Vastus leiad õppematerjalist: Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid

Alkaanid, alkoholid, eetrid, isomeerid (0)

Keskkool - Keemia - Bioorgaaniline keemia

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis on isomeeria isomeer?
Kuidas kasutatakse metaani propaani butaani ja parafiini?
Mis on halogeeniühend?
Kuidas neid nimetatakse?
Milleks kasutatakse halogeeniühendeid?
Mis on alkoholid?
Kuidas nimetatakse alkohole?
Milleks kasutatakse metanooli etanooli glütserooli?

Kontrolltöö nr 2 - Alkaanid , alkoholid , eetrid , isomeerid

Mis on isomeeria , isomeer ? Too näiteid asendi- ja ahelaisomeeriast.
Isomeeria - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite (isomeeride) olemasolu.
Isomeer - ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained.
1) Ahelaisomeeria - hargnenud ahela erinev kuju.
2)Asendiisomeeria - muutub kaksik- või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht tüviühendis.
Vaata ka tv lk 22 ül I - asendiisomeer ja ahelaisomeer .

Asendiisomeer 2- bromobutaan
CH3 — CH2 — CH2 — CH2— Br CH3 — CH2 — CH —CH3 1-bromobutaan |
Br
2) Ahelaisomeer
1-bromobutaan 1- bromo -2-metüülbutaan
CH3 — CH2 — CH2 — CH2 — Br CH3 — CH3—CH—CH2—Br
CH3

Alkaanide füüsikalised ja füsioloogilised omadused.
Alkaanid on hüdrofoobsed (tõrjuvad vett), vees peaaegu lahustumatud , aine ei märgu ning alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulitega (alkaanid veega ei segune ega märgu). Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Olek - tahke, gaas , vedelik; veest väiksema tihedusega (kergem veest).
Füsioloogilised omadused: loomadele ja inimestele on alkaandel tugev narkootiline toime (mürgine; tahked alkaanid ohtutud, kuid selle auru sissehingamine võib lõppeda surmaga!)

Halogeeniühendite füüsikalised ja füsioloogilised omadused.
Vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised , teised on kas vedelikud või tahked ained. Hüdrofoobsed, ei moodusta vesiniksidemeid. Ühendite tihedus on suurem kui veel. Vedel halogeeniühend + vesi kihistub kiiresti (alumine kiht on halogeeniühendi kiht); teised vees mittelahustuvad orgaanilised ained (süsivesinikud, eetrid jm) kogunevad ülemisse kihti (kuna on veest kergemad).
Füsioloogilised oamdused: mürgised; lenduvatel ainetel narkootiline toime (kloroform).

Alkoholide füüsikalised ja füsioloogilised omadused.
Alkoholid võivad osaleda vesiniksidemete moodustamises – vees hästi lahusutvad, hüdrofiilsed (kehtib ainult lühema süsinikuahelaga alkoholide kohta, nt metanool , etanool , propanool ). Pika süsinikuahelaga alkoholid on vees vähe lahustuvad (nt pentanool jne). Füsiol.: Alkoholid ja nende vahesaadused on vähem või rohkem mürgised; üldiselt narkootilise toimega. Eriti ohtlik on metanool ehk puupiiritus, sest see imendub ka läbi naha ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid.

Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga – mittetäielik oksüdeerumine.
2CH₃CH₂CH₃ + O₂ → 2CH₃CH(OH)CH₃
CH₃CH₂CH₃ + Cl₂ → CH₃CH(Cl)CH₃ + HCl

Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon.
C₄H₁₀ + 6,5O₂ → 4CO₂ + 5H₂O – butaani põlemine

Kuidas kasutatakse metaani, propaani, butaani ja parafiini? Kirjuta nende valemid.
Metaan – CH₄. Kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, sisaldub majapidamisgaasis. Vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Metaanist tehakse ka sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi.
Propaan – C₃H₈. Kasutatakse kütusena.
Butaan – C₄H₁₀. Kasutatakse majapidamisgaasina, laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas.
Parafiin – tahke alkaan, nt C₁₆H₃₄. Kasutatakse toiduainetööstuses ja meditsiinis.

Mis on halogeeniühend? Kuidas neid nimetatakse? Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga.
Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro , kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda.

Milleks kasutatakse halogeeniühendeid? Too näiteid. Hüdrofoobsete ainete lahustitena. Freoonid : külmikutes ja propellandina aerosoolpakendites (loobutakse kaasajal). Meditsiinis: jodoform hambaravis, varem ka kloroform narkoosiks( loobutud ). Pestitsiididena ( lindaan , DDT). Uute ainete sünteesil.

Mis on alkoholid? Orgaanilised ühendid, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (— OH).

Kuidas nimetatakse alkohole ? Alkoholidel on järelliide –ool (metanool, etanool jne). Järelliide näitab ühendi kuuluvust ühte või teise klassi.

Milleks kasutatakse metanooli, etanooli, glütserooli?
Metanool - ehk puupiiritus; laborites kasutatakse lahustite koostisena. Väga mürgine.
Etanool - väga palju kasutatakse lahustites ja orgaanilistes sünteesides. Samuti kasutatakse etanooli ka alkoholitööstuses alkohoolsete jookide valmistamiseks.
Glütserool - Toiduainetööstuses niisutina, lahustina ja magusainena, toidu säilitamiseks (võib-olla). Seda kasutatakse ka täidisena toitudes, mis valmivad masstoodanguna (nt küpsistes) ja paksendajana liköörides. Glütserooli ja vett kasutatakse teatud tüüpi lehtede säilitamisel. Suhkruasendaja. Toidulisandina on glütserooli tähis E422. Margariini tootmine emulgaatorite abil. Seda kasutatakse ka niisutina mokatubakas.

Mis on eetrid? Eetrid on ühendid, kus hapniku aatomiga on seotud ühesugused või erinevad süsivesinikerühmad (radikaalid). Üldvalem on R–O–R.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 13 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

13 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

SeksikasKahvel Õppematerjali autor

KEemia Alkaanid alkoholid eetrid isomeerid alkaan alkohol eeter isomeer biokeemia

Sarnased õppematerjalid

pdf

Orgaaniline keemia

Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

pdf

ORGAANILINE KEEMIA

Keemia

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

106

pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused Liisi Sakkool Orgaanilised ained koosnevad peamiselt süsinike ja vesiniku aatomitest, aga võivad sisaldada ka hapniku, lämmastiku ja halogeenide aatomeid või heteroaatomitena teiste elementide aatomeid (näiteks: Fe, Na, P, S). • Orgaanilistes ühendites on süsinik 4 valentne süsinikul alati 4 sidet. • Lämmastikul 3, hapnikul 2 ja vesinikul 1 side. Alkaanid • sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete σ- sidemetega) • CH4 -metaan, C2H6- etaan, C3H8- propaan, C4H10- butaan • Näiteks: butaan ja metüülpropaan. (erinev on ainult ahela kuju ehk struktuur). Alkaanide omadused • Füüsikalised omadused: süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus ning sulamis- ja keemistemperatuur • Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimelised.

Orgaaniline keemia

pdf

Orgaaniline keemia

Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24

Kategoriseerimata

pdf

Orgaaniline keemia konspekt

Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). „Avita”, Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24

Orgaaniline keemia

docx

Keemia - Aineklasside Tabel

molekulide lõhustamine kõrgel temperatuuril. 2CH4 → CH ≡ CH + 3H2 alkeen Järelliide –een Sarnased alkaanidele, 1) Hüdrogeenimine Küllastumata ühendeid saadakse CnH2n TÜVI-(2,3)NR-(di)een hüdrofoobsed, Liitumine vesinikuga, tekivad alkaanid alkaanide Tasandiline = kaksikside CH2=CH2 + H2 → CH3-CH3 dehüdrogeenimisel: Nt. CH2=CH-CH3 2) Hüdraatimine CH3-CH3→CH2=CH2+H2 -propeen Elektrofilne liitumine veega, tekivad alkoholid 2CH4→CHºCH+H2

Orgaaniline keemia

doc

Orgaaniline keemia

aatomite veel mõne teise elemendi aatom (tavaliselt hapniku, väävli või lämmastiku aatom). Olenevalt funktsionaalsete rühmade sisaldusest jaotatakse orgaanilised ühendid klassidesse. Tähtsamad orgaaniliste ühendite klassid on: 1) süsivesinikud (sisaldavad molekulis ainult süsinikku ja vesinikku) CxHy, 2) süsivesinike halogeeniderivaadid (nende molekulide koostisse kuulub veel halogeen), 3) alkoholid ja fenoolid (sisaldavad molekulis hüdroksüülrühma OH), 4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O )

Analüütiline keemia

Rohkem sarnaseid