Sinu silmade tervise jaoks on oluline, et sööksid mitmekesist toitu – rohkelt puu- ja juurvilju ning vähe küllastunud rasvu ja suhkrut sisaldavat. Lisaks vitamiinidele on organismi jaoks olulised mineraalid – silmadele just tsink ja seleen – mis kaitsevad võrkkesta. Ka rasvhapped on tähtsad, sest tagavad silmade piisava niisutuse. Toon esile toiduained, mis silmadele vajalikke aineid sisaldavad. Igast grupist peaks midagi sööma vähemalt 3 korda nädalas: A-vitamiin – porgandid, lehtkapsas, spinat, piimatooted, munakollane; C-vitamiin – tsitruselised ja nende mahlad, roheline paprika, brokkoli, kartulid; E-vitamiin – munad, täisteratooted, päevalille seemned; Luteiin – spinat, mais, lehtkapsas, brokkoli, rooskapsas; Rasvhapped – lõhe, makrell, heeringas, räim ja sardiin, rapsiõli, linaseemned; Tsink – loomaliha, linnuliha, kala, täisteratooted, piimatooted. Töötegija mõjutab nägemist kolm komponenti: välistingimused ehk tööruum, organismi
Tähis Olulised allikad Vaeguse mõju Liigsuse mõju põhinimetus Rasvlahustuvad vitamiinid kala- ja loomamaks, või, põhjustab põhjustab kaheli keedetud porgand, kanapimedust, nägemist, juuste A retinoidid spinat, kõrvits ja kuivsilmsust, sarvkesta väljalangemist, maksa lehtkapsas, melon, pehmumust, suurenemist, iiveldust, aprikoosid, tomat, kasvuhäireid peavalu sibul põhjustab kasvupeetust, kalaõli, põhjustab rahhiiti ja kaltsiumi kogunemist D kaltsiferoolid munakollane,
Raagritsikas Liik: carausius morosus Toitmine: Pesta talvel ostetud poti taim nt: Lehtkapsas, Hernevõrsed, Tammesalat Kevadel puulehti: Sirel, Kask, Tamme eriti ei söö, Vaarika lehed, (Meliss mitte poest) NB:PESTA HOOLIKALT Eluiga: u1 aasta või rohkem Pojad tulevad munadest ja kooruvad umbes 3-5kuud või rohkem vähem. Puur: panna Wcpaperit siis koristamine lihtsam mõned oksad ,et hea ronida Hooldamine: Anda süüa ja korja ära pruuniks läinud lehed pritsida puhtast pudelist NB: mitte ära upputada.
Naeris Redis Jaapani redis Rõigas Pastinaak e. Aed-Moorputk Aed-piimjuur Mustjuur Mädarõigas Petersell Seller Rutabaga kaalikas Malanga kollavõhk Suurtakjas Salottsibul e. Pesasibul Pärlsibul Küüslauk Porrulauk e. Porru Murulauk Talisibul Roheline sibul Kapsas (peakapsas) Valge peakapsas Punane peakapsas Kähar peakapsas Rooskapsas Lillkapsas Spargelkapsas Merekapsas Kähar lehtkapsas Ilukapsas Aedspinat Oblikas Kõrvenõges Võilill Aedportulak Põldkännak Põld-võõrkapsas Ürt-allikkerss Salatsigur Endiiviasigur Juursigur Aedsalat Lõhnav kannike Suur mungalill Baklazaan Avokaado Magus paprikas Oliiv Kurk
Vitamiin C Sivert Tähe Kust saame? C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Inimorganism saab neid hästi kätte. Vitamiini puudujääk Puudujääk võib tekkida kergesti alkohoolikutel, suitsetajatel ja järjepidevatel antibiootikumide tarbijatel, samuti vale toitumise ja kauaaegse stressi puhul Miks on vaja C-vitamiini? Naha, igemete, peenikeste veresoonte, hammaste, luude ja sidekoe normaalseks talitluseks. Haavade kiireks paranemiseks Immuunsüsteemi tugevdamiseks
Flavonoolid (nagu ka kõik flavonoidid) asuvad vees lahustunud kujul taimerakkude vakuoolides. Neid leidub vähemalt 80% kõrgemate taimede õites, viljades ja marjades, juurtes. Erandiks on aga nt. vetikad ( flavonoolid puuduvad). Kõige rohkem on flavonoole õites ja lehtedes, moodustades isegi kuni 30% kuivainest. Kvertsitriini leidub tamme-, teetaime-, õunapuu-, viinapuu-, tubaka- ja humalalehtedes. Flavonoole on paljudes puu ja köögiviljades, näiteks lehtkapsas, spinatis, sibulas, porrulaugus, lehtsalatis, tomatis, teepuu lehtedes, tsitruselistes, marjades. Mida rohelisem on taim, seda suurem on flavonoolide sisaldus. Kvertsetiini on eriti palju sibulas (284-486 mg/kg) ja lehtkapsas, kvertsetiinglükosiini (rohkem kui 50 mg/kg) pohlas, jõhvikas, aroonias, pihlakas. Müritsetiinglükosiini leidub kõige rohkem jõhvikas, mustsõstras, pohlas ja mustikas, kemferoolglükosiidi aga marjadest ainult karusmarjas ja maasikas.
2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27.Porrulauk allium porrum 28.Põlduba vicia faba 29.Rabarber rheum rhaponikum 30.Redis raphanus sativus 31.Seller apium graveolens 32
askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkude vahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. 2.1. Kus vitamiin c-d leida võib. c-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt askorbiinhapet sisaldavad on mustsõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, 4 mädarõigas, petersell ja astelpaju. Võõramaistest viljadest on teda paprikas, kiivis, papaias ja tsitrusviljades. Biofunktsioonid Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofoktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks.
huulte pragunemist C askorbiinhape mustsõstra- ja põhjustab skorbuuti ja luu-urbnemust põhjustab neerukivide teket, kibuvitsamarjad, hapukirsid, kõhulahtisust, rauasalvestustõbe lehtkapsas, paprika, mädarõigas, petersell H biotiin sojauba, tomat, pärm põhjustab rasuvoolulist ekseemi
päevakübar, senna, takjas, rabarber. Erinevatest jookidest tuleks ettevaatlik olla kange alkoholiga, kohvi, coca-cola, gaseeritud jookide ja musta teega. Kasulikud toiduained:Lamba-, loomaliha ja hakkliha, maks, süda, uluki-, vasika- ja talleliha. Kaladest haug, heeringas, heik, koha, ahven, lõhe, sardiinid, tursk, vikerforell. Linaseemne - ja oliiviõli. Kreeka pähklid ja kõrvitsaseemned, kikerherned. Aedviljadest brokoli, artishokk, sibulad, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, kartul, peet, mädarõigas, naeris, petersell, porrulauk, pipar, spinat, vetikad, võilill. Puuviljadest ning marjadest viigimarjad, ploomid. Mahladest ananassi -, ploomi- ja kirsimahl. Maitseainetest karri, petersell, vetikad. Taimeteedest ingveri-, jalaka-, kibuvitsa-, peterselli-, piparmündi-, pärnaõie- ja võilille tee . Jookidest sobivad 0 tüübile ka soodaveed. A veregrupp A tüüpi inimene peaks veregrupidieedi järgi olema taimetoitlane (suur süsivesikute ja väike
A-Vitamiin on retinoolitaoliselt mõjuvate ainete geneeriline nimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu rasvlahustuv vitamiin Kust kohast me seda saame? Saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest Parimad allikad Parimateks allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranžides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Vitamiini tähtsus A-vitamiin on tähtis paljude organismide sigimiseks,luu kasvuks ja nägemisteravuse hoidmiseks, immuunsuseks, aga ka antioksüdantse regulaatorina Milleks on vaja A-vitamiine? Nägemisprotsessiks Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks Antioksüdantseks regulatsiooniks Organismi viljastusvõime tagamiseks Kui palju tuleks tarbida A-vitamiine
ja köögiviljades. · Dvitamiin kalas, munakollanes, võis, pärmis, organism sünteesib Dvitamiini päikesevalguse toimel. · E vitamiin taimeõlides, munades, mandlites, seemnetes, pähklites, oliivides. · Foolhape pärmis, maksas, kaunviljades, nisuidudes, kliides, spinatis, brokolis, lillkapsas, rohelistes taimeosades, paprikas, pähklites, maasikates. · Luteiin lehtkapsas, pinatis, sparglis, saialilles, punases pipras, kanamunades, mustikates. · Bioflavonoidid tsitruselistes, kirssides, viinamarjades, ploomides. · Karotenoidid porgandis, paprikas, oranzides ja kollastes köögiviljades. · Omegarasvhapped külmavee kalades lõhes, makrellis, forellis; rapsiõlis, linaseemneõlis. · Seleen pärmis, mereandides, munades, küüslaugus. · Tsink austrites, pähklites, kaunviljades, teraviljades.
( laktoositaluvus puudub) Keelatud: peaaegu kõik piimatooted, laktoosi sisaldavad ravimid Lubatud: laktoosivabad juustud Asendustooted Eestis on müügil lõhustatud laktoosiga tooted: Tooted markeeringuga HYLA tuletatuna sõnast "hüpolaktaasia". Valio piim Zero Lactose Sojapiim, juust, jogurt... Kui piimatooteid tarbida ei saa peaks tarbima muid kaltsiumirikkaid toiduained näiteks: Pähkild, mandlid Sardiin Lehtkapsas Apelsin Kasutatud kirjandus http://www.toitumine.ee/laktoositalumatus-2/ https://www.arst.ee/et/Kusimused-ja-vastused/view_question/5997/ http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 http://en.wikipedia.org/wiki/Milk_allergy http://sites.google.com/site/eritoit/2-4-piimasuhkru-talumatus http://www.wesdarc.org.au/clipart/images/0_drug_effects/0014_stomachache.jp g http://www.organicvalley
Tsitrusviljad, tumedad viinamarjad, rohelised oad, petersell ja seller Flavonoolid (kempferool, müritsetiin) - roheline Lehtkapsas, petersell spinat, - kollane-oranz apelsin, sidrun, astelpajus, kartul - pruun sokolaad Flavonoonid (hesperidiin, neohesperidiin, - oranz Tsitrulised nt
südamehaiguste, vähi ja rakukahjustuste vastu · on äärmiselt vajalik suitsetajale, kes peab saama päevas kaks korda rohkem seda vitamiini kui mittesuitsetaja · soodustab paranemisprotsesse, hoiab ära skorbuudi, stimuleerib närvisüsteemi tööd · võitleb tuberkuloosi, difteeriat ja düsenteeriat põhjustavate mikroorganismidega. KUST SAAB: · Mustad sõstrad · Kibuvits · Paprika · Lehtkapsas · Mädarõigas · Tsitrused VAEGUS: · Sinised laigud kehal · Kerge aneemia · Kahvatud igemed · Valusad liigesed · Haavade aeglane paranemine Fosfor SÜMBOL: P OMADUSED: · Must, punane või valge · tahke PLUSSID: · DNA molekulides · väetiste koostises MIINUSED: · põleb isegi vee all · kohutavad põletushaavad KUST SAAB: · väetiste koostises · toiduainetes fosforhappena
Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. Allikad: mustad sõstrad, kibuvits, paprika, lehtkapsas, mädarõigas jne. 2.2 Biofunktsioonid · Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. · Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. 6 · On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis.
ilma saatnud skorbuuti saab vältida, kui süüa pidevalt värsket aedvilja ja sidruneid. Alles palju hiljem selgus, et meremeeste elu päästis C-vitamiin (tuntud ka kui L- askorbiinhape ehk L-askorbaat). Selle ühendi bioaktiivsus kaob kergesti kuumutamisel, hapniku ja valguse käes. Kust saame ? C-vitamiini leidub vaid taimse päritoluga toiduainetes. Parimad Eestimaal kasvavad taimed, mis rohkelt askorbiinhapet sisaldavad, on must sõstar, kibuvits, lehtkapsas, hapukirss, mädarõigas, petersell ja astelpaju. Neist saab inimorganism askorbiinhapet ka hästi kätte. Võõramaistest tulnukatest on rohkesti C-vitamiini näiteks paprikas, kiivis, papaias ja mitmesugustes tsitrusviljades. Siinkohal on sobiv ka ühe vääruskumuse kummutamine: igasugune varakevadine taimtoit ei pruugi sugugi ohtralt askorbiinhapet sisaldada. Et C-vitamiin imendub peamiselt aktiivtranspordiga, siis pole selle ühendi ülisuurte
päevas tarvida 2-3 portsjonit, see teeb kokku umbes 2-3 dl'it. See aste on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Värskete köögviljade ja marjade söömine on väga oluline meile kõigile, kuna nendest saame kätte peaaegu kõik vajalikud mineraalained. Võtame kasvõi näiteks rosinad ja banaanid, milles on südamele kasuliku kaaliumit või siis hiina kapsas ja lehtkapsas, kus saame kaltsiumi. Magneesiumirikkad on näiteks ka rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed, nagu lehtsalat ja petersell ning kuivatatud puuviljad.. Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Puu- ja köögiviljades leidub rikkalikult C-vitamiini, kuid samuti ka E-vitamiini, foolhapet ning teisi B-grupi vitamiine. Mida aga nendes ei leidu on D-vitamiini (v.a kukeseentes) ja B12-vitamiini (v.a mõnes vetikaliigis).
Allikad Vaid loomsed Kalaõli,maks, Porgand, mais Kalasaadused, Makrellid, Päevalille- Mustsõstrad, Maks, pärm, allikad- pärm, majonees, oder, roheline tee, sardiinid, muna, seemnetest, paprika, neerud, kalamaksaõli, munakollane, kaeratoidud, kapsas, kana, nisuõlist, lehtkapsas, munad, loomamaks, UV-kiirgus maapähkliõli, spinat, siga,sojaõli, merekalad, mädarõigas, sojauba, piimaproduktid, päevalilleõli, herned, pähklid, spinat, rapsiõli, hapukirsid, täispiim, !Köögiviljad, nisuiduõli, linnaseleib, täisteraviljatoot pähklid petersell, tomat
19.Milline näeb välja savoia kapsas? On koheva peaga mis koosneb roheka värvusega kortsulise pinnaga lehtedest.Välimised lehed on kortsulised ning hallikasrohelised või kollakasrohelised. 20.Milline on nuikapsa maitse? Maitse meenutab valge peakapsa juurika maitset. 21.Milline näeb välja romanesco kapsas? Õisik on rohelise värvusega,teravatipuline ja püramiidi kujuga. 22.Milline kapsa on kõige suurema toiteväärtusega? Lehtkapsas. 23.Mida pidada silmas lehtköögiviljade säilitamisel? Tuleb hoida külmkapis aedviljasahtlis pakitult. 24.Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaugu,salottsibul,basiilik,tüümian,oregano. 25.Millised on tomati kavaliteedi nõuded? Tomatid peavad olema erved puhtad ja värsked.Ei tohi olla vigastatud ega haigustest või khjuritest rikutud. 26.Millised köögiviljad sisaldavad kõige rohkem C-vitamini? Paprika,nuikapsas,sibulad,mädarõigas,söögipeet,roheline sibul. 27
lillkapsa ja spargelkapsa vahepealsena. Lillbrokoli ehk Lill- ja spargelkapsa õisbrokoli ehk teisend. Lillkapsalt on roheline lillkapsas pärit kuju, brokolilt värvus. Suhteliselt uued teisendid on kollane, lilla ja pruun lillkapsas. Kasutamisvõimalused on samad mis lillkapsal. Lehtkapsas (kale) Ei moodusta „pead” Sisaldab rohkelt Lehtkapsa puine Lehtkapsas on nagu tavaline kapsas. C-vitamiini, roots tükeldatakse hilissügisene ja Lehtkapsal on rohelised karoteeni, ja pannakse talvine köögivili. ja käharaservalisi kaltsiumi, valku küpsema enne Koristamist dekoratiivsed lehted. ja rauda
Kõik süsivesikud pole halvad! Tegelikult on need sportlase dieedi oluline osa. Kuigi keha põletab rasva ja valku, peab ta kõigepealt need süsivesikuteks muundama, pannes keha rohkem tööd tegema Banaan Banaanid on madala kalorsusega suurepärased looduslike elektrolüütide allikad, mis tuleb pärast treeningut või spordiüritust asendada. Nad tegid ka kõrge kaaliumi sisalduse, mis teeb neist ideaalse üritusjärgse suupiste. Köögiviljad Tumedad lehtköögiviljad nagu spinat ja lehtkapsas, aga ka spargelkapsas, lillkapsas ja harilik kapsas sisaldavad rohkesti antioksüdante, vitamiine ja mineraale, et tugevdada meie sportlikke võimeid. Need sisaldavad ka palju A-, K- ja B6-vitamiini ning kaltsiumi ja rauda - need kõik kaitsevad keha põletiku eest. Pähklid Pähklid sisaldavad palju valku ja tervislikke rasvu, muutes need sportlaste toitumise alustalaks. Koos süsivesikutega söödud aitavad need veresuhkrut tasandada ja
Kasutatakse ka loomasöödaks Kasvavad 34 kuud SUURIMAD TOOTJAD Nig e e ria Vie tna m Ind o ne e s ia Tai KAS TEADSID? O n s üs ive s ikute s is a ld us e lt ko lm a s to id ua ine m a a ilm a s MANIOKK KÖÖGIVILJAD Köögiviljad ehk aedviljad on taimed, mille osi kasutatakse söögiks. Köögiviljad jaotuvad: Juurviljad (näiteks: porgand, peet, redis) Lehtköögiviljad (näiteks: lehtkapsas, till, spinat) Viliköögiviljad (näiteks: tomat, kurk, kabatsokk) Õisköögiviljad (näiteks: brokkoli, lillkapsas, artisokk) Sibulköögiviljad (näiteks: sibul, murulauk, küüslauk) TOMAT (Solanum lycopersicum) Päritolumaa LõunaAmeerika Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased Kasvab parasvöötmes ja ekvatoriaalses kliimavöötmes On valgusnõudlik ja soojanõudlik Optimaalne kasvutemperatuur 2024 kraadi
tarbida) · Meditsiinis kasutatakse juuri verd puhastava ning maksa ja neerude talitlust ergutava vahendina Kasutamine: · Suppidesse · Hautistesse · Küpsetatult juustukastmega · Hautatult koos veise-, linnuliha või kalaga · Toorelt vinigretikastmega 3. Kapsasköögiviljad · Sisaldab rikkalikult C-vitamiini ja antioksüdante Nt: valge peakapsas, punane peakapsas, kähar peakapsas (savoi kapsas), kähar lehtkapsas, nuikapsas (koolrabi), rooskapsas (Brüsseli kapsas), lillkapsas, spargelkapsas (brokkoli), Pekingi kapsas ehk petsai (hiina kapsas), Hiina varskapsas (paksoi) Kasutamine: · Toorsalatid · Supid · Kapsarullid · Hautatud kapsad (mulgi kapsad) · Pajaroad 4. Sibulköögiviljad ehk laugud o Sisaldab C- ja B-rühma vitamiine ning PP-vitamiini; karotiini, eeterlike õlisid Nt: harilik sibul (mugulsibul), punane sibul (Hispaania sibul), salatisibul, valge sibul
Lillbrokoli/õisbrokoli e Ta on saanud lillkapsalt oma Kõrge toiteväärtusega, Kasutamisevõimalused on Roheline lillkapsas on roheline lillkapsas kuju ja spargelkapsalt värvi. kõrgema valgusialdusega samad, mis lillkapsal. lillkapsa ja brokoli teisend. kui lill- ja spargelkapsas. Peata kapsad e Lehtkapsad Lehtkapsas (kale) Lehtede värvus võib samuti Sisaldab rohkelt C- Toorsalatit lehtkapsast ei Lehtkapsast kasvatatakse nii olenevalt sordist olla sinakas- või vitamiini, valmistata.Ta sobib toitude köögiviljana, kui ka punakasvioletne, hele- või karoteeni,kaltsiumi,valki kaunistamiseks, eriti dekoratiivtaimena. tumeroheline
raskusega saviliiv, kerged Ei sobi 70x70:1 Rooskapsas Ristõieline 2 -12 liivsavi 6,5-7,5 ristõielised 00x100 kasvab ka lahjematel Ei sobi Lehtkapsas Ristõieline 2 -15 muldadel ristõielised 60x40 suure huumusesisald usega liivsavi- Ei sobi 60x30;5 Hiina kapsas Ristõieline 1 +10> või saviliiv ristõielised 0x40 JUURVILJAD
kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, näiteks valmista sellest kastet või suppi väldi toidu mitmekordset soojendamist tähis nimi parimad allikad A retinool kala-, veise ja seamaks, või, muna, juustud β-karoteeni** allikad: peamiselt oranžid ja kollased, aga ka mõned rohelised puu marjad (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, p hurmaa), maguskartul D kaltsiferool kalad, muna (kollane), maks, rikastatud piim ja piimatooted E tokoferool õlid (nt päevalille, rapsi), seemned, pähklid, mandlid, leib, avokaado, paprika, m K füllokinoon taimset päritolu toidud (eriti rohelised köögiviljad) Vesilahustuvad vitamiinid
Toiteväärtus suurim kapsastest Kutsutakse kapsaste kuningaks On esikohal vähktõbe ärahoidvate köögiviljade hulgas Parim säilitusviis sügavkülmutamine Romanesco ehk Minarettkapsas Spargel- ja lillkapsa ristand Heleroheline Teravatipuline, püramiidi kujuline spargelkapsa maitsega kasutatakse toorelt vüi töödeldult Nuikapsas ehk Koolrabi Meenutab naerist, aga maitselt mahlasem ja õrnem Söögiks kasutatakse varre paksenenud osa parim suurus on apelsini mõõtu Lehtkapsas ehk Kale Kähardunud, pikkavarrelised lehed Sinakad, punakad ja rohelised Maitselt kibe ja maitsetu Madalal temperatuuril töödeldes muutub magusamaks( talvel) Kasutatakse toorelt või töödeldult 3 korda rohkem kaloreid kui valgel peakapsal Dekoratiivkapsas Lehtkapsa erinevad liigid Ei sööda Kaunistamiseks Merikapsas Hallikas rohelised lihavad lehed Maitselt mõru, kibe Kasutatakse enamasti keedetult Kasvab looduslikult LEHTKÖÖGIVILI, VILIKÖÖGIVILI, KAUNVILI, TERAVILI
ovogeneesi ning spermatogeneesi arenguhäireid. A-VITAMIINI ALLIKAD NING PÄEVASED KOGUSED Parimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Rõhutagem, et taimsetest saadustest saab inimorganism ainult A-vitamiini eelühendeid ehk karotenoide. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, tomat, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis . Põhilist A-vitamiini eelühendit beeta-karoteeni leidub kõige rohkem porgandis. Lisaks leidub A-vitamiini veel kalamaksas ja kalaõlis. Soovituslik päevane A-vitamiini tarbimiskogus on umbes 700-900 mikrogrammi. Raseduse ajal võib tarbida A-vitamiini ka üle 1000 mikrogrammi. Täiskasvanu võib manustada A-vitamiini kuni 1,5mg (päevane kogus). A-VITAMIINI KASUTAMISEST JA TOKSILISUSEST
Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud. Vitamiini A saadakse vaid loomsetest allikatest: kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid.Karotenoidide allikad on: keedetud porgand, keedetud spinat, keedetud kõrvits, keedetud lehtkapsas, melon, aprikoosid jt. Bioloogilised funktsioonid Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid: Nägemise fotokeemilises protsessis on kesksel kohal retinaal, sest 11-cis-retinaal on lipoproteiinse nägemispigmendi rodopsiini valgust neelav komponent. Tema vahendusel transformeerub valgusenergia närviimpulsiks. Silma võrkkestale langenud valgus neeldub 11- cis-retinaalis ja fosfoisomeriseerib selle trans-retinaaliks. See põhjustab rodopsiini
inimene on tänu vajalikele vitamiinidele tugevam. A-vitamiin: maks, munad, piim, rasvased kalad; A-eelvitamiin ( beeta-karoteen ): porgand, rohelised lehtköögiviljad, spargelkapsas, kõrvits, paprika ja teised kollased-punased aedviljad-marjad jm. C-vitamiin: värsked puuviljad, mustad sõstrad, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, maasikad, tsitruselised, tomatid, kartulid, paprika, mädarõigas, petersell, till, kapsas (eriti palju lehtkapsas), kaalikas jm. E-vitamiin: täisterad ja tooted nendest, nisuidandid, kõik seemned, koorevõi, pähklid, mandlid, sojaoad, oliivid, lehtsalat, porgand, tomat, rafineerimata taimeõlid (külmpressitud õlid). Karotenoidid (A-vitamiini eelvitamiin): porgand, kõrvitsalised jt kollast, oranzi ja punast värvi sisaldavad köögi- ning puuviljad, spargelkapsas, roheline hernes, tomat, aeduba, astelpaju- ja kibuvitsamarjad.
Need annavad puu- ja köögiviljadele kollase, oranzi ja punase värvuse. Enamiku karotenoide saame toiduga puu- ja köögiviljadest. -karoteenist, -karoteenist ja -krüptoksantiinist suudab organism toota A-vitamiini. Parimad allikad: · Karoteen peamiselt oranzi värvi viljad, näiteks porgand ja erinevad puuviljad. · Lükopeen, astaksantiin peamiselt punased viljad, nagu paprika, tomat jt. · Luteiin, zeaksantiin peamiselt kollased või rohelised viljad, näiteks lehtkapsas, spinat, mais, tsitruselised jt. Kuumtöötlemine vähendab karotenoidide hulka, kuid muudab nad paremini omastuvateks. Uuringud on näidanud, et karoteenid, lükopeen ja luteiin kaitsevad kopsu-, emaka-, rinna-, soole- ja eesnäärmevähi eest. Zeaksantiin ja luteiin võivad olla abiks üle 50- aastaste inimeste nägemise kaotuse ennetamiseks. Suurtes kogustes -karoteeni toidulisandina tõstab kopsuvähi riski suitsetajatel ja asbestiga töötanud inimestel. Limonoidid
mustsõstar proliini hüdroksülaasi ja lüsiini aminooksüdaasi koensüümiks ning Valusad liigesed kibuvitsamarjad viimaste tagabki kollageeni normaalse sünteesi. Haavade ja luumurdude aeglane paranemine paprika Askorbiinhape on vajalik ka mitmetes hüdroksüülimisprotsessides, Sinised laigud lehtkapsas nagu näiteks mediaatorite nagu serotoniin, adrenaliin, noradrenaliin Tõsise defitsiidi puhul skorbuut, tursed, katkised mädarõigas kuid ka karnitiini ja mitmete steroidide sünteesis. C-vitamiin on ka põletikulised igemed, raskesti paranevad haavad, oluline antioksüdant, mis takistab hemoglobiini oksüdeerumist, kergesti murduvad luud, kõhulahtisus
leib jm). Nii võib tekkida valkude, asendamatute rasvhapete ja mõne vitamiini ja mineraalaine vaegus. Süües palju magusaid puuvilju (banaan, viinamarjad), saadakse liialt süsivesikuid. · Puu- ja köögiviljades leidub peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamiseks allikaks on piimatooted, leidub seda päris palju ka Hiina kapsas, lehtkapsas ja brokolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. · Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes südamehaigusi ennetavalt. Kõige kiudaineterikkamaks toidugrupiks on teraviljatooted (leib, puder). Palju kiudaineid
toimumiseks, organismi vastupanuvõime arenemiseks, luude ja hammaste arenguks. C-vitamiini allikad: marjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. 8. Kaltsium on samuti eluliselt vajalik südame, lihaste ja närvide arengus ja vereloomes. Kui Sa ei võimalda lapsele piisavat hulka kaltsiumi, sööb ta hõredaks Su luud ja hambad. Kaltsiumi allikad: lehtkapsas, mandlid, brokkoli, till, seesamiseemned, pähklid, banaan, juust, jäätis, forell, munakollane. 9. Valguvähesus raseda toidus võib viia lapse alakaalulisusele, enneaegsusele või ebaküpsusele. Kuuest päevasest söögikorrast neli peaksid sisaldama häid valguallikaid - piim, jogurt, juust, kodujuust, tailiha, munad, oad, herned. 10. Täisteratooted - riis, kaerahelbed, mais, rukis, oad-herned on lisaks rikkalikule
minutit. Lisage sealiha- ja baklazaanikuubikud ning kiirpraadige 34 minutit, kuni sealiha muutub kreemikasvalgeks. Lisage kookospiim, laimilehed ja karripasta ning keetke vaikselt 10 minutit. Seejärel lisage seened ja vesikastanid ning keetke veel 5 minutit. Segage juurde sojakaste, kalakaste ja basiilikulehed. Serveerige aurutatud riisiga. Tofu-nuudlisupp (2-3 sööjale) 2 spl oliiviõli, 110 g tofukuubikuid, 2 paksoid (pak choy hiina lehtkapsas; võib asendada nt hariliku hiina kapsa või lehtpeediga), 4 dl kanapuljongit, 1 tl maapähklivõid, 2 dl kookospiima, 5060 g nuudleid, 1 laimi mahl, peotäis peterselli- ja koriandrilehti, soola, värskelt purustatud musta pipart. Kuumutage pannil õli ning vokkige tofut ja paksoid 23 minutit. Lisage maapähklivõi ja puljong ning kuumutage keemiseni, seejärel vähendage kuumust ja lisage kookospiim. Keetke vaikselt 810 minutit, lisades vajadusel puljongit. Lisage eelnevalt keedetud
liiga kaua soolestikus ja toksiinid imenduvad kehasse tagasi. Lisaks tõmbab pärasool siis ka kehast vedelikku välja, et vedeldada väljaheidet, mis omakorda võib viia vedelikupuuduseni rakkudes. Rohkem tuleks tarbida aed- ja puuvilju, eriti neid, mis sisaldavad rikkalikult antioksüdante nagu porgand, tomat, marjad, punapeet, viinamarjad, rohelised lehtviljad, paprika. Head on kapsalised ehk valge peakapsas, punane kapsas, lillkapsas, brokoli, rooskapsas, lehtkapsas ja nuikapsas. Kasuks tulevad ka redised, kaalikas, naeris, spargel ja laugulised (sibul, punane sibul, küüslauk). Köögiviljadest, puuviljadest, täisteraviljadest ja kaunviljadest saame ka piisavas koguses kiudained, mis on üliolulised seedesüsteemi paremaks toimimiseks ning ühtlasi toiduks headele bakteritele. Seedesüsteem vajab puhastumiseks mitmeid olulisi mineraalaineid, vitamiine ja aminohappeid ning nende piisav olemasolu toidus on väga
• B – vitamiin: kartul, rohelised köögiviljad ja lehtviljad, avokaado, porgandid, maguskartul (bataat) • C – vitamiini: sisaldavad enamik köögivilju • D – vitamiini: ei leidu köökiviljades 13 • E – vitamiini: rohelised köögiviljad-lehtviljad, oliivid, kapsas, brokkoli, seller • Rauda: rohelised lehtviljad (rooma salat, spinat, lehtkapsas...) suvikõrvits, kartul, brokkoli • Kaltsiumi: porgand, kapsas, seller, brokkoli, rohelised lehtviljad, petersell, läätsed, küüslauk • Magneesiumi: rohelised lehtviljad ja muu roheline (brokkoli, herned...),läätsede, oad, herned, kartul • Kaaliumi: kartul, tomat, lillkapsas • Tsinki: hernes, oad • Seleeni: mais, hernes, oad, läätsed, brokkoli • Milliseid aineid köögiviljad veel sisaldavad? Cr, Al, Si, Cl Kogutud artiklid
limaskestade ja silma ülesehituses. Samuti on oluline normaalse juurdekasvu, taastootmise ja optimaalse immuunsüsteemi jaoks. Vitamiin A-d saame eelkõige võist ja margariinist, kuhu on teda lisatud, rasvasest kalast ja maksatoitudest. Selleks, et organism saaks sünteesida vitamiin A-d, on vaja pro-vitamiini beetakaroteeni. Seda leidub tugevat värvi puu-ja juurviljades ( tomat, kõrvits, spinat,porgand, lehtkapsas, aprikoos). Beetakaroteen on üheks tähtsamakas toidust saadavaks antioksüdandiks. Dermatoloogid soovitavad tarvitada vitamiin A-d, et hoida nahk siledana ja noorena. Aitab kortsukeste, akne, ekseemide ja venitusarmide puhul. Vitamiin A defitsiidi korral naha seisukohast võib ilmneda kuiv, kare ja kestendav nahk, juuksed kaotavad oma läike ja muutuvad nõrgaks, suureneb küünte murdumine, hammaste defektid. Liigtarbimise korral esineb mitmeid ohte.
· Kõrge toitväärtus · Kasvab hästi ainult raskema lõimisega, huumus ja toitaineterikastel muldadel. Lillkapsas · 1.a taim · Toiduks kasutatakse õisikut, · Täiskasvanul lillkapsal on tavaliselt 15-20 korralikult väljaarenenud lehte · Niiskuse nõudlik kultuur Kähar peakapsas · E. savoia kapsas · Süüjakse lehti · Mullasuhtes pole nõudlik · Säilib jahutusseadmetega hoidlates kuni 4 kuud · Lühiajaliselt talub kuni-8 C Lehtkapsas · Toiduks kasutame lehti · Väga kõrge toiteväärtus poole rohke kui peakapsal · Külmakindel · Võivad üle elada talve lumeall · Sisaldab rikkalikult C- vitamiini Harilik sibul · Kuulub liilialiste sugukonda · Kasvatatakse kibedaid ja poolkibedaid sorte · Magusad e. salatisibulad on halva säilimisega · Toiduks tarvitatakse nii rohelisi lehti kui sibulat · Kasvatatakse harilikult tippsibulat, harvem seemnest
Populaarsem, sest küpseb kiiremini. P Paella - See maailmakuulus roog peab kohalike arvates sisaldama peale riisi ilmtingimata ka kana-, küüliku- ja lambaliha, krabilakkasid, tomatit, paprikat, artishokki ja herneid. Muud paellad nii rikkalikud pole, kuigi enamasti leidub neis siiski vähemalt kaht erinevat liha, peale selle kala ja/või mereande ja köögivilja. Paella maitsebukett võib olla kas mahe või ka väga põletav. Passeerima kiiresti praadima Pak choi hiina lehtkapsas Panna cotta itaailiapärane magustoit Passiona eksootiline vili Pecorino lambapiimajuust Pliin vene köögi pärmikook Q Quesadilla Mehhiko köögist pärit roog täidetud ja praetud nisutortilja Quorn tehistoiduaine Quishe - Kirde-Prantsusmaalt pärinev pirukas, mille häälduseks on kiish Kirjeldus. Elsassi piruka koostis sarnaneb peaaegu äravahetamiseni meie lahtiste soolaste pirukatega, mille katteaineid seob munapiim. R
7. Kõhukinnisus raua kasutamisel on levinud probleem. Soovitav on kiudaineterikas toit ja piisav vedeliku tarbimine. Raseduse ajal on peale raua ja kaltsiumi ka magneesium väga tähtis mineraalaine. Mg on vajalik rakus energia tootmiseks, närvide ja lihaskoe talitluseks ning südamelihase töö reguleerimiseks. Soovituslikud vitamiinid raseduse ajal: Folaadid: foolhappega rikastatud teravili, rohelised lehttaimed, spinat, lehtkapsas, lehtpeet, spargel, brokoli, kapsas, täisterad, kaunvili, till, oad, Foolhappe madal tase on seotud rasedusaegse aneemiaga. Tarbida foolhapet sisaldavaid toite eelkõige toorelt, sest kuumtöödeldud hävib enamus foolhappest. (NB! köögiviljade õige pesemine). Foolhappe vajadus suureneb raseduse ajal oluliselt, sest aset leiab kudede ja organite moodustamine/kasvamine – foolhape on vajalik rakkude jagunemiseks ning raku geneetilise materjali moodustamiseks ja parandamiseks.
arenguks,limaskestade normaalseks arenguks (siit tuleneb tema oluline kaitse infektsioonide vastu), antioksüdantseks regulatsiooniks, organismi viljastusvõime tagamiseks. Toiduga ei ole võimalik saada toksilises koguses A-vitamiini. arimateks A-vitamiini allikateks on maks, piimatooted (juust, või), muna. Karotenoide leidub enim kollastes ja oranzides, aga ka mõnedes rohelistes puu- ja köögiviljades ning marjades (kibuvitsamarjad porgand, lehtkapsas, spinat, kõrvits, brokoli, lehtsalat, paprika, apelsin, papaia, hurmaa) ning maguskartulis. Norm päevan annus 700-900 mcg. Homeöostaas - stabiilse keskkonna tagamine rakkude ja kudede ning organsüsteemide talitluseks. Näiteks: insuliin: toodetakse kõhunäärmes, vastutab glükoosi sisalduse reguleerimise eest veres 9. Metabolism ehk ainevahetus on termin, mida kasutatakse kõigi keemiliste reaktsioonide kirjeldamiseks, mis on seotud rakkude ja organismi säilitamisega. -
ning loote kasvuks. Samuti loote aju normaalseks arenguks ning ema aneemia vältimiseks. Kuna ainult tasakaalustatud toitumise abil on raske seda suurenenud vajadust täita, soovitatakse sageli raualisandeid tarvitada alates 13-ndast rasedusnädalast või isegi varem. Raua norm raseduse teisel poolel on 15-30 mg (Raud, magneesium ja rasedus, 15.10.11). Rauarikkad toiduained on liha (läbiküpsetatud); tumerohelised köögiviljad, nagu spargelkapsas ehk brokoli, vesikress, spinat ja lehtkapsas; pähklid; kaunviljad, nagu kikerherned ja läätsed; täisteratooted, näiteks täisteraleib, pruun riis ja hommikuhelbed (Meelespea.net, 15.10.11). 1.3.5.2 Kaltsium Kaltsium on vajalik loote luustiku ja hammaste normaalseks arenguks, mis algab umbes 8 rasedusnädalal. Sel perioodil on kaltsiumivajadus umbes kaks korda tavalisest suurem. Lk 50 ema ja laps. Kaltsiumipuudus põhjustab hammaste lagunemist ja loote skeleti formeerumise häireid. Põhiliseks allikaks on piim ja piimatooted
