Hamlet (0)

Hamlet
William Shakespeare
 
Lugesin läbi W. Shakespeare'i näidendi " Hamlet ". Selle sündmustik toimub 17. sajandil ja see kestab umbes kuu aega. Tegevus toimub Taanimaal Helsingöri lossis ja selle lähedal. Autor tegevuskohti palju ei kirjelda, kuid võib välja lugeda, et need on uhkelt sisustatud ja seinadel ripuvad seinavaibad ning maalid.
Esimeses vaatuses näevad Horatio , Bernando ja Marcellus vaimu ja räägivad sellest ka Hamletile. Hamlet saab teada, et Claudius , kes oli Hamleti isa, Taanimaa kuninga, vend, oli tapnud Hamleti isa ning saanud ise kuningaks ja abiellunud Hamleti emaga. Hamlet laseb Horatiol ja Marcellusel vanduda mitte kellelegi vaimust rääkida. Cornelius ja Valtemand saadetakse Norramaale kirja viima ja Lartes sõidab kodust ära Pariisi.
Teises vaatuses saadab Polonius oma teenri poja järele uurima, kirja ja raha viima. Kuningale viib Polonius Hamleti kirja, mis oli mõeldud Opheliale.Polonius tahab Hamletit oma tütrega kokku viia.Kuningas tahab Rosencrantz 'i ja Guildensterni panna Hamleti järgi nuhkida, et teada saada, mis Hamletit vaevab, kuid Hamlet näeb triki läbi. Hamlet kuuleb Poloniuse ja kuninga ning kuninganna jutu lõppu ning oskab osavalt vastata Poloniuse küsimustele, kui nad kahekesi jäävad. Hamlet jätkab hullumeelse mängimist Helsingöri lossi tuleb näitetrupp. Hamlet laseb ühel näitlejatest monoloogi esitada ja pärast esitada laval oma trupiga "Gonzago mõrva". Hamlet kavatseb välja uurida, kas kuningas tappis tema isa.
Kolmandas vaatuses proovib kuningas Ophelia abiga välja uurida, mis Hamletil viga on. Esitatakse näidend, mille Hamlet välja valis. Hamlet ja Horatio jälgivad kuninga reaktsiooni. Kui tuleb koht, kus Lucianus Gonzago kõrva mürki valab, tormab kuningas saalist välja. Hamlet on kindel, et tema lell tappis ta isa. Guildenstern teeb veel katset, et teada saada saladust, mida Hamlet varjab. Gertrud kutsub oma poja enda jutule. Hamlet tapab Poloniuse, kes kuulas pealt ema-poja juttu ja läks ärevusse kuninganna appihüüete peale, arvates, et vaiba taga peidab end hoopis Claudius. Ema tahab Hamletit karmilt noomida, kuid selle asemel räägib mees emale oma isa mõrva loo ja õiendab emaga selle pärast, et too abiellus oma mehe mõrvariga peaaegu kohe pärast kuninga surma.
Neljandas vaatuses teatab Kuninganna kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet peidab laiba ära ja ei ütle kellelegi, kuhu. Claudius saadab Hamleti Inglismaale Norralased lähevad vallutama väikest ala Poolas ja kohtavad teel Hamletit. Mõne nädala pärast tuleb Ophelia lossi kuningannale laulu laulma armastusest. Laertes tuleb märatsedes lossi, et kätte maksta Poloniuse tapmise eest. Kuningas teeb selgeks, et tapja ei olnud tema vaid Hamlet. Hamlet saadab Horatiole, Claudiasele ja Gertrudile kirja. Horatiol käsib kiiruga maalt lahkuda, kuningale ütleb, et tuleb järgneval päeval Taanimaale. Ophelia upub jõkke.Laertes ja Claudius planeerivad Hamleti mõrva.
Viiendas vaatuses maetakse Ophelia ja matustele satub ka Hamlet koos Horatioga. Hamlet ärritub Laertese peale, sest too läks oma õe hauda. Laertes kutsub Claudiuse käsul Hamleti kahevõitlusesse. Kuningas peaks saama Hamleti võidu korral saama kihlveo kohaselt kuus prantsuse rapiiri ja pistoda koos kolme "rakmega", Laertese võidu korral peaks Laertes saama kuus berberi täkku. Hamlet nõustub. Kuninga plaani kohaselt on Laertese mõõga ots mürgitatud ja Hamleti joogipeekris mürk. Hamlet saab väheke haavata , ent saab siiski mürgituse. Gertrud joob Hamleti peekrist ja sureb mürgitusse. Laertes sureb mürgitatud mõõga läbi kui Hamlet teda ründab. Hamlet torkab ka Claudiuse mõõgaga läbi ja laseb kuningal juua oma peekrist mürgitatud jooki . Fortinbras tuleb teatega, et Guildenstern ja Rosencrantz on hukatud . Ellu jääb vaid Horatiole, kes teab peaaegu kogu lugu algusest lõpuni ja jutustab seda rahvale.
Peamised tegelased on Claudius, kes on Taanimaa kuningas. Claudius on väga omakasupüüdlik tegelane, kes tappis oma venna selleks, et saada riigis võimu, saada Gertrudi endale ja krooni. Samas oskas Claudius peaaegu igas olukorras jääda rahulikuks. Ta kahetses oma venna tapmist, aga siiski ei ihanud näha teda elavana, pigem soovis tappa ka Hamleti, kes oli takistus tema teel. Claudius sai ka aru sellest, et Hamlet tegelikult ei olnud lihtsameelne . Teine tegelane oli Hamlet. Ta oli Taanimaa prints, kadunud kuninga poeg ja Claudiuse vennapoeg . Hamlet oli samuti väga kannatlik, kuid tema oli aus. Hamlet põlastas kõike uhkeldavat ja talle meeldis lihtsus. Hamlet oskas hästi mängida oma osa hullumeelsena ning osakas pidada saladusi. Samuti oli Hamlet osav vehleja. Ta oskas lausuda teravmeelseid sõnu ja märkusi õigetes kohtades. Polonius oli lihtsameelne inimene, kes järgis kuninga käsku, et Opheliat Hamletile naiseks saada. Polonius oli küll pugeja , kuid mitte niivõrd suur, ki Guildenstern ja Rosencrantz. Horatio oli Hamleti ustav ja aus sõber, kes oskas samuti sõna pidada. Horatio nägi kogu sündmustikku kõrvaltvaataja pilguga, nähes enamikku Hamletiga toimuvast ja veidi ka muud sündmustikku. Horatio oli üks positiivsemaid tegelasi teoses. Gertrudi ja Ophelia isikuid on raske lahti seletada. Gertrud armastas väga oma poega , kuid ei osanud midagi ette võtta, et leevendada segadust. Gertrud läks mehele üsana pea pärast kuninga surma. Ophelia armastas Hamletit, nagu Hamlet armastas ka Opheliat, aga keeruksed ei lasknud neil kokku jääda. Eriti mõjutas nende suhteid Poloniuse sekkumine loosse ja tema surm.
Konflikt teoses tekkis sellest, et Claudius mürgitas oma venna. Kuningas Hamlet tuli vaimuna ihukaitsjatele ilmutisena ja ,teatades Claudiuse teost Hamletile, palus vaim kättemaksu. Hamlet, kes oma isa väga armastas ja lelle põlastas, oli valmis vaimu soovi täitma.
Huvitavate m6tetega tsitaate:

"lühidus on vaimukuse hing ent venitatus - kest ja välisehe." lk 67

"Õndsad on kõik need, kel verd ja mõistust on nii paras segu, et neil kui pillil vabalt mängida ei saa Fortuna ." lk 108

"Kameeleoni roog: söön õhku, mis on pikitud lubadustega." lk 109

"Miks peame häbiks, et tunglev tulisus meis plahvatab, kui pakanegi võtab tuld ja mõistus on kupeldajaks himule." lk 135

"Kui ma uputan enese meelega, siis on see tegu, igal teol on aga kolm järku: toimimine , tegemine ja kordasaatmine." lk 185

"Pole olemas põlisemaid aadlimehi kui aednikud, kraavilõikajad ja hauakaevajad: nemad jätkavad Aadami ametit." lk 186
Arvan, et "Hamlet" oli hea valik. Konflikt oli väga huvitav ja põnev oli lugeda selle lahenemise lugu. Ehkki lõpp oli väga kurb ja eriti kahju oli Hamletist, siiski oli kergendus teada, et Horatio jäi ellu. Tuleb leppida paratamatusega, et tragöödiad on kurva lõpuga näidendid. Teos oli suurepärane ja tasus ära lugemist!