Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia ...
,,Misantroop" Sõna misantroop tuleneb kreeka keelest, mis tähendab inimeste vihkajat, inimpõlgurit. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel ning näidendi peategelane pole erand. Alceste suhtub põlglikult silmakirjatsemisse ega suuda taluda kahelpalgelisust ja kahemõttelist viisakust. Tema ainus soov on olla aus ning ta nõuab seda ka teistelt. Vahest Alceste'i agressiivsus on liiga järsk või inimesed lihtsalt ei julge oma tegelikke mõtteid avaldada, kaasmõtlejad ta igatahes ei leia. Oma aususega suudab Alceste teenida endale vaid vaenlasi, kes on kohutatud ta otsekohesusega. Alceste'i armastatu, Célimène, on aga just sellise iseloomuga naine, keda Alceste peaks vihkama. Célimène aga meelitades ja võrgutades, üritab teda oma põhimõtteid unustama panna. Tegevus toimub kogu aeg ühes kohas, Célimène majas. KUMU Auditooriumi prostseeniumlava sobib etenduse ...
Eesti teatri sünd Sissejuhatus Oma referaati koostades tahan teada saada, millal hakati Eestis tegelema näitemängudega ning millised olid Eesti esimesed teatrid. Praegu on Eesti suuremateks teatriteks "Vanemuine" Tartus, "Estonia" Tallinnas ja "Endla" Pärnus. Arvatavasti ongi need olnud ka Eesti esimesed teatrid. Kindlasti on teada esimeste näidendite nimed ja lavastajad ning kuidas etendusi lavastati. Eesti teatri sünd Iseseisva kunstivormina on teatri Eestisse toonud sakslased. Pikka aega oli teater levinud enamasti baltisakslaste hulgas. Teated Eesti esimesest teatrietendusest pärinevad 16. sajandist. Siis mängisid Tallinna Linnakooli õpilased raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 17. sajandil piirdus teatritegemine mujalt tulnud rändtruppide juhuslike külalisesinemistega ja hootise kohaliku taidlusega. August von Kotzebue
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Anita Tkatsenko 8k "Eesti Draamateater" Referaat Tallinn 2014 2 SISUKORD 1TEATRI AJALUGU........................................................................................................ 3 2EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD...........................................................................5 2.1Merle Karusoo..................................................................................................... 5 2.2Hendrik Toompere Jr........................................................................................... 5 2.3Uku Uusberg....................................................................................................... 6 2.4Ingomar Vihmar...........................................
Aastas ligi 500 etendust Aastas ka üks lastenäidend Teatri juhid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Rein Oja Priit Pedajas Teatri lavastajad Merle Karusoo Hendrik Toompere Jr Uku Uusberg Ingomar Vihmar Näitlejad Ita Ever Tõnu Aav Guido Kangur Maria Klenskaja Lembit Ulfsak Lavastused Kevadine Luts Saatuse heidikute kuu Tuhk ja akvaviit Eesti Matus Cancún Auhinnad Aasta lavastuse auhind
300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk "Showboat 100" 2011 100- . Triinu Ojalo. Endla juubelipeo 22 2011. " 100" Endla . Endla 1911 2010 . . ? , 21 , , . 2 20 . · Kunstilise juhi kt o Triinu Ojalo · Lavastajad o Enn Keerd o Andres Noormets · Näitlejad o Ago Anderson o Sten Karpov o Ireen Kennik o Lauri Kink o Liis Laigna o Piret Laurimaa o Triin Lepik o Priit Loog o Jaanus Mehikas o Carmen Mikiver o Ahti Puudersell o Bert Raudsep o Jaan Rekkor o Sepo Seeman o Tambet Seling o Indrek Taalmaa o Karin Tammaru
