Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Halogeeniühendid, alkoholid, eetrid (0)

1 Hindamata
Punktid
HALOGEENIÜHENDID
•Halogeeniühendites on süsiniku aatomid seotud halogeeni aatomi(te)ga
CH4 => CH3Cl
•Füüsikalised omadused:
–Peamiselt vedelikud või tahked ained
•Madalamad halogeeniühendid aurustuvad kergesti, magusa lõhnaga
–Hüdrofoobsed => ei lahustu vees
–Suur tihedus (veest raskemad )
–Enamus on mürgised
HALOGEENIÜHENDITE NOMENKLATUUR

fluoro -, kloro-, bromo -, jodo-
  • Funktsionaalnomenklatuur -süsivesinikrühm + aineklass

–fluoriid, - kloriid , -bromiid, - jodiid
Halogeenühendite nomenklatuuri näited
Elektrofiil – tühja orbitaaliga osake
  • Elektrofiilsustsenter - elektrofiili koostisse kuuluv tühja või osaliselt tühja orbitaaliga aatom
  • Positiivne laeng või osalaeng d+
  • Püüavad moodustada keemilist sidet, täites oma tühja orbitaali teise osakese vaba elektronipaariga
  • C, H

Nukleofiil – vaba elektronipaariga osake
  • Nukleofiilsustsenter nukleofiili koostisse kuuluv vaba ( sidemeks kasutamata) elektronipaariga aatom
  • Negatiivne laeng või osalaeng d-
  • Püüavad moodustada keemilist sidet, loovutades oma vaba elektronipaari teise osakese tühjale orbitaalile
  • O, N

REAKTSIOONIDE ANALÜÜS
  • Ründav osake – reaktsiooni alustav osake
  • Reaktsioonitsenter – nukleofiilsus-, elektrofiilsus- või radikaaltsenter, kuhu ühineb ründav osake
  • Lahkuv rühm – asendusreaktsiooni korral väljatõrjutav osake
  • Katkev sidekovalentne side, mis katkeb lahkuva rühma väljatõrjumisel

Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs
Halogeeniühend+ leelis
Nukleofiilse asendusreaktsiooni analüüs
Halogeeniühend+ alkoholaat
Halogeeniühendite kasutamine

DDT
Mutageen
•Kantserogeen
•Kahjustab kesknärvisüsteemi ja maksa
Pestitsiidid
–kiire toime
–valikuline toime
–kiire lagunemine
•Liigid
–putukatõrje
–umbrohutõrje
–seenhaiguste tõrje
–lehtede langetajad
ALKOHOLID
Alkoholid – tetraeedrilise süsinikuga seotud hüdroksüülrühm
Alkoholide füüsikalised omadused
•Vesinikside à suhteliselt kõrged to
•Lahustuvad vees, alates 5-st süsinikust lahustuvus väheneb järsult
C-C11 Vedelikud
C12-C20 Tardunud rasvataolised
C21-Cn Tahked
Lahustuvus
Sarnane lahustub sarnases
–Hüdrofoobsed ained lahustuvad hüdrofoobsetes lahustites ( bensiin )
–Hüdrofiilsed ained lahustuvad hüdrofiilsetes lahustites (vesi)
Alkoholide keemilised omadused
  • Täielik oksüdeerumine (põlemine)

CH3CH2OH + 3O2 ® 2CO2 + 3H2O
  • Osaline oksüdeerumine (Cu-katalüsaatoràaldehüüd)

2CH3CH2OH + O2 ® 2CH3CHO + 2H2O
  • Reageerimine leelismetallidega (à alkoholaat)

2CH3CH2OH + 2Na ®2CH3CH2ONa+H2
  • Dehüdraatimine

2C2H5OH ® H2O + C2H5OC2H5 ( eeter )
CH3CH2OH ® H2O + CH2=CH2 ( alkeen )
Tähtsam esindajad
CH3OH- metanaal -> sipelghape
C2H5OH -etanaal->äädikhape->CO2+H2O
CH2- CH2 A| | Jahutusvedelik (tosool) OH OH
CH2-CH-CH2 A| | | Propaantriool - glütserool ( kreemid ,lõhkeainete valmistamine) OH OH OH
Puskariõli- etanooli käärimisel tekkinud destillatsiooni jääk
EETRID
Eetrid- orgaanilised ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud süsivesinik rühmad
  • Üldvalem R — O — R
  • Funktsionaalnomenklatuur
    alküülrühmad tähestiku järjekorras + liide –eeter

CH3 – O – CH3 dimetüüleeter
CH3 – CH2 – O – CH3 etüülmetüüleeter
  • Lenduvad , ei lahustu vees
  • Keemiliselt püsivad
  • kasutatakse laboris lahustitena
  • Puudub vesinikside, madala sulamis ja keemistemperatuuriga
  • Saamine
    • alkoholaat + alküülhalogeniid

CH3ONa + CH3Cl ®CH3OCH3 + NaCl
    • alkoholi dehüdraatimine

2C2H5OH ® C2H5OC2H5 + H2O
Halogeeniühendid-alkoholid-eetrid #1 Halogeeniühendid-alkoholid-eetrid #2 Halogeeniühendid-alkoholid-eetrid #3 Halogeeniühendid-alkoholid-eetrid #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor simsu Õppematerjali autor
HALOGEENIÜHENDID- Nomenklatuur, näited, elektrofiil, nukleofiil, reaktsioonide analüüs, halogeeniühendite kasutamine, DDT, pestitsiidid. ALKOHOLID- näited, füüsikalised omadused, lahustuvus, keemilised omadused, tähtsamad esindajad. EETRID.

Sarnased õppematerjalid

Alkoholid-Eetrid-Amiinid
2
docx

Alkoholid, Eetrid, Amiinid

Alkoholid ­ ühendid, mis sisaldavas molekulis hüdroksüülrühma ­ OH (R-OH).Seda tüüpi ühendid on aluselised alkoholid. Alkoholi nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest,mille molekulis on nii palju süsinikku aatomeid ja lõpu ool abil. füüsikalised omadused ­ värvuseta, omapärane lõhn,põletava maitsega,hea lahustuvus vees, head lahusti omadused,lahustuvad hästi orgaanilisi ühendeid. Füsioloogiline toime ­ Avaldavad inimorganismile tugevat toimet.Alkoholid oksüdeeruvad ensüümide toimel järk järgult, algul aldehüüdideks, siis karboksüülhappeks ning peale

Keemia
Keemia - Aineklasside Tabel
12
docx

Keemia - Aineklasside Tabel

CnH2n+2 C1-C4 –gaasiline Süsinikahela pikenedes C6H12 + 8O2 → 5CO2 + 6H2O Nafta (vedelate alkaanide segu C5-C8 –vedel tihedus, st°,kt°suurenevad. 2) Oksüdeerumine halogeeniga Parafiin (tahke-te alkaanide segu) Nt. CH4 –metaan Sama süsinike arvu korral on Radikaaliline asendus, tekivad halogeeniühendid C5-C9 (bensiin) C4H10 –butaan hargnenud ahela puhul CH4 + Cl2 → CH3Cl + HCl Alkaane saadakse põhil. naftast r,st°,kt° väiksem 3) Oksüdeerumine alkoholiks krakkimisel või destilleerimisel 2CH3-CH3 + O2 → 2CH3CH2OH Kasutatakse kütusena ja paljude

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia-Alkaanidest küllastunud ühenditeni
2
doc

Orgaaniline keemia (Alkaanidest küllastunud ühenditeni)

Alkeenid on süsinike ja vesinike ühendid, kus süsiniku vahel on ainult ühekordsed C6H12O6 C2H5OH + 2CO2 // C2H5Cl + KOH C2H5OH + KCl CH2=CH-CH3 + HCL CH3 = CHCl ­ CH3 2CH3OH CH3-O-CH3 + H2O sidemed. EETRID CHCH + H2 CH2=CH2 // CHCH + 2H2 CH3-CH3 C2H5OH + 3O2 2CO2 + 3H2O Liide alkaani ette tuleb vastavalt süsinike arvule ... on ühendid, kus süsiniku ahelat e. alküülradikaal on seotud ühe hapniku ALKAAN Alkoholi saab kääritamisel

Keemia
Orgaaniline keemia I eksam-kosnpekt
12
docx

Orgaaniline keemia I eksam (kosnpekt)

koostise, saamisviiside ja reaktsioonide uurimisega. jodo- kloroetaan - Omadused: kloro- Sisaldavad süsinikku ja vesinikku fluoro- Üldiselt küllaltki suure molaarmassiga Alkoholid -ool R-OH CH3CHCH3 Aatomite vahel on kovalentne side (side, mis tekib ühise elektronpaari OH moodustumise tõttu) propaan-2-ool Amiinid -amiin -NH2 CH3CH2-NH-CH3 Vesilahused ei juhi elektrit

Orgaaniline keemia
Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID
2
doc

Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID

hävitamiseks. paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele. 5. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanism ja analüüs ­ laengud ja osalaengud, ründav osake, reaktsioonitsenter, lahkuv rühm, katkev side, väljatõrjutud osake. Ül. vih. 6. Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 10 /24 + vihikus. ­ alkaan + halogeen (halogeeniühendite saamine) ­ halogeeniühend + leelis (alkoholide saamine) ­ halogeeniühend + alkoholaat (eetrite saamine) ­ halogeeniühend + tsüaniid

Elementide keemia
Keemia konspekt eksami jaoks
14
doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Lihtsustatud CH3 ­ CH2 -OH Graafiline ­ Kriipsudega. Orgaaniliste ainete liigitamine jne. 1. Süsivesinikud ­ Sisaldavad ainult C-d ja H-d a) Küllastunud süsivesinikud e. alkaanid CnH2n+2 b) küllastumata süsivesinikud: 1) Alkeenid ­ kaksiksidet sisaldavad CnH2n 2) Alküünid ­ kolmiksidet sisaldavad CnH2n-2. c) Aromaatsed süsivesinikud ehk areenid -Sisaldavad benseenituuma 2. Funktsinaalrühma sisaldavad ained R ­ alküülrühm Ar ­ arüülrühm 1. Halogeeniühendid R ­ Hal (F-, Cl-, Br- või I-) 2. Alkoholid ­ R ­ OH (hüdroksüülrühm) 3. Fenoolid Ar ­ OH (hüdroksüülrühm) 4. Eetrid R ­ O ­ R` (Alkoksürühm) 5. Karbonüülühendid (karbonüülrühm) a) Aldehüüdid) R ­ CHO (aldehüüdrühm) b) Ketoonid R ­ CO -R´( Ketorühm) 6. Karboksüülhapped ­ RCOOH (karboksüülrühm) 7. Estrid R ­ COO ­ R´ (Esterrühm) Rasvad on glütserooli segaestrid rasvhapetega.

Keemia
Halogeeniühendid
6
doc

Halogeeniühendid

Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid ­ on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA
44
pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun