50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-05-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Siim Opivalov
Õppematerjali autor
1.MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad järgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jäänused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja kaitserajatised - Kalme konstruktsioonid => Millised olid muinasaja matmiskombed ja kalmed - Esemete jäänused => Millised olid muinasaja nõud, ehted, töö- ja tarberiistad jms · KEEMIA - Määratakse leidude vanus · ZOOLOOGIA - Loomade jäänused => Milline oli loomastik muinasajal BIOLOOGIA => Milline oli muinasaja taimestik · ANTROPOLOOGIA - Inimeste luustikud => Millised olid muinasaja inimeste rassilised kuuluvused, kui vanad nad olid, nende toitumine, põetud haigused jms. · NUMISMAATIKA - Leitud mündid => Aarete koosseisu põhjal määratakse kaubandussuhted
Sissejuhatus Eestimaa muinasaega 1. Eesti vanim inimasustus: u. 10 tuhat aastat tagasi. Põhjus: Hilisem asustus on seotud jääajaga. Eesti vabanes lõplikult mandrijääst u. 11000 a eKr. 2. Eesti maastiku kujunemine: Nt kaasatulnud rändrahnud mandrijää sulamisega. Sulaveest tekkisid järved ja orud. Kliima soojenedes tulid asemele männi, kase metsad ning karud ja põdrad. Pulli asula IX a.t eKr 3. Muinasaeg ja selle uurimine: Eesti muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotamiseni 13. sajandi algul pKr. Muinasaja allikad: a. Arheoloogia · Kinnismuistised (maas kinni) hooned · Irdmuistised (saab mujale paigutada) tarbeesemed, ehted, luud. b. Zooloogia ja botaanika c. Antropoloogia luustiku põhjal tunnuste määramine. d. Numismaatika ajaloo uurimine müütide põhjal. e. Etnoloogia rahvateadus, nt Eestlaste eluolu 18.-19. sajandil. f
KONTROLLTÖÖ NR. 1 ,,Muinasaeg ja muistne vabadusvõitlus Eesti alal" Kordamisküsimused 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! (3p.) Kiviaeg, Pronksiaeg, Rauaaeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad.(4p.) Pulli asula ja Kunda Lammasmägi. Tegevusalad: Korilus, kalastamine, küttimine. Tööriistad valmistasid luust, puust, kivist. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! (6p.) Elasid rohkem sisemaale, suuremad kogukonnad jaguneisd üksikperedeks, tööriistad arenenumad. tegeleti küttimise, kalastamise ning korilusega. Nöörkeraamika ajal tegeleti loomakasvatusega ja viljakasvatusega. Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised linnused. Lisaks
(4 näidet): Jääaeg tõi endaga kaasa suured relieefi muutused Eestis. Põhja- ja Lääne Eestis tõi jää nähtavale paekaldad, jättis endast maha rändrahne, sulamisel tekkisid järved ja jõed. Kagu-Eestisse tekkisid kuplid ja Kesk-Eestisse voored. Maapind vajus jää raskuse all, jää sulades hakkas aga uuesti tõusma, seda protsessi on võimalik näha ka tänapäeval. 2. Muinasaja mõiste ja selle periodiseering (TÖÖVIHIKUST): Muinasaeg on ajajärk inimeste saabumisest Eestisse, kuni muistse vabadusvõitluseni 13. sajandi algul. Seda periodiseeritakse:Kiviaeg: Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum, keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum (u 9000-5000a ekr), noorem kiviaeg ehk neoliitikum (5000a ekr 1800a ekr). Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg(1800ekr 1100ekr), noorem pronksiaeg( 1100ekr 500ekr). Rauaaeg: Vanem rauaaeg, mis jaguneb kaheks - 1. Eel-rooma rauaaeg(u 500ekr-50a pkr) ja 2. Rooma rauaaeg(50 a-
1. Kiviaja periodiseering I paleoliitikum- II mesoliitikum - kestis Eestis umbes 5 aastatuhandeni e.kr III neoliitikum-algas umbes 5000 a. tagasi e.kr ja oli kiviaja viimane etapp. Neoliitikumi tähtsamaks tunnuseks on esimese tehismaterjali, põletatud savi ilmumine. 2. Eesti alal vanimad asukad (asulapaigad, tööriistad, tegevusalad, elamu, elanike päritolu) Esimesed inimasustuse jäljed Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Kaua peeti kõige vanemaks Sindi lähedalt Pulli talu juurest avastatud asulakohta, mida talu ja küla järgi nimetatakse Pulli asulaks. 2001. aastal samast piirkonnast, Reiu jõe suudmest leitud asulakoht võib aga olla mõnevõrra vanemgi olla. Mõlemad nad kuuluvad nn. kunda kultuuri rahvale. See kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe varem asustatud asulakoha järgi kunda lähedal Lammasmäel. Tööriistad valmistasid kundalased kivist, luust, sarvest ja ka puust näiteks ühepuupaate ehk ruhesid. Elatusid kalapüügist ja jahist. Kütiti põtru, kobr
1.MÕISTED Billingeni katastroof enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jääpaisjärve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mägedest põhja poolt läbi ookeani, selle tagajärjel langes Läänemere pind korraga 20-30 võrra. Eesti pindala suurenes märgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Köik eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Kammkeraamika kultuur u.3300 eKr tulid Eestis kasutusele paremini valmistatud savinõud,mille välispind oli ilustatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mida tehti kammi meenutava riistaga. Venekirveste kultuur u. 2500 a eKr jõudsid Eestisse lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse kultuuri venekirveste kultuuriks. Kivikirstkalme VI
10. klassi kontrolltöö kordamispunktid Muinasaeg Eestimaa ajaloo algus. Muinasaja allikad §1 Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? Ühe-kahe kilomeetri paksused jääkihid paljastasid Põhja-ja Lääne-Eesti paepinna, lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ning jätsid nad hiljem maha rändrahnudena, jää sulamisel kujunesid järved ja jõgede sügavad orud, Kagu-Eesti kuplid ja Kesk-Eesti voored, samas on hakkanud paksu jääkoorma alt vabanenud maapind kerkima(Loode-Eestis on maapind kerkinud juba mitukümmend meetrit ja see protsess jätkub veel tänapäevalgi) Muinasaja mõiste: Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaooutseni XIII saj. alguses p.Kr. nim... Muinasaja periodiseering: Kiviaeg...vanem kiviaeg e. paleoliitikum u9600-9000a. eKr keskmine e. mesoliitikum u9000-5000a. eKr noorem e. neoliitikum u5000-1800a. eKr
Eesti ajaloo I kontrolltöö Jääaeg: Eesti alale jõudis jääaeg Skandinaavia mäestikust.Euroopasse jõudsid inimesed 40- 35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai jääajaks(Weichseli jääaeg).Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi.Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km paksune jää.jaa sulamine toimus järgukaupa, kujundades seeläbi meie maastikku. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10500 ema. Jää sulamisest alates hakkas kokku surutud maakoor kerkima- sellest on tingitud maatõus. Kõige kiirem on maatõus Lääne-eestis ja saartel. Jää sulamine tõi kaasa ka suuri rändrahne. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed. Peale jää sulamist hakkas ka kliima soojenema ja tekkisid kase ja männimetsad Muinasaeg: ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaades nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teada inimeste rajatu ja maha
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid