Peamised asjad, mida seda tehes õpitakse on näiteks aja planeerimise oskus, eesmärkide seadmine ning ka kuidas sinna maale jõuda. Tema arvates võiks selliseid uurimistöid olla rohkem, kuna siis saab õpilane rohkem teada teatud valdkonnast, ning jõuab teha järeldusi ka oma edaspidiseks elukutse valikuks. 3. Minu uurimisteema on: Arheoloogilised leiud. Minu uurimisprobleemiks oleks: Miks uuritakse arheoloogilisi leide? Esimene uurimisküsimus on: Mis tehakse edasi arheoloogiliste leidudega? ning teine: Kes ja kuidas uuritakse leide? 1 2
Kiviaja jagunemine Vanem kiviaeg e paleoliitikum Esimeste inimeste kujunemisest jääaja lõpuni Eestis puudus inimasustus Keskmine kiviaeg e mesoliitikum U 9000 u 5000 aastat eKr Tööriistu valmistati kivist, sarvest ja luust Noorem kiviaeg e neoliitikum U 5000 u 1800 aastat eKr Tööriistad olid paremini töödeldud Savinõude kasutuselevõtmine Arheoloogilised kultuurid Arheoloogilised kultuurid Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust või etnilist ühtekuuluvust. Arheoloogilised kultuurid Kunda kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Kammkeraamika kultuur Nöörkeraamika e venekirveste kultuur Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Miks elasid Kunda kultuuri inimesed suhteliselt väikeste kogukondadena? Inimesed toitusid loodusvaradest. Kui
hilisrauaaeg 1.2. Mis on ajalooline aeg, selle algusaeg ja -sündmus ? 1.3. Millistele allikatele toetudes uuritakse muinasaega ja ajaloolist aega? Arheoloogilistel allikatel: Irdmuistised- töö- ja tarberiistad, ehted, relvad Kinnismuistised- linnused, kalmistud, asulakohad Kirjalikel allikatel- pärinevad naaberrahvastelt 2. Mis on arheoloogiline kultuur? Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Meso- ja neoliitikumi arheoloogilised kultuurid: Kunda kammkeraamika nöörkeraamika e. venekirveste Kultuuri Samalaadsed Kammipiide savinõusid hakati nimetuse arheoloogilised sarnase templiga kaunistama
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine, rehielamu, sutsutuba eestlaste väike palgist hoone, kus elati ja kuivatat...
Alles viimase paari aastakümne väljakaevamised on näidanud, et Kreetas on omal ajal valitsenud ütlemata kõrge kultuur, mille tugeva mõju all seisis Ateena, võib- olla ka poliitiliselt. Säärasel juhul oleks siis müüdi sümbolistliku külje taga õige sisu. Kreeta väljakaevamisi on toimetatud Arthur Evans. Hilisemail aastail on ka ameeriklased seal kaevanud. Kaevamistega on paljastatud hulk linnu, losse ja kultuskohti - kõik väga rikaste leidudega. Saare keskkohalt põhjarannalt on välja kaevatud uhke Knossose kuningaloss. Teine tähtis - Phaistose - loss asus saare lõunarannal mitte kaugel Knossosest. Knossose lossiplaan Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur,
Eesti Muinastaride Selts korraldavad ekspeditsioone. Tegelenud sellised kunstnikud nagu Kaljo Põllu ,,Kodalased" petroglüüfide kogumik. Petroglüüfid pole kunstiliselt eriti kõrgelt hinnatud. Lääne-Mongooliast leitud petroglüüfid on ligikaudu 10 000 a vanad, leitud 21. Saj alguses. Petroglüüfide muuseum Norras Alla muuseum. Sahara kõrbe alad inimesed jäid elama koobastesse, tehti ka heal tasemel seinamaale. Tassiili seinamaalid H. Lhote on teeninud oma leidudega suurt tähelepanu. Uskumus maaväliste jõudue loomingust. Fantastiline kunst e. sürreaalne kunst. Arhitektuuris toimus aga tormiline areng. Tekivad esimesed kivist asulad, mida ümbritsevad müürid ja vallikraavid. Vanimaks peetakse Jeruusalemma lähedal asuvat Jerikot u 8 at eKr. Leitud omapäraseid skulptuure inimkolpadest, mis on värvitud. Catal Hieyuk tähtis kultuurikeskus, kaubanduskeskus. See oli linn kus puudusid tänavad. Seinamaalid majades,
puust . Esemed olid lihvimata ja ei omanud korrapärast kuju . Nöörkeraamika ajal tehtud tööriistad olid lihvitumad ja valmistati ka kirveid jms. Anumad olid kaunistatud nöörijäljenditega ja omasid korrapärast kuju ja oli näha kõrget kunstitaset. 4. Selgita mõisted Neoliitikum noorem kiviaeg Mesoliitikum- keskmine kiviaeg Arheoloogiline kultuur- ühesuguste arheoloogiliste leidudega kultuuripiirkond Arheoloogia- teadus, mis tegeleb väljakaevamistega ning väljakaevatud esemete uurimisega Aletamine- põllu loomine sellisel viisil, et võetakse mets maha ning põletatakse ja saadud tuhka kasutatakse põllul väetisena . Adramaa- muinasajal ja keskajal maamõõtmise viis, maahulk , mida üks mees suudab ühe adraga ära harida. Kolmeväljasüsteem- Ühel põllul ei kasvatata ühte sama kultuuri, põlde vahetatakse
Esialgne fotosüntees konverteeris süsihappegaasi ja vesiniksulfiidi valgusenergia abil suhkruks. Selle protsessi käigus tekkis väävel. Umbes miljard aastat hiljem ehk 2,4 miljardit aastat tagasi algas teine fotosünteesi periood, kus lisandus süsihappegaas ja vesi, millest moodustus päikeseenergia abil glükoos. Sel ajal kasutasid organismid mõlemat süsteemi paralleelselt. · I fotosünteesi süsteem oli primaarne. See väide on kooskõlas ka geoloogiliste leidudega. Fotosüntees toimub kloroplastides, mis pärinevad vabalt elavatest bakteritest, mis on lähedalt seotud tsüanobakteritega. Need fagotsüteeriti ürgsete eukarüootide poolt ja toimisid kui endosümbiondid. · II tüüpi fotosüntees, mille käigus vabaneb hapnik, suurendas vaba hapniku hulka kõigepealt vees ja edasi ka atmosfääris. Seda esialgset etappi nimetatakse ka hapniku holokausti perioodiks, sest ta on väga hea elektronide aktseptor ja on
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr.
täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kuna selliselt kaunistatud savinõud on väga tüüpilised leiud, siis võtsid arheoloogid kasutusele nimetuse kammkeraamika kultuur. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM Nöörkeraamika: Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Iseloomustus tabelis NEOLIITIKUM Arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviisi sarnasust. (Kunda, Narva, kammkeraamika, nöörkeraamika, Asva) 3. Osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode valdkonniti. TABELI ALUSEL! Muinasaja 1.Töö- ja tarberiistade Peamised elatusalad Eluviis, eluase, Matmiskombed periood materjalid asustuse + arheoloogiline 2.Töötlemise oskused paiknemine kultuur
küla, teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna(45),välisohu tõttu olid kihelkonnad liitunud maakondadeks(8). Muinas-Eestis polnud veel tekkinud seisuslikku ühiskonda, kuigi võis juba eristada vabasid kogukondlasi, kõrgema ühiskondliku positsiooniga vanemaid ja trääle e. orje, kes olid naabermaadest pärit sõjavangid. Eestlased säilitasid muinasusu. Arheoloogiline kultuur-ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ning nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kammerkeraamika kultuur- jõudis Eestisse neoliitikumis umbes 3300 a. paiku e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega, mis tehti kammi meenutava riistaga (sellest ka kultuuri nimetus). Tegeldi küttimise ja kalastamisega. Töö-ja tarberiistade
põhjapõtrade küttimise käigus(umbes 10 000 aastat tagasi, siis kui mandrijää taandus Skandinaaviast). Kõige esimesi inimtegevuse jälgi on leitud Østfoldi maakonna kaguosast, Rootsi piiri lähedusest. Puudub kindel teave kust tulenevad norralaste esivanemad või mis teed pidi nad sinna on sattunud, kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud
4.1 Esimesed norralased Kunagised norralaste esiisad olid sattunud praegusele Norra alale põhjapõtrade küttimise käigus(umbes 10 000 aastat tagasi, siis kui mandrijää taandus Skandinaaviast). Kõige esimesi inimtegevuse jälgi on leitud Østfoldi maakonna kaguosast, Rootsi piiri lähedusest. Puudub kindel teave kust tulenevad norralaste esivanemad või mis teed pidi nad sinna on sattunud, kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. 4.2 Viikingite aeg (umbes 8001050) Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades.
