate
kordusnivelleerimiste metoodikatega?
Kindlasti peamiseks erinevuseks on, et uue nivelleerimise puhul
kasutati digitaalnivelliire ning mitmesuguseid mõõteseadmeid
meteoroloogiliste andmete kogumiseks.
Üheks erinevuseks võib tuua ka, et mõõtmistel kasutati ainult
sfäärilise pinnaga geodeetilisi märke , sest malmist seinamärkide
tsentri kõrguse määramine on ebatäpne ning seetõttu ei lülitatud
neid põhikäikude koosseisu.
Süstemaatiliste vigade mõju vähendamiseks sooritati
paarisarvulises jaamas vaatlusi ETTE ja paarituarvulises jaamas TEET
eeskirja järgi.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Aigar Nõgene
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid