Lühijutt raudteest (0)

Lelle - Pärnu raudtee
Mees läks Pärnus Papiniidu jaamas rongile. Oli nädalavahetuse lõpp. Ta tahtis Pärnust Tallinna rongiga tulla, sest bussid olid välja müüdud ja ta polnud ammu rongiga sõitnud. Ta läks rahulikult 15 min varem rongi peale, et endale hea koht saada. Ta leidis privaatse ja sooja koha keskmises vagunis. Tema juurde tuli piletimüüja. Ta ostis piletimüüjalt sularahas pileti Tallinnasse. Ta imestus , sest pilet oli odavam kui bussipilet. Ta mõtles rahulikult möödunud nädalavahetusele. Ilm oli olnud soe ja ilus. Ta jäi tukkuma. Kui ta ärkas tundis ta kaelal midagi teravat. Ta avas silmad ja nägi piletimüüjat, kes teda noaga ähvardas. Mees ütles:"Mis see nüüd olgu?". Piletimüüja käskis mehel kogu oma varandus heaga ära anda. Mees ähvardas appi karjuda, kuid piletimüüja ütles: "Pole mõtet karjuda kedagi pole rongis peale minu ja rongijuhi. Inimesed ei sõida enam selle rongiga, kõik on otsustand kallima ja kulukama bussitranspordi kasuks, sest raudteed ei ole üle kahekümne aasta parandatud mistõttu rong sõidab aeglaselt. Nüüd tuli mehele meelde, et ta oli just selle kohta "Postimehest" lugenud. Ta pani tähele, et väljas oli juba hämar, kuigi ta oli tulnud lõunase rongiga. Mehele oli elu kallim, kui tal kaasas olev raha. Ta oli juba valmis rahakotti üle andma, kui järsku käis tugev pauk , rong rappus, piletimüüja ja mees lendasid pikali . Mees ei tundnud oma kätt. Ta ronis katkisest aknast välja ja selgus, et raudteed oli hakatud üles võtma, tänu millele kaob jälle üks inimestele oluline transpordivahend paljudes väikestes asulates, mis üldse suuresti tänu raudteele tekkinud on. Mees oli pääsenud, ta jõudis varsti koju.