Raugaaeg - Jaguneb esemetüüpide,matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks: 1)varane Rauaaeg - 5. sajandist eKr kuni 1. sajandini. 2)Vanem ehk rooma rauaaeg - 1. sajandist kuni 5. sajandini 3) Keskmine rauaaeg- 5.sajandi teisest poolest kuni 8.sajandi lõpuni 4) noorem rauaaeg 9. sajandist kuni 13 sajandi alguseni. 2. Kiviaeg Pulli asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatumispaik Eestis Arheoloogiline kultuur – Ühelaadsete leidudega muististe rühm,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kunda kultuur – levinud kõigis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli võimalik kalastada,küttida vee äärde jooma tulnud loomi. (Nt. Hülge küttimine ) Arvatavasti elati
võõrvõimude järgi. Kiviaeg. Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, mis hõlmab ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu kuni esimeste pronksist esemete kasutusele võtmiseni. Kiviaega Eestis jagatakse omakorda kaheks suuremaks perioodiks: keskmine kiviaeg (e mesoliitikum) ning noorem kiviaeg (e neoliitikum). Jääaja tõttu puudub Eesti ajaloos vanema kiviaja (e paleoliitikumi) periood. Mõiste arheoloogiline kultuur - ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Piiriks mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel loetakse savinõude (e keraamika) valmistamise oskust ja tööriistade valmistamise olulist paranemist. Dateeri Arh kult ja Inimeste Matmis-kombed Eluolu tähtsamad elatus- ja (kuhu ja kuidas asulakohad tegevusalad maeti) Mesoliitik Kunda kultuur
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast
nöörkeraamika kultuur (venekirveste kultuur) (aeg, elanike päritolu, tegevusalad, matmisviis) balti hõimud. Vanim teadaolev inimeste peatuspaik Eestis on Pulli asula, kust leiti 9. aastatuhande algusest pärit inimeste tegevuse jälgi. Pulli asub Pärnu lähedal. Teine tuntud vana asupaik on Kunda Lammasmägi, kus elasid inimesed hiljem kui Pullis. Arheoloogiline Kultuur ühelaadsete leidudega mustiste rühm Kunda kultuur - Mesoliitikum ehk 9000a-5000a ekr. Tegevusalad: jaht, kalastus, koerte pidamine. Tööriistad: Luust, kivist, puust,luust, tulekivist. Tööriista liikideks olid uuritsad(tükeldati sarvi ja luid), kõõvitsad(roogiti looma rahkasid), kivikirved, talbad(pisikesed kirved),jne. Kammkeraamika kultuur Algas 4. aastatuhandel. Elanikud oli kütid ja kalastajad soome-ugri päritolu. Tegeleti keraamikaga,mis oli uus tegevusala. Veel tegeldi
noorem viikingaeg u800-1050a. pKr hilis rauaaeg u1050-...1300a. pKr Muistised: kinnismuistis, irdmuistis, ajalooline aeg, Muinasaega uurivad teadused: arheoloogia, numismaatika, etnoloogia, rahvaluule, kroonikad, Kiviaeg §2 Pulli asula: u7500a. eKr/asus Pärnu jõe ääres/Sindi lähedal Kunda Lammasmägi: Pullist mõnevõrra hilisem/saarel Kunda järvel Arheoloogiline kultuur: ühelaadsete leidudega muististe rühma/tegevusalade, eluviiside sarnasuse alusel/vb ka etnilise ühtekuuluvuse põhjal, nimetatakse ... Kunda kultuur (mesoliitikum,kalapüük, küttimine/elupaigad vee ääres,tulekivist/kvartsist tööriistad(nooleotsad,kõõvitsad(loomanahalt rasvakihi kaapimisel, luu- ja puitpinna tasandamisel), uuritsad.pistikterad, uuritsad(sarvede töötlemisel ja tükeldamisel),kivikirved(väiksemaid nim. talbadeks),
küsis neilt proteeside kohta kaebusi ja sai teada et vanematel inimestel on rohkem kaebusi hambaproteeside kohta.See soovitab et täisproteesid saavad parandada välimust ja et vanemad patsiendid saavad rohkem teadlikuks hammaste välimuse kohta vananedes. Matthias RE leidis, et vananedes enda hammaste kritiseerimine väheneb.Kuigi hambaarstid hindavad vanust kui muutudes vähem atraktiivsemaks mida rohkem vananed. Teise uuringu tulemused nõustuvad nende leidudega. Kuigi need uuringud annavad informatsiooni vanade patsientide tujude suhtes, keegi pole otseselt uurinud proteeside eelistusi täitsa hambutute inimeste peal. Eelnevalt loetud kõige efektiivseim uuring enne tõi välja suusisesed pildid kus pole ühtegi vananemise märki.Patsiendid oleks seejuures suusisese välimusega hinnatud kui noor inimene. Lisaks vastanuitest kes vastasid esteetiliste proteeside küsimustikele ei olnud jagatud vanuse gruppidesse
Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Hinduism on India traditsiooniline usund. Hinduism on läbinud mitu arenguetappi. Kõige varasem oli veeda usund, sellele järgnes brahmanism. Tänapäevane hinduism sugenes 8.-9.saj., seda on väliselt mõjutanud budism ja dzanism INDIA KUNST Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased. Algas ühiskonna lõhenemine kastideks. Lõhe tekkis ühelt poolt sõdurite ja preestrite vahel, teiselt poolt talupoegade ja põllutööliste vahel. Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks. Ristumiskohal, kunstluku künkal oli viigipuu, mille alla vanemad kogunesid nõu pidama
jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi 16. MÕISTED Ainelised ajalooallikad töö- ja tarberiistad, ehted, relvad jne Ajalooallikad teadmised/esemed, mille põhjal on võimalik teada saada inimühiskonna varajasemast elust, kommetest jne. Arheoloogia muinasteadus; teadus, mis käsitleb inimühiskonna varasemat ajalugu muististe põhjal Arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega muististe rühm. Kaheväljasüsteem üks peremees pidas kahte maalappi. Üks neist oli ühe aasta kesal, teine kasutusel, järgmine aasta aga vastupidi. Kihelkond mitu küla moodustavad kihelkonna. Kirjalikud ajalooallikad Kiviaeg ajajärk, kus peamised tööriistad valmistati kivist- Linnus Maakond mitu kihelkonda moodustavad maakonna Mesoliitikum keskmine kiviaeg. Muinasaeg ajajärk esimeste inimeste ilmumisest kuni 13. saj alguseni pärast Kristust.
3. Muinasaja uurimise allikad ja teadused. Kinnismuistsed (asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, relvad, ehted, töö- ja tarbeesemed) Etnograafilised andmed (rahvaluule, eesti keel) Naabrite kirjalikud allikad 4. Kiviaja kultuurid: DATEERING, ASUKOHAD Kunda kultuur Kõik Eesti mesoliitilised asulapaigad kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Kunda kultuur on üks arheoloogilistest kultuuridest sarnaste leidudega mustiste rühm, mis näitab, et antud piirkonna asukate eluviis oli ühesugune, st tegeldi samasuguste tegevusaladega, kasutati sarnaseid tööriistu ja võisid olla ka ühesugused matmiskombed. 1) Asulakohad (lk 12) · Rajate veekogude lähedale 2) Töö-ja tarberiistad (lk 13) · Valmistati kivist, luust ja sarvest, ka puidust · Kivist kasutati kõige enam tulekivi · Kivikirved olid ebakorrapärased 3) Elatusalad (lk 13) · Kalastamine, küttimine, korilus
3 3. KIVIAEG EESTIS: · Kiviaeg on Eesti ajaloo kõige pikem periood, hõlmates ajavahemikku alates esimeste inimeste tulekust Eesti alale pärast jääaja lõppu Põhja-Euroopas ~X at.eKr. kuni esimeste pronksist esemete kasutusele tulekuni II at.kp.eKr. Kiviaega Eestis jagatakse kaheks perioodiks: keskmine kiviaeg e. mesoliitikum ning noorem kiviaeg e. neoliitikum. · Mõiste: arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust ning arvatavasti ka etnilist ühtekuuluvust. Arheoloogiline Elatus- ja Matmiskombed Elanike kultuur tegevusalad (kuhu ja kuidas päritolu ja maeti) muud iseloomulikud
1985. aastast kuulub Altamira koobas UNESCO kultuuripärandi nimekirja. 9 3. LASCAUX 3.1. Lauscauxi koopad Lascaux on arvatavasti kuulsaim muistsete inimeste seinamaalidega kaunistatud koobas, kuid samal ajal on see ka üks kõige hiljem avastatuist Lascaux avastati alles 1940. aastal. Kuna Lascaux avastati nii hilja, siis ei kahelnud maalide vanuses enam keegi. Oldi ju juba varem samalaadsete leidudega kokku puututud. Hämmastas vaid maalide rohkus ja ilu. Euroopas on leitud poolteistsada maalingutega koobast. Lascauxi leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks. Siin on kõrvuti kütitavate loomadega kujutatud ka väga primitiivselt inimesi. Praeguseks arvatakse, et Euroopas leidub veel palju avastamata koopaid. Siiani leitutest on suurim Kesk-Prantsusmaalt leitud asukoht Leoni lähistel. 3.2. Koobaste Asukoht
Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid.(3) 5 INDIA KUNST Nagu Hispaaniaski, nii leidub ka Indias esiajaloolisi koopamaale, noorema kiviaja kultuuri säilmeid, nõusid ja kujusid, mis sarnanevad Mesopotaamia vanimate leidudega. Väljakaevamised Mohendzo-Doros ja Harppas tõid päevavalgele IV ja III at. e.m.a. kuuluvaid mälestusi. 2000e.m.a. tungisid Indiasse aarialased. Algas ühiskonna lõhenemine kastideks. Lõhe tekkis ühelt poolt sõdurite ja preestrite vahel, teiselt poolt talupoegade ja põllutööliste vahel. Inimesed elasid tänaval neljas osas, mis olid määratud nelja kasti jaoks. Ristumiskohal, kunstluku künkal oli viigipuu, mille alla vanemad kogunesid nõu pidama. Tänavad lõppesid
Küttide ja korilaste kultuur. Keraamikaeelne neoliitikum. Lähedalt on leitud skulptuure: “Inimfiguur”, Piilarid kätega, Osadel piilaritel on loomafiguurid, müstilised märgid, leitud on ka ümarplastikat( sisalik-lõvi) II Kiht Nn Lõvipiilari hoone Teooria järgi astronoomilise struktuuriga, tähtkujude kujutamisega Nevali Cori 8500-7900 eKr Tänapäeval veealune ning ei ole uuritav. Sarnased Göbekli leidudega. Varane madalkuumuskeraamika Catal Hüyük 7500-5700 e.Kr Elamuala, inimasula, linnatüüp. Mudatellised ja looduskivi, siseruumides savikrohv kaevati u. 60ndatel võis olla primitiivne kaitsemüür Kärgjas struktuur, puudus tänavate ja väljakute struktuur, käidavad katused, sissepääsud olidki valdavalt katuste kaudu, väikesed aknad Härjakultus- modelleeritud härjakolbad seintel Väiksed savifiguurid- savist, kivist, paksud naised( emajumalannade, preestrinnade kujud)
kõrge). Mõlemad on kahjuks hävinenud, kuid osa tamburit ja piirdeid kaunistanud reljeefid on meieni jõudnud. Eriti huvitavad on need tükid, mis näitavad stuupa kunagist struktuuri, kus hauaküngas oli kaetud erinevate kujutistega - Buddha ümbritsetuna kummardajatest, lõvidest ja valvuritest, samuti stseenid ta elust. Stiil, mida kasutasid Amaravati kunstnikud, erineb nende kaasaegsetest nii Mathuras kui Gandharas. Teatud viisil on ta lähedamalt seotud Sanchi leidudega - detailirikkus, püüe katta ühtlaselt terve pind, kuid ruumikujutamine on veel nõrk. Raidkiri Sanchis lubab arvata, et osa kunstnikke kuulus elevandiluuvoolijate gildi ja tõepoolest seletab elevandiluu või puidu kasutamine esialgse materjalina selle laadi piinlikku täpsust ja dekoratiivset terviklikku kujundust. Veel üks erinevus põhja koolkondadest on materjal - lõunas kasutati selleks kas marmorit või lubjakivi. 4. GUPTA PERIOODI KUNST (300-600 pKr)
!! Kammeraaltööd Vaja läbitöötada kogu materjal, mis kaevamisel leitud. Leide konserveerida, nummerdada, karpidesse panna ja hoidlasse viia. Joonised õigelt vormistada, aruanne kirjutada. Dateerida. Uurimistöö kuidas seda materjal tõlgendada? Mis objektiga tegelesid? Mis ajast leiud? Kronoloogiad Absoluutne kronoloogia dateeritud kindlate numbriliste väljenditega. Suhteline kronoloogia täpseid aastaarve ei teata. Räägitakse leiust võrreldes teiste leidudega, nt tollest odaotsast vanem aga sellest mõõgast noorem. Stratigraafiline meetod jälgitakse esemete leiukohta ja kihti jälgitakse tähelepanelikult, et õiget aega paika panna. Alati ei saa arvestada sügavust, vata kihti! Stratigraafia on kihtide kujunemise lugu mitte sügavus. Tüpoloogiline meetod (Oscar Montelius) teatud esemed esinevad koos. Ammunooled muutuvad peenemat paksemaks, sest kaitserüüd muutuvad tugevamaks. Võimalik kasutada täppisteadusi
Suurem tõus hülgeküttimises toimus pronksiajal. Mõnedes tolle aja asulakohtades moodustavad hülgeluud valdava enamiku loomaluudest. Seda seletab kaubavahetuse elavnemine Läänemerel. Ilmselt olid hülgerasv ja nahad juba tol ajal hinnatud kaup. Hülgerasvaga võidi kaubitseda veelgi varem. Seda on toodud seletuseks kammkeraamika tüüpi savinõude levikule Läänemerel. Vanimad harpuunid tehti luust. Rohkete hülgeküttimisele viitavate leidudega pronksiaegsed asulad Eesti rannikul ja saartel moodustavad üsna omanäolise kultuuri, mis erineb teistest samaaegsetest asulatest. Seetõttu võib arvata, et hooajati hülgeküttimisega tegelevad üksikud rannakülad tekkisid juba väga kauges minevikus. Enam vähem sarnane olukord säilis Eestis kuni möödunud sajandini, kuigi arheoloogilised leiud hülgeküttimise järjepidevust otseselt ei kinnita. Aja jooksul täiustusid hülgepüügiriistad ja -meetodid
Elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades. Nende sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade, puukoorte ja talvel ka mätastega. Püstkoja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Eestis on Pulli asula (asub Pärnumaal) , mis on pärit 9.at eKr. Kunda asula oli enne Pulli asula avastamist vanim teadaolev asula. Lammasmägi oli siis olnud väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiline kultuur on ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, ka etnilist ühtekuuluvust. 4. Kammkeraamika kultuur 4.at.algus, venekirveste kultuur 3at.algus e.Kr Kammkeraamika kultuur. 4.at-3.at. Elanikud olid pärit Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mägede vahelt. Nimi tuli sellest, et need elanikud tegid savinõusid, mille välispinda oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Elanikud tegelesid küttimise, kalastamisega
mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr. e. Kr.
mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri, mis on levinud kõigis Läänemere idaranniku maases, alates Lõuna-Soomest kuni Visla jõe suudmeni. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust ja sarvest aga ka puust, kivimitest kasutati tulekivi ja kvartsitükke. Tööriistadest tuntud: kõõvitsad, uuritsad, pisiteralised tööriistad. Suuremad tööriistad olid: kivikirved, talbad. Tegevusaladeks olid: metsloomade jaht, kalapüük. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab selle aja elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, harvem ka etnilist ühtekuuluvust. 4/5. Kammkeraamika, venekirveste ja Asva kultuur Nimetus Kammkeraamika Venekirveste kultuur Asva kultuur kultuur Aeg IV aastatuhande algus III aastatuhande algus IX sajand-VI sajand e.Kr. e. Kr. e. Kr.
Esialgne fotosüntees konverteeris süsihappegaasi ja vesiniksulfiidi valgusenergia abil suhkruks. Selle protsessi käigus tekkis väävel. Umbes miljard aastat hiljem ehk 2,4 miljardit aastat tagasi algas teine fotosünteesi periood, kus lisandus süsihappegaas ja vesi, millest moodustus päikeseenergia abil glükoos. Sel ajal kasutasid organismid mõlemat süsteemi paralleelselt. I fotosünteesi süsteem oli primaarne. See väide on kooskõlas ka geoloogiliste leidudega. Fotosüntees toimub kloroplastides, mis pärinevad vabalt 2 elavatest bakteritest, mis on lähedalt seotud tsüanobakteritega. Need fagotsüteeriti ürgsete eukarüootide poolt ja toimisid kui endosümbiondid. II tüüpi fotosüntees, mille käigus vabaneb hapnik, suurendas vaba hapniku hulka kõigepealt vees ja edasi ka atmosfääris. Seda esialgset etappi nimetatakse ka hapniku holokausti perioodiks,
Püstkoja keskel aus tulekolle, mis andis soojust ja valgust. Elanike päritolu: See küsimus pole veel täielikul lahendatud. Oletatavasti tulid Kunda kultuuri esindajad lõuna poolt Euroopast (tänu tulekivile, mida Eestis ei leidu). NT: Lõuna-Leedust ja Valgevenest. Tegevusalad ja tööriistad: Töö- ja tarberiistad olid tehtud kivist, lust, savist või puust. Tähtsal kohal oli jaht ja kalapüük. (põdrad, koprad, karud, metssead, veised) Arheoloogiline kultuur: Ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala eöanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, mõningate arvates ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuulusid Kunda kultuuri alla. See oli levinud kõikides Läänemere idaranniku maades. 4. Kammkeraamika kultuur: 4. aastatuhat e.Kr. Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp. Anumaid kaunistati kammilaadse tööriistaga. Sellest ka nimi. Seda seostatakse uute hõimude sisserändamisega Eestisse
Harry Burtoni, joonistajad Halli ja Hauseri, New Yorgi Metropolitan Museum of Arti teadlase Arthur C. Macei, kes oli juhtinud vljakaevamisi Lischti pramiidi juures. Edasi tulid kirjade tundja professor dr. Alan Gardiner, pitsatite ekspert professor dr. Breasted ja Kairo Rahvusmuuseumi riikliku keemiaosakonna direktor Alfred Lucas. Esmalt murti lahti Tutanhamoni haua eeskambri sein ja uuriti 8 3,6 meetri suurune hinnaliste leidudega tidetud ruum phjalikult lbi. Nagu pitseri esialgne vaatlus oli tunnistanud, polnud seegi haud jnud rstajatest puutumata. Igatahes olid rvijad sisse murdnud ainult vikesesse aardeid sisaldanud kaljukambrisse, nii et nende saagiks olid langenud vaid viksemad esemed. Kik see oli juhtunud, nagu hiljem kindlaks tehti, varsti prast surnud vaarao sngitamist. Seega on ka seletatav, miks hauarstajad olid kambriuksed tabamise kartusel taas kinni pitseerinud.
vähesus, savitsivilisatsioon. Riiklus teke- 3000 eKr kujunesid järk-järgulise arengu tulemusena mitmed sumeri linnriigid. Ühtset riiki Mesopotaamias sel hetkel ei tekkinud. 2340 eKr vallutas Akadi valitseja kõik olulised sumerite linnriigid ja rajas esimese suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Keskmine kiviaeg Eestis Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur (9000-5000 eKr) Asukohad- siseveekogude kaldad Töö-, tarberiistad- kivi, luu, sarv, puit. Tulekivi riistade servade teritamiseks kildude lõhestamine. Elatusalad- kalastus, küttimine, korilus PILET 8 Mesopotaamia religioon ja kultuur Assürioloogia. Sumerite leiutised. Kiri ja haridus. Religioon: panteon, templid, surmajärgsus
Läänemereni, lõunas Ukrainasse. Algul olid võrdlemisi väikesed avaasulad, hiljem kindlustatud asulad. Kalmistud olid suured, ühes kalmistus 100 või isegi u 1000 hauda. Iseloomulik on põletusmatus saviurnis. Samas on arvukalt ka neid matuseid, kus põletatud luud on asetatud kohe hauda, vahest on selliseid haudu kas pealt või põhjast kividega sillutatud. Maetud on ka põletamata. Palju on peitleide, sageli on tegu ühe esemetüübi leidudega. Tähtsal kohal oli vahetus. Kultuuri hilises järgus hakati valmistama pronksnõusid. Üldse arenes pronksitöö selles kultuuris kõrgele tasemele. Lausitzi kultuur püsis ka rauaaja alguses, võttes üle raudesemed ning lõppes alles u 300 eKr. Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade kultuur. Juhtmuistiseks kalmistud, kus esines sageli koos nii põletusmatuseid urnidesse kui ka laibamatuseid
Foiniikia tähtsamateks linnriikideks olid Byblos, Siidon ja Tüüros. Nende rikkus põhines peamiselt transiitkaubandusel Ees-Aasias, Egiptuse ja Vahemere läänepoolsete maade vahel. Oma heade laevade tõttu (seedripuust laevad) varustasid nad kaupadega nii Mesopotaamia kui ka Egiptuse suurriikide valitsejaid. 2. Keskmine kiviaeg Arheoloogiline kultuur. Kunda kultuur: asulakohad, töö-ja tarberiistad, elatusalad. Arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab inimeste tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Mesoliitikus 9000-5000 ekr kunda kultuur asula järgi Lammasmäe. Materjalid, töötlemise oskused: kasutati tulekivi, sarve, luud, puitu, nahka, kvartsi. Servade töötlemine tulekiviga servade lõhestamise teel. Kalastusvahendid luust ja sarvest. Tegevusalad : kalastamine, jaht (põdrad, koprad), korilus. Eluviis, elukoht: elati siseveekogude kallastel, elati mõnede peredega koos, rändav eluviis,
Närvilisus ja unetus on kõige tavalisemad ebasoovitavad kõrvalnähud, kuid tavaliselt alluvad kontrollile annuste vähendamise või ravimi manustamisel vahelejätmise abil õhtupoolikul või enne und. Lisaks sellele võib ravim esile kutsuda ülitundlikkust (kaasaarvatud nahalööve), nõgesepalavikku (paistes, sügelevad laigud nahal), palavikku, eksfoliatiivset dermatiiti (kestendavad laigud), reumaatilist erüteemi (akuutne põletikuline nahakahjustus) koos vaskuliidi histopatoloogiliste leidudega (veresoonkonna kahjustus), THROMBOCYTOPENIC PURPURA't (tõsine verehüübimise häire), anoreksiat, iiveldust, peapööritust, südamepekslemist, peavalu, düskineesiat (lihaste tahtele allumise kahjustus), unisust, vererõhu ja pulsi kõikumisi nii üles kui alla, tahhükardiat (kiire südamepekslemine), angiin (koos valuspasmidega südames). Arütmiat, kõhuvalu, kaalust allavõtmist pikaajalise ravi perioodil.
Põhjasõda (põhjused, tulemused). 38. Millal kapituleerus Tallinn? 39. Esimesed eestikeelsed trükised. KORDAMISVASTUSED 1. -9500 aastat 2. -8500 aasta pikkune periood 8000 a. eKr. Kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12 saj. lõpul 3. Pulli asula, 9000 a. algusest eKr. Pärnu jõe ääres, Sindi lähedal, Kunda jalamägi, Lammasmägi, 7000 a. keskpaigast eKr. 4. Kunda kultuuri kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. See kultuur hõlmab ühelaadsete leidudega muististe rühma, mis peegeldab teatud territooriumi asukate etnilist ühtekuuluvust, tegevusalade ja eluviiside sarnasust. Kunda kultuur levis kõigis Läänemere idaranniku maades(asulad veekogu ääres). 5. Kammkeraamika kultuur kujunes välja Laadoga järve ümbruses ning levis Läänemere idarannikule. Tulenes uuest savinõude valmistamisviisist, kus välispinda kaunistati lohukeste ning täketega, mida tehti kammi meenutava esemega. 6. Nöörkeraamika e
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum
Tööviljakus kasv, metsad võeti maha raudkirvedega, maa künti üles rauast adraga, Vili koristatud rauast sirpidega ja heina rauast vikatidega. Võimaldas üles harida uusi põlde ja kasvatas saagikust. Teiselt poolt ulatusid siiani välja rooma impeeriumi kaubanduslikud mõjud.Roomlased avastasid läänemere ja merevaigu. Visna jõgi merevaigu tee.Vahetati roomamüntide vastu ja ehete.Läti rannikult, kuramaarannikult küll leitud aga tegemist väheste leidudega. Põhiliselt saadi leedu rannikult ja preisimaa rannikult. Esimsed kirjalikud allikad läti hõimude kohta.(Germaania )908 pKr. Aistide hõimud.Ise ei kasuta merevaiku üldse jaimestavad et saavad selle eest tasu. Veel üks tegur toonane euroopa oli rahulik ajajärk,läti aladel nendel sajanditel ei tunta enam kindlustatud asulaid. Umbes 5 saj -8 saj. Keskine rauaaeg.Pkr.Soodne ajajärk, püsisid kaubandus sidemed ja põlluhraimine jne.Lõppenud rooma raua aeg ja rahu
penetreerivate vigastusega. Rindkeretrauma letaalsuseks märgitakse kirjanduses 62%, 495 penetreeriva südamevigastuse letaalsuseks 88%. Rindkeretraumade korral on kuni 20% juhtudest paralleelselt haaratud ka kõhu piirkond. Nüride vigastuste korral esineb sageli olukorra valesti hindamist ning vigastuste mõju alahindamist. Seetõttu tuleb rindkeretraumaga haiget põhjalikult uurida. Alati tuleb silmas pidada vigastuste mehhanismi ja seda uuritavate leidudega kõrvutada. Põhisümptomid: valu hingamisel, õhupuudus, piiratud hingamisliigutused, nähtavad vigastustemärgid, valu rindkere kokkusurumisel. Terminoloogia Nüri rindkeretrauma – jõumõju ilma kehapinda sissetungimata Penetreeriv rindkerevigastus – rindkere läbiv vigastus – võõrkeha on tunginud rinnakorvi Roiete hulgimurd – mitu roiet on murtud Mitmekordsed roiete murrud – roided on mitmest kohast murtud
annaabi.ee 
