Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks sa oma prügi siia tood?
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili
"Mees, miks sa oma prügi siia tood ?" küsis kohalik elanik mehelt, kes tema kodu lähedale põõsasse prügihunniku kallas. Mees vastas süüdimatult: "Aga see ei ole kõik minu prügi!"
Inimkond toodab tunduvalt rohkem kui ise tarbida suudab. Seetõttu tekib meeletu kogus ülejääke, mis jäävad meie ümbrust reostama. Lisaks ületootmisele tekitab jääke igasugune tootmine ja ka lihtsalt elutegevus. Kuid elutegevuse jäägid lagunevad looduses, inimtegevuse jäägid seda teha ei suuda. Nagu sellest veel vähe oleks, inimkonna valdav enamus tundub saastamisest mitte hoolivat. "See on ju paratamatus , las ta olla."
Saastatus ei ole paratamatus, see on saastatud mõtlemise vili. Keskkond ei saagi puhtamaks muutuda, kui inimesed ei soovi prügiteket vähendada. Mõned aastad Eestis toimunud kampaania "Tee puhtaks!", kus vabatahtlikud koristasid maanteeservi, andis loodetust vastupidise tulemuse. Teeäärtesse hakkas kogunema hoopis rohkem prahti, sest inimesed teadsid - nagunii korjatakse ära. Lelle lähedal teeäärses puhkekohas olid varem kaks prügikonteinerit ja nende ümber meeletu prügihunnik. Kohalikud elanikud leidsid seal olevat soodsa koha oma prügist tasuta lahti saada. Nüüd on konteinerid ära viidud ja asemele pandud sildid "Prügi mahapanek keelatud!" Mõned meetrid kaugemal varjub põõsas aga vana televiisor koos muu prahiga. Kädva lähedal looduskaitse all oleval Laane asunduse tammede alleel käies riivab silma teeäärne vanametallihunnik.
Prügi on kõikjal meie ümber. Inimesed ei hooli keskkonnast, põhiline, et oma elamine korras oleks. Mis prahist edasi saab, ei huvita kedagi. Kord juba põõsasse visatuna ei ole prügil enam omanikku , ja omanikul prügi. Keskkond ei saa puhtamaks enne, kui inimesed selle suunas mõtlema hakkavad.
Igal pool vedelevatest prügihunnikutest veelgi tähtsusetumana võib tunduda kommipaberite mahaloopimine ja autoaknast prahi väljaviskamine. Aga just need pisiasjad ja nende toimumise "loomulikkus" näitavad mõtlemise saastatust. Kord tuli meie juurde üks autojuht tikke küsima . Ta oli tühja toosi asemel kogemata täis toosi aknast välja visanud. Oleks ta veidi ka keskkonnale mõelnud, poleks probleemi tekkinudki. Kädva karjäär, kus varem ujumas sai käia, on nüüd klaasikilde täis loobitud. Üks osalistest on minu sõber, ja ta ei leia, et oleks midagi valesti teinud. Kuid selline prügi ei riiva mitte ainult silma, vaid on tõsiseks ohuks tervisele. Seda on ka patareid , mida ei tohi tavaprügiga segada. Need on ohtlikud jäätmed, mis tuleks kogumispunkti viia. Aga kergem on ju need lihtsalt ära visata . Pole patareid, pole probleemi.
Näilised pisiasjad panevad aluse tunduvalt suurematele probleemidele kui räpane teeserv. Samm edasi on meeletuid alasid katvad prügimäed ja kõrge saastatusega õhk. Arvatakse koguni, et selle saastamise tulemusena hävitame me oma planeedi ja iseendid ühes sellega.
Michael Crichtoni ulmeromaanis "Sauruste park" (Jurassic Park) arutletakse veidi planeedi hävimise üle. Üks teadlane (Ian Malcolm ) on veendunud, et Maa ei ole ohus. Inimkond ise on ohus. Meil ei ole jõudu Maad hävitada, ega ka päästa. Samas on just inimkond hävimisohus ja endid suudaksime ehk veel päästa...
Saastatuse tõsidust ei usu nn. ökoskeptikud, kes väidavad, et probleemid on tugevasti ülevõimendatud. Nad on veendunud, et järgmise 50 aasta jooksul ei hävi mitte prognoositud 50% loomaliikidest, vaid ainult 1%. Samuti on neil seisukohad paljudes teistes keskkonnaprobleemides. Kokkuvõttes leiavad nad, et saastatus on küll olemas, kuid keskkond tuleb sellega ise toime. Selline seisukoht suurendab veelgi mõistuse saastatust. Paljud inimesed vabanevad seeläbi süütundest prügi tekitamise suhtes ja hakkavad julgemini saastama. Kahjulik on selline suhtumine igal juhul.
Saastatud mõistus avaldub niisiis eelkõige pisiasjades, nagu kommipaberi "mahapillamine", kuid on suuteline tekitama hiiglaslikke keskkonnaprobleeme, nagu õhusaaste ja kasvuhooneefekt. Samas võib saastatud mõistuse puhastamine keskkonna puhastamisest tunduvalt raskemaks osutuda.
Ehk suutis see kirjatükk mõned silmad avada.
Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili #1 Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ProudEstonian Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili
2
doc

Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili

Saastatud keskkond on saastatud mõtlemise vili Ajaloo vältel on inimesed üha enam hakanud teadvustama saastatud keskkonna ohtlikkust ning väärtustama nn rohelist mõtlemist. Viiakse läbi kampaaniaid propageerimaks looduse saastamise vähendamist ning õhutatakse kasutama loodusvarasid kokkuhoidlikumalt. Probleem, millele leidub kindlasti lahenduski, ei puuduta üksikuid riike vaid hõlmab kogu maailma. Miks on meid ümbritsev keskkond nii saastunud? Ajal, mil rajati esimesi tehaseid ning masstootmine oli algfaasis, ei osatud kartagi, et vedelike ning gaaside jäägid võivad loodust kahjustada. Roiskveed juhiti lähimasse veekokku. Taimede ja loomade hukku ei osatud pikka aega seostada reostatud pinnasega. Teaduse arenedes suudeti saastuse allikad leida kuid saabunud sõdade perioodil ei olnud oluline, kuidas relvi toodeti või mil määral heitgaasid atmosfääri mõjutasid. Tähtis oli toodangu maht,

Eesti keel
Eestimaa
2
doc

Eestimaa

Sõites mööda teed, pole kohta, kus poleks midagi ilusate roheliste puude alla visatud- ehtne näide Statoili kohvitopsidest, kilekottidest, mis autoklaasi lendavad ja nägemist takistavad ja see meeletu sodi, mis autodest ja kodust välja tuuakse ja metsaalla visatakse. ,,Küll see ära koristatakse" mõtleb tavaline eestlane. Ja tavalisi eestlasi on meie maal väga palju, kahju, et inimesed ei mõtle iga päev nagu talguliste meeskonnaliikmed, kes märkasid seda saastatud loodust ja võtsid midagi ette. Juba kolm aastat on inimesed ühel heal päeval koristanud metsaalguseid ja jõeääri, puhastades väga väikse osa meie Maarjamaast. ,,Teeme ära" projekt on küll tõhus, kuid miks eestlased ei võiks iga päev mõelda, et parem visata see kommipaber, suitsukoni või närimiskumm prügikasti, kus on selle koht, mitte maha, kus ka teised inimesed suvel paljajalu kõnnivad. See on puhta preztiisi küsimus, kas ollakse mats ja visatakse prügi maha, või olla

Kirjandus
Võru linna saastatus Referaat
9
docx

Võru linna saastatus Referaat

Inimene tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Metsad on olulised puhta õhu tagajad. 3.1 Võru linn 4. Kokkuvõte Referaadi koostamisel sain ülevaate Võru linna üldisest saastatusest. Võru linnas esineb nii vee, maapinna kui ka õhu saastatust. Võrreldes teiste linnadega on see oluliselt väiksem, kuid väikse linna jaoks siiski arvestatav. Vee saastatuse juures välja toodud graafik näitas, et joogivesi on Võrus kvaliteetne ja see pole väga saastatud, kuna tuleb puurkaevudest, kuid ka sellel on oma ohud, kui esinevad rikked puurkaevudes. Ülevaade Võru veekogudest andis selge pildi sellest, et vee kvaliteeti üritatakse parandada iga aastaga järjest enam, kuid see on raskendatud, sest näiteks suureneb prügi hulk ja ka inimeste hoolimatus. Võru linna veekogudest kõige puhtam on Kubija ja saastatuim on Tamula järv. Vee saastatust parandatakse vee puhastamisega.

Keskkonnaõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun