Paleo-, Meso-, Neoliitikumi kunst (0)

Paleoliitikumi kunst
Inimeste eellasel – arenenud sääreluud, kolju (liigendatud)
- 4 at. eKr Egiptuses koos riikluse ja linnadega.
paleoliitikum – 2 milj. a tagasi
u. 10 000 eKr hakkab Euroopas jääkilp sulama.
Kaljumaalingud Lääne-Austraalias – primitiivsed looma- ja inimfiguurid.
Lääne-Euroopas Püreneede mäestike lähiümbrus – koopamaalid. Hispaania ja Prantsusmaa piiril . Kujutatud on põhjapõtru, mammuteid, ninasarvikuid, 30 000 a vanad.

Kunsti tekkimine.
Paleoliitikum – 30 000 – 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist , leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi , näiteks Willendorfi Veenus – rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana.
Kunsti sünni teooriad:
Usundid: maagia (jahi – ja viljakusmaagia)
Toteism – uskumus , et me pärineme loomadest, lindudest.
# viljakusmaagia – Willendorfi Veenus . Keskmine eluiga lühike, laste suremus suur.
# toteism – kujutas mittekütitavaid loomi ( leopardid , ninasarvikud ja linnud , kelle liha ei söödud)
Mänguteooria – 18. Saj. – inimeste mängulust. Võib märgata värviga mängimist. Altamiras värvilised lainelised jooned, käejäljed e. Altamirira „makaronid“.
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst
Mesoliitikum algab jääkilbi sulamisega 10 000 a eKr. Üleminek tootvale eluviisile, põlluharimisele. Lähid-Idas 8. At eKr esimesed põlluharijad. Eesti alal u 2. At eKr. Põhja-Euroopas võeti aluseks keraamika kasutamine. Eestisse jõudis keraamika 4 at. eKr.
Neoliitikumi lõpp – metallide kasutuselevõtt. Pronks 3500 eKr. Raua kasutuselevõtt 2. At eKr.
Põhja-Euroopasse pronks ei jõudnud. Eestis lõpeb neoliitikum u 5. saj. eKr.
Mesoliitikumis koopamaalida allakäik – ehitatakse endale puidust, mätastest elamud. Ilmuvad seinamalid kunstnike kodude seinale, kuid need on väikesemahulised. Maalikunsti märgatav taandareng . Maalikunsti peamiseks liigiks kujunevad kajudele kraabitud, värviga täidetud joonistused e. petroglüüfid. Leiukohad: Põhja-Euroopa(Karjala, Põhja-Norra, Valgemere rannik ), Lõuna-Euroopa.
Vanemad 4. At. eKr. Eesti aladelt pole leitud, küll aga hilisemad leiud Põhja Lätist. Eesti Muinastaride Selts – korraldavad ekspeditsioone. Tegelenud sellised kunstnikud nagu Kaljo Põllu „Kodalased“ – petroglüüfide kogumik. Petroglüüfid pole kunstiliselt eriti kõrgelt hinnatud. Lääne-Mongooliast leitud petroglüüfid on ligikaudu 10 000 a vanad, leitud 21. Saj alguses. Petroglüüfide muuseum Norras – Alla muuseum. Sahara kõrbe alad – inimesed jäid elama koobastesse, tehti ka heal tasemel seinamaale. Tassiili seinamaalid – H. Lhote on teeninud oma leidudega suurt tähelepanu. Uskumus maaväliste jõudue loomingust. Fantastiline kunst e. sürreaalne kunst.
Arhitektuuris toimus aga tormiline areng. Tekivad esimesed kivist asulad, mida ümbritsevad müürid ja vallikraavid. Vanimaks peetakse Jeruusalemma lähedal asuvat Jerikot u 8 at eKr. Leitud omapäraseid skulptuure inimkolpadest, mis on värvitud. Catal Hieyuk – tähtis kultuurikeskus, kaubanduskeskus. See oli linn kus puudusid tänavad. Seinamaalid majades, kujutatud on kaarte, millest algas karteograafia. Laibad visati raisakotkastele nokkida – kasutati ka masdaismis. Õpiti kasutama pronksi, kuid seda hoiti saladuses. Pronksist valmistati ka relvi . Oksidiaanist – vulkaanilisest kivimist – valmistati tööriistu, relvi. Maakividest ehitised ilmuvad hiljem. Malta saarel algab megaliitarhitektuur e maakividest ehitiste rajamine. Malta hauakambrid ja templid olid ristiklehe kujulise plaaniga. Templid u 5300 eKr. Malta on üks vanimaid Euroopa kultuuri hälle. Ggantija tempel asus ühe Malta läheduses asuval väikesaarel. Megaliitehitised Briti saarel ja Prantsusmaal rajati 3 at eKr. tundmatute rahvaste poolt. Hiljem kasutasid neid keldid kui pühapaiku. Newsgrangi hauakambritesse maeti Inglise kuningaid.
Stonehenge – vabaõhu tempel. Selliseid vabaõhutempleid on leitud ka Šotimaalt. Läbimõõt 60 m.
Keskel asus ohvrialtar . Stonehenge on ka maetud inimesi. Matusepaiga tähiseid nim. dolmeniteks – 2 kõrget vertikaalset kivi mille peale on pandud kiviplaat. Menhereid võib näha üksikult looduses. Saksamaal 7-8 m kõrgused, tähendust ei teata, tuntuim asub Prantsusmaal Bulagne Cannacis. Leitud ka Skandinaaviast, Põhja-Hispaaniast. Neoliitikumi alguses hakati laialdasemalt kasutama savinõusid. Eestis vanim Narva tüüpi keraamika, mis oli praktiliselt ilma ornamendita. Kammerkeraamiline põlluharimine u 1500 eKr. Kagaskudumisoskuse tekkimine, kasutati ehteid.