0 Lettuce Leht- ehk aedsalat +2.2 Onion Sibul +3.0 Cauliflower Lillkapsas +3.1 White Cabbage Valge peakapsas +3.3 Green Cabbage, December Harvest Roheline peasalat, detsemberi korje +4.0 Savoy Cabbage Kähar lehtkapsas +4.5 Lamb's Lettuce Põldkännak +4.8 Peas, Fresh Hernes, värske +5.1 Zucchini Kabatshokk (rullkõrvits) +5.7 Red Cabbage Punane peakapsas +6.3 Rhubarb Stalks Rabarberi varred +6.3 Mädarõigas +6.8
hapukapsasalatit · 100 g kapsast · väikese klaasi apelsinimahla Milliseid mineraalaineid puu- ja köögiviljadest saab ja milleks need kasulikud on? Puu- ja köögiviljadest saab peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Näiteks on südamele kasulikku kaaliumi palju rosinates ja banaanides. Kuigi kaltsiumi peamisteks allikateks on piimatooted, leidub kaltsiumi päris palju ka hiina kapsas, lehtkapsas ja brokkolis. Magneesiumirikkad on rohelised lehtköögiviljad ja maitsetaimed (nt lehtsalat, petersell) ning kuivatatud puuviljad (ploomid, aprikoosid). Vaserikkad on kukeseened ja kaunviljad. Miks on kiudained vajalikud ja millistes toiduainetes neid leidub? Kiudained aitavad tekitada täiskõhutunnet ning parandada ainevahetust. Kiudained vähendavad vere kolesteroolitaset, mõjudes seeläbi südamehaigusi ennetavalt. Kõige
Puu- ja köögiviljades on kõige enam C-vitamiini ja ka foolhapet ja B-grupi ning E-vitamiini. Vitamiinid D ja B-12 puu- ja köögiviljades puuduvad. Mineraalainetest leidub neis peaaegu kõik. Loomulikult sisaldavad erinevad viljad erinevas koguses neid aineid. Kaaliumi, mis on tähtis südame tööks, leidub rohkelt rosinates ja banaanis. Kuigi peamiseks kaltsiumi allikaks on piimasaadused leidub seda ka hiina kapsas, lehtkapsas ja brokolis. Magneesiumi leidub rohkelt rohelistes lehtköögiviljades ja maitsetaimedes nagu lehtsalat ja petersell. Samuti seda leidub ka kuivatatud puuviljades nagu ploomid ja aprikoosid. Vaserikkad on kukeseened ja kõik kaunviljad. Kiudained on kasulikud, kuna nad aitavad tekitada täiskõhutunnet ja parandavad ainevahetust. Kiudained samuti ka vähendavad vere kolestoroolitaset, seeläbi ennetavad südamehaigusi.
Vere askorbiinhappe tase saavutab manustamisjärgselt maksimaalse taseme 2-3 tunni jooksul. Koe- ja vererakkudesse viiakse askorbiinhape aktiivse transpordina ja difusioonina. Rohkesti on teda neerupealistes, maksas, kopsudes, aga ka rakkudevahelises vedelikus. Liigne vaba askorbiinhape ja tema kataboliidid väljutatakse uriiniga. Suurtes kogustes tarbitud üleliigne vesi vähendab vitamiin C varusid organismis. Allikad: mustad sõstrad, kibuvits, paprika, lehtkapsas, mädarõigas jne. Biofunktsioonid · Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. · Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. · On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis.
· Avitaminoos skorbuut: lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised, põletikulised igemed, hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad, kergesti murduvad luud, kõhulahtisus, osteoporoos, tugev aneemia · Nõrk sidekude tingitud Hyp/Hyl tekke puudulikkusest ja protropokollageeni heeliksi ebastabiliseerumises anormaalne kollageen Allikad: · Mustsõstramarjad, kibuvitsamarjad, paprika, lehtkapsas, hapukirsid, mädarõigas, petersell jt Kasutamine: · Vit B1, B2, B3, B6, B10, B11, bioflavonoidid, E, Ca, Mg · Alkoholism, artriit, beriberi, gripp, kestev sügav oksüdatiivme stress, seljavalud, hammaste ja igemete haigused, ekseem, psoriaas, akne, lihaste düstroofia, tuberkuloos, bronhiit, reuma, stenokardia, tsüstiline fibroos, diabeet, ateroskleroos, kollatõbi, osteoporoos, prostatiit Vitamiin C rasvlahustuvad vormid imenduvad paremini!!!
esmatähtis. Mida enam on kehas mürke, seda enam on maks koormatud. Enne kelatsiooniga alustamist tuleks kindlaks teha, et metalle kelaatorainetega sidudes ei paisataks neid lihtsalt vereringesse ja et nad ei muudaks organismist väljumise asemel hoopis oma asukohta kehas (näiteks liikudest ühest piirkonnast teise). Selleks tuleb uurida ka eritusorganite seisukorda. Looduslikeks kelaatoriteks on näiteks väävlit sisaldavad toiduained munakollane, lehtkapsas, küüslauk, kaalikas, naeris, mugulsibul, vaarikas, kapsas, sinep, merevetikas. Küüslauk on väga hea väävlivarude suurendaja. Seda tuleks süüa 2-3 küünt päevas ja purustatult, et aktiivsed ained paremini vabaneksid. Koriander aitab kudedest elavhõbedat väljutada. Ka kiudaineterohke toit aitab metallidest vabaneda. Näiteks õunas sisalduv pektiin seob metalle ja aitab neid välja viia. Samuti peetakse heaks kelaatoriks punapeeti
annaabi.ee 