Noorsooteatri, mille esimene peanäitejuht oli Voldemar Panso. Selle nime all tegutses teater kuni 1994. aastani, kui teater anti üle riigi omandist Tallinna linnale ja teater sai nimeks Tallinna Linnateater. 2. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ esimene dramatiseerija oli Eesti Draamateatri näitleja ja lavastaja Andres Särev. See oli 1932. aastal. 3. Lause „ Parim muusikaline kujundus on vaikus“ kuulub muusikalisele kujundajale Viive Ernesaksale. 4. Lavastajad ja nende loomingut iseloomustavad mõisted: o Tiit Ojasoo – poliitiline teater o Merle Karusoo – elulooteater o Elmo Nüganen – psühholoogiline realism o Geosrg Malvius – muusikal o Aarne Toikka – laste- ja noorteteater o Mai Murdmaa – modernballett 5. Millised teatrikunsti liigid või suunad iseloomustavad neid teatreid? o Rahvusooper Estonia – ooper ja ballett
Oliver Saare Arvustus ,,Ürgmees" Lavastuse ,,Ürgmees" on monoetendus, mille lavastajad on Mati Unt ja Andrus Vaarik. Peaosas on näitleja Jan Uuspõld, kes samas on selle lavastuse ainus esineja. Näidendi on kirjutanud Rob Becker ja eesti keelde on tõlkinud Hannes Villemson. Muusika kujunduse on valinud Jarek Kasar. Näidendi sisu räägib sellest, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. Tegemist on väga humoorika ja mõtlemapaneva looga, kus tuuakse esile meeste ja naiste vahelised suhted, võrreldakse naisi ja mehi ning tuuakse esile juba
Eesti teatri sünd Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval . Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater. Aastal 1819 lavastati esimene eestikeelne etendus Häbi sel, kes petta tahab. Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". 19. sajandi lõpus juhtis Vanemuise teatrit August Wiera, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Eesti esimene maateatrimaja ehitati 1882.a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Mennin...
Kommunistlik venemaa , natsistlik saksamaa 7. Reasta sündmised alustades varaseimast a) Saksa okupatsioon ( 2 ) b) Riigipööre Eesti vabariigis ( 4 ) c) Iseseisvuse väljakuulutamine ( 1 ) d) Vaikiva ajastu algus ( 5 ) e) Mareform (3 ) 8. Miks muutus New York maailma kulultuurikeskuseks ? Sinna koondusid kõik näitlejad , kunstnikud , lavastajad , kirjanikud. See oli suur ja võimas linn , seal saadi oma annet kõigile paremini näidata , selles linnas oli paljuvõimalusi. 9. Mis toimus Eesti neil aastatel? 1) 12 märts 1934 K. Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde, et takistada vapside võimule tulekut 2) 1920 koostati esimene põhiseadus (seadusandlik võim riigikogu , riigipeaks on riigivanem , täidesaatev võim- valitsus ) veel
Steven Spielberg Jaan Niidas Sünd Steven Allan Spielberg Sündinud 18. oktoobril 1946 Cincinnatis Ohios Ainuke poeg peres koos kolme õega. Sue, Nancy ja Annie. Algus Väikse poisina kasutas isa kaamerat ja tegi filmi mängurongidest. 12 aastaselt valmis tal juba esimene produkt, mis sai valmis koos näitlejatega. 1975. aastal lavastas filmi "Lõuad" mis tõi lühikese ajaga rohkem sisse kui ükski teine film tolajal. "Indiana Jones kadunud laeka tälil" ja "ET: sõber kaugelt" purustasid uued kassarekordid.(üle 700 mln dollari) 1996. aastal asutas S.A.Spielberg filmikompanii Dreamwork SKG, mille esimene film oli "Amistad" "Reamees Ryani päästmine" (1999) Spielberg sai parima lavastaja Oscari. Miks on läinud ajalukku? Kõige mõjukaim tegelane filmi ajaloos. Ta on Hollywoodi tuntuim ja jõukaim filmitegija. Ta on tuntud kui f...
kannul 1920. aastail moodsatesse vooludesse, katsetades sümbolismi, impressionismi ja eriti ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Tipptasemele võis arvata aga ainult A.H.Tammsaare ja Hugo Raudsepa mõnda teost. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev, Ants Lauter ja Hilda Gleser, Paul Sepp ning hiljem Leo Kalmet. Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Eesti teater on läbi aegade üsna kiiresti arenenud. Aastail 1918-1940 sarnanes teater palju ka praeguse eesti teatriga. Kuna ühiskond areneb koguaeg, siis ei kujutagi ette, milline võiks välja näha teater saja aasta pärast.
Lantimiskunstnikud Etendus ,,Lantimiskunstnikud" on etendus mis kestab kokku 1h ja 50 min. Selle etenduse valmimises on osalenud mitmeid inimesi. Näiteks: näidendi autorid ja lavastajad on Paavo Piik ja Diana Leesalu, kunstnik on Kristel Maamägi, assistent on Kristiina Jalasto, muusikaline kujundaja on Veiko Tubin, valguskujundus on loodud Priidu Adlase poolt ja koreograaf on Maiken Schmidt. Samuti ei saa teha õiget etendust ilma näitlejateta ja just näitlejad olid need kes olid vaitud siia täpselt õiged. Näitlejateks olid: Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Mart Toome, Henrik Kalmet, Priit Pius, Märt Pius.
III Projekt. Kadri Laur 12B ,,Keisri hull" Jaan Kross Teatritükk: Lavastajad: Peeter Tammearu, Jaak Allik Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Kui etendus sai muusikaga algusakordi ning lõpp oli tulnud, sain aru, et olen saanud võimsa elamuse! Jaan Krossi "Keisri hull" oli midagi väga erakordset. See on lugu mehest, kes ei ole nõus end suruma etteantud raamidesse, mees kes astub vastu igasugustele vanamoodsatele tõekspidamistele ja võtab endale naiseks lihtsa neiu, kuigi mehe aadliseisus seda ei soosi. Timotheus von Bock säilitab oma au, mõistuse mingil määral ja ka armastuse siis kui talle pole enam midagi jäänud, siis kui talt on kõik võetud. See on lugu inimestest aja suures loos. Naine, kes astub kogu maailma eelarvamustele vastu- Eeva, keda mängis Triinu Meriste ja tegi minu arvates suurrolli. Mõtlema panev etendus ja kõik m...
Tantsijad tundsid väga hästi muusikat ning liigutused sobisid parajasti mängitava pala osaga. Kõik muusikateosed olid tantsijate poolt väga hästi emotsioonidesse ümber pandud ning nad oskasid neid ka publikule edasi kanda. Tsaikovski suutis oma muusikasse panna kõik: elegantse ekspressiivsuse, tunde, et varsti tuleb kulminatsioon, kuid seda ei tule ning midagi innovaatilist omalt poolt, mis teeb ta teosed nii eriliseks. Arvasin, et ballett tuleb tavapärane ning korralik, kuid lavastajad suutsid tuua sisse ka noodi originaalsust, mis omakorda tekitas minus uusi emotsioone, mida poleks oodanud. Lavakujundus oli üsna lihtne. Oli kujutatud kas lossiaeda, lossi või järveäärt. Arvan, et rohkem polekski vaja olnud, sest siis oleks lava võtnud ära vaatajate tähelepanu ning inimesed oleks lihtsalt ilma jäänud kõige tähtsamast- emotsioonidest ja orkestri ning tantsijate koostööst. Kuningapere
kes nüüd olid ümber nimetatud juhtideks, puudus võim oma ettevõtte üle.Riik kontrollis sama moodi nagu NSV Liidus kõiki võtme hindu. Nii Saksamaa, kui NSV Liidus kehtestati täielik kontroll massiteabe vahendite üle.Meediat kasutati ideoloogia propageerimiseks.Keelustati igasugune võimu vastane tegevus.Hävitati võimu vastased raamatud, koondati või suleti raamatukogusid ning kehtestati range kontroll trükikirjanduse üle.Kõik kirjanikud, muusikud ja lavastajad pidid looma ideoloogiat propageerivaid teoseid või vastasel korral ootas neid,kas siis Saksamaal koonduslaagrid või, siis NSV Liidus Gulag. Adolf Hitler ja ka Jossif Stalin kõrvaldasid kõik oma poliitilised vastased, et vältida vastuhakkusid.Saksamaal kõrvaldas Hitler ka need, kes olid tal aidanud võimule tulla, kuid kelle mõjuvõimu tõttu nägi ta nendes sisepoliitilist vaenlast.Näitena võib tuua endise Riigipanga juhi Hjalmar Schachti, kes sattus Hitleri käsul vangi
Vanemuine Tartus asuv Vanemuise teater on Eesti vanim teater: 1865. aastal loodud seltsi juures alustati teatritegevust 1870. aastal, kutselise teatritegevuse algust loeme 1906. astast. On veel teinegi omadus, mis eristab Vanemuist teiste Eesti teatrite hulgas see on tema mitmezanrilisus. Eesti oludes on unikaalne, et ühe teatri alla on koondunud sõna, muusika ja tantsuteater. Teisisõnu tähendab see, et Vanemuine viljeleb kõiki mõeldavaid etenduskunsti zanre ooperist klassikalise draamani, muusikalist lastetükini, modernballetist sümfooniakontserdini. Teatri jooksvas repertuaaris on umbes kolmkümmend erinevas zanris lavastust. Tartus on teatri mängupindadeks kolm saali pool sajandit tagasi valminud Vanemuise suur maja (Vanemuise 6), ajaloolisema auraga Vanemuise väike maja (Vanemuise 45a) ning Emajõe kaldal paiknev blackboxtüüpi Sadamateater (Soola 5b) ...
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal ROMANTIKUD RIIK HELILOOJAD KIRJANIKUD, LAVASTAJAD KUNSTNIKUD AUSTRIA Richard Strauss (helilooja, dirigent) Franz Grillparzer (kirjanik) Nikolaus Lenau (kirjanik) POOLA Fryderyk Chopin (helilooja) Aleksander Fredro (komöödiadramaturg) Zygmunt Krasinski (poeet)
sisult absurdne anekdoot. ooper "Dispuut". Sõnad - Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. Tunnustused 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia ALO MATTIISENI MUUSIKAPÄEVAD Alates 1997. aastast korraldab Jõgeva Gümnaasium A.Mattiisenile pühendatud muusikapäevi. Kuna tegemist on konkursiga, siis ei pääse mööda züriist, keda traditsiooniliselt kutsutakse "Suureks Kõrvaks". Muusikanädal on Jõgeva linnas iga-aastaseks suursündmuseks ja
Seinu katab kangas, saal on täidetud pinkidega, kus teatrile tavaseid etiketinõudeid ei täitnud peaaegu keegi: paljud tulid otse töölt ja suhtusid ennast ümbritsevasse keskkonda väga vabameelselt. Kuid siiski, kui laval on koos realism ja abstraktsioon, siis on vaatajana raske aru saada, kumma reeglid hetkel kehtivad ehk kuidas saab uks vannituppa jääda ikkagi paremale akside vahele, kui elutuba on 180-kraadise pöörde teinud. Võib muidugi eeldada, et lavastajad tahtsidki tekitada vaatajas segadust, mis ühe peategelase George'ile on argipäev. See oli huvitav ja küllaltki vastandlik minu tavapäraste teatri arusaamadega ja muidugi lisasid sellele vürtsi näitlejad, kes olid väga veenvad, mängides oma osasid nii professionaalselt, et unustasin lausa teatri olemasolu. Muidugi olen näinud neid ka varem, näiteks Marika Vaarikut ja Mirtel Pohlat teleekraanil, kus nad on samuti väga andekad, kuid siiski, kordaksin seda külastust
trupi direktor. [,,Nõidkütt" (ooper), ,,Euryanthe" (ooper), ,,Oberon" (ooper)] Richard Wagner Kõige vastuolulisem isik muusikaajaloos, eeskujudeks Beethoven, Shakespeare ning Homeros, viis Saksamaal läbi ooperireformi (sõna ja muusika võrdõiguslikuks, terviklikkus, helilooja libreto autor; uued lauljad, lavastajad, dirigendid), kirjutab mütoloogia, ajaloo, vanade legendide põhjal, esimese ooperi 42 tegelast hukkuvad lõpuks. [,,Tristan ja Isolde" (ooper), ,,Lendav hollandlane" [Romantiline ooper] ,,Nibelungide sõrmus" (ooperitetraloogia, ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk"), ,,Parsifal" (ooper), ,,Tännhäuser" (ooper), ,,Lohengrin" (ooper), ,,Nürnbergi meisterlauljad" (koomiline ooper)]
14. oktoobril 2007 12.00 käisin vaatamas balletti nimega ,,Sülfiid". Seda etendati Estonia teatrimajas. Peaosades olid Marie Lindqvist sülfiidina, Marina Kresler Annana, Olof Westring Jamesina ning Urve-Ly Voogand Effyna. Dirigent oli Mikk Murdvee. Lavastajad olid Eva Kloborg, Frank Andersen ning Anne Marie Vessel Schlüter. Kunstnik oli Mikael Melbye.1 Mõnda esinejate tutvustamiseks. M.Lindqvist õppis Rootsi Kuningliku Ooperi Balletikoolis ja Rootsi Kuninglikus Balletikoolis. O.Westring õppis Rootsi kuninglikus Balletikoolis. Dirigent M.Murdvee lõpetas 1998. aastal Tallinna Muusikakeskkooli viiuli erialal. 2 Etendus oli tõeline tragöödia. Ballett on sisu poolest väga kurb, selle põhjustajaks on printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõ...
1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater (töötas 1921-1924, trupp koosnes asjaarmastajaist, juht oli August Bachmann). Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja Draamateatris) ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949
Rocca al Mare Kool Martin Erik Vallaste 7.a Jazz-Balleti Klubi Retsensioon Tallinn 2017 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upking ning Paavo Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz-ansambel JBB. Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub klubisse pahaaimamatu noorpaar, kes tõmmatakse kaasa uude ja hämarasse maailma. Samal õhtul toimub pangarööv. Selgub, et keegi on mänginud topeltmängu ja oma kaaslased politseile üles andnud. Kõik laabub õhtu lõpuks õnneks hästi ja pangarövlid saadakse kätte. Minu jaoks oli see esimene võimalus külastada kammersaali. Minu meelest on ka saali valikul etenduse heal väljakuk...
Muudkui. Ei kuule täpselt. Ma ei jõua kõike Luuletus ei saanudki siin ilma peal. liiga pikk. Ega võitlev. Muudkui. Huvitavad pildid perest Mida Ta on öelnud elu kohta? . J. Viiding tegi enesetapu 1995. aastal. Sümboolsed selles osas on tema 1975. aastal kirjutatud read: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks. See, mis ma ütlesin, olgu mu elu, truuduse vandeks." Kriitika Paljud kuulsad luuletajad, näitlejad, lavastajad mäletavad tänini Juhan Viidingu enestappu väga selgelt. Jaan Kaplinski on öelnud, et:'' Juhan Viiding oli üks väheseid geeniusi, keda olen elus kohanud." Doris Kareva meenutas, et Viiding koondas kogu energia suhtlemiseks ja oli teiste inimeste suhtes äärmiselt tähelepanelik. Tähtsus luuletajast Juhan Viiding oli tõeline multitalent: suurepärane näitleja, poeet ja interpreet. Ta sai eeskujuks teistele. Jüri Üdi luulega tekkis eesti luulesse mõiste
Draamateater Teatri ajaloost: Draamateater kasvas välja koolist. Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaa...
otsingutesse, sageli ka folkloorihuvi. Samas hakkas metafoorilis-füüsiline teater järjest laiemale kandudes lahjenema ja põnevust kaotama, aga esialgu hoidsid üldpildi rikkust teistsugused lähenemisviisid.Lavakeele vabadus ja keerukus kajastus ka ajajärgu juhtivate dramaturgide Enn Vetemaa, Vaino Vahingu, Rein Saluri ja Jaan Kruusvalli näidendites. Tagantjärele üllatab kogu tollase teatriuuenduse vastavus maailmateatris parajasti toimunud otsingutele, mille tegelikke vilju siinsed lavastajad polnud ju peaaegu näinudki. 9 1980. aastad Väliselt paistis Eesti teatrimaastik 1980. aastate algul üsna hea. Teatrid mängisid tavaliselt täismajadele, vaatajate aastane üldarv seisis 1.7 miljoni ringis. Ometi võis täheldada teatud väsimust ja peataolekut. Mingit uut tugevamat voolu polnud ilmunud, vaid tuli üksnes mõningane naasmine realistlikpsühholoogilise mängu juurde
1977. aasta kevadel hakkas levima punk- klantsvälimus ja magusa muusika provokatiivne alternatiiv mood. Nüüdsest võis disainerirõivastelt leida rebendeid, haaknõelu ja kunstipäraseid koiauke. Teater Juba 19.sajandil arenes teater realismi suunas, lavapildis ja näitlejakunstis taotleti tõetruudust ning seda soodustas eriti lavatehnika hoogne areng. 20.saj. alguse teatri ilmet kujundasid silmapaistvad lavastajad, kelle loometegevust mõjutasid nende arusaamad teatri olemusest ja eesmärkidest - A.Antoine, E.G.Graig, M.Reinhardt, K.Stanislavski, V.Meierhold, J.Vahtangov, A.Tairov, B.Brecht, J.Grotowski jt. Reaalse aluspõhjaga teatri arendamise kõrval hakati otsima uusi vorme ja väljendusvahendeid. Teatrisse jõudsid futurism, sürrealism ja teised modernistlikud voolud, mõjukaim neist oli ekspressionism. 1950. ja 1960. aastail uuenes teater, silmapaistvamad lavastajad olid: G.Tovstonogov, J
inimesel tegelikult vaja on. Raamatud on muutunud avatumaks, kirjutajad julgemaks aga seda kõike sellepärast, et meie endi elud on muutunud karmimaks. Meie, inimesed, oleme raamatute tegelased ja kui me tahame raamatutest saada mõnu ja positiivsust siis peame me ise vastavalt elama. Peame elama nii, nagu me raamatust seda lugeda tahaksime, sest keegi teine paneb kirja meie elud aga meie ise enda elud, kus oleme nii stsenaristid, lavastajad kui ka näitlejad. Raamatud olid, raamatud on ja meie kõige õnneks ka jäävad!
Eesti Vabariik 1)EV sisepoliitika Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku. Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht) Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad) Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920) Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) ...
1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater (töötas 1921-1924, trupp koosnes asjaarmastajaist, juht oli August Bachmann). Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja Draamateatris) ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere Teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater (nüüdne Linnateater). "Estonia" draamatrupp viidi 1949
Minu esmase balleti kogemuse tegid vapustavaks peatantsijad Galina Rohumaa ja Anatoli Arhangelski, kes esinesid suurepäraselt. Mis mulle veel sümpatiseeris oli see, et, kuna on tegu venelase sulest tulnud etendusega, siis oli parim kooslus, et ühel laval olid koos eestlased ning venelased. Arvan, et minu eakaaslased peaksid palju rohkem käima vaatamas selliseid maailmakuulsaid etendusi, kuna need on väga harivad ning emotsioonide rohked. Veel enam võiks teada, kui andekad on eestlastest lavastajad, balletitantsijad, pillimängijad ja nii edasi. Oli väga uhke panna endale pidulikud riided selga ning istuda meie enda riigi rahvusooperi saalis, mõnes mõttes kuninglikel toolidel ning nautida võrdväärset kõrgklassilist etendust – minu jaoks jättis see kustumatu mälestuse. Kindlasti ei jää selline külastus mulle viimaseks.
,,KJ" esietendus toimus samuti Vanemuises. Lavastuses võimendati raha. Lugu oli visuaalselt välja tõstetud konkreetsest ajast. Tegelasi kopeerisid elusuurused nukud, kasutati ka maske. Kurjust kujutatu ebaloomulikuna, grotesksena, headus aga omakorda loomulik ja vaikne. Täielikud kontrastid muusikas. 12. Mis on 1970. aastate noor rezissuur? Nimetage lavastajaid, iseloomustage ühe lavastaja loomingut 1970-ndail. 1970. aastatel alustasid tegevust uued noored lavastajad, kes olid vanade tegijate käe all õppinud. Neid oli massiliselt ning nad hakkasid kõik aktiivselt tegutsema. Tähtsamad neist olid Mikk Mikiver, Tooming, Hermaküla, Raid, Normet, Trass ja Komissaarov. 1970. aastate teisel poolel lõpetasid Karusoo, Peterson, Pedajas ja Kerge. Noor rezii on sõnapaar, mida võib pidada teatriuuenduse sünonüümiks. Hakati otsima uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Oluliselt muutus suhe
aastal USA kodakondsuse. Lisaks filmitegemisele õpetas ta alates 1978. aastast Columbia ülikooli filmiteaduskonnas (praegu emeriitprofessor). Filmidest Milos Formani esimene lavastatud täispikk film oli ,,Must Peeter", millele järgnes ,,Blondiini armastus", mõlemad said häid arvustusi kriitikutelt ja tunnustust ka Prantsuse filmi akadeemialt. Ta stiil oli oluline Tsehhi ,,uue laine" väljakujunemisel. Tihtipeale on fiktsioon ja realism põimitud. Liikumises olid lavastajad, kes kasutasid riigi poolt kontrollitud filmitehast ära, et kajastada totalitaarses süsteemis elamise probleeme. Formani kolmas film "Pritsimeeste pidu", otsetõlkes "Põleb, mu preilike!"oli lavastaja esimene niiöelda skandaalifilm. Filmis on üsna saamatu tuletõrjejaoskond, kes soovib oma ülemusele pensionile mineku puhul peo teha. Peost saab aga katastroof ja kajastub hoopis see, kuidas tuletõrjejaoskond saab bürokraatlikul viisil riigilt lüüa
surma kohta. Hamleti vanad ülikoolikaaslased olid lojaalsed kuningale ja kuningannale, mitte Hamletile. Nad proovisid Hamletilt tõde välja pressida, et seda kuningale ja kuningannale ette kanda. 7. Huvitavaid tsitaate teosest "Olla või mitte olla see on küsimus." (Hamlet) "Sa kahtle, kas täht on tuli, kas päike liigub veel, kas tõde pole suli, kuid usu on truu mu meel." (Polonius) 8.1. Teised teosest Aegade jooksul on tuhanded näitlejad ja lavastajad püüdnud avada seda Hamletilugu. Lugu inimesest, kes igal sammul kohtab rõhuja kalkust ja kõrgi solvamisi, põrkub kokku võimu ülbuse ja kohtu aeglusega. Inimesest, kes ei suuda ümbritsevat vägivalda ja ülekohut enam «vaimus taluda» ning peab otsustama, kas asuda sellega võitlusse või siis vaev lõpetada vaid pussitorkega. Ja paine «olla või mitte olla» ei jäta seda inimest hetkekski.
kaunimasse teatrihoonesse 1944. aastal, varem oli see Tartu Saksa Teatri päralt, mida on väidetud internetiaadressil (http://www.welcometoestonia.ee/ee/company/?ID=471 ). 19441985 oli "Vanemuise" liidriks Kaarel Ird. Asjatundliku ja osava teatripoliitikuna suutis Ird "Vanemuisele" kui Nõukogude Liidu ainsale mitmezhanriteatrile võita üleliidulise ja rahvusvahelise tunnustuse. Olulise etapina võiks esile tõsta 1960.aastate lõppu ja 70.aastate algust, kui noored lavastajad Jaan Tooming ja Evald Hermaküla viisid Tartus läbi teatriuuenduse, millest toitub ka tänane eesti teater. Sisukord 1.Eesti teatri ajalugu 2.Antiik teater 3.keskaja teater 4. Commedia dell´arte 5.Renessansi teater 6.Vanemuine 7.Kasutatud kirjandus
Loodi püsivad sõprussidemed Potsdami Hans Otto Teatriga (Saksamaaa), Olomouci Oldrich Stibori Teatriga (Tsehhi), Tampere Teatriga (Soome). Esineti ka Ungaris, Jugoslaavias, Rootsis. 1960-ndatest aastatest alates töötasid teatri juures mitmed draama-, balleti- ja vokaalstuudiod, kust teatrile on tulnud olulist näitleja- ja lavastajatäiendust. 1960-ndate lõpul ja 1970-ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1967 - Vanemuise tänaval avati 1944. aastal hävinud teatrihoone asemele uus 682-kohaline teatrisaal ning 1970 842-kohaline kontserdisaal, kuhu hiljem paigaldati ka kontsertorel. Aastatel 1985-1990 juhtis teatrit Ago-Endrik Kerge, 1990-1993 Linnar Priimägi. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. 1994. aastal asus Vanemuise direktori ja hiljem teatrijuhi kohale Jaak Viller. Teatri
Sõnad Enn Vetemaa. Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25.27. novembril 1995. Lavastaja Peeter Jalakas, dirigent Olari Elts, solistid Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika NYYD Ensemble. · "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval. H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitas Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne SaageVahur ja Maret Oja. Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos " Ajaga sil mitsi " ( 1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987 III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: · Argipäev · Psühhokraatia Attaca · Võib olla Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks. Muusikud: Alo Mattiisen klahvpillid, Riho Sibul kitarr, Peeter Määrits heli
Esiettekanne Rotermanni soolalaos NYYD'95 festivalil 25 .- 27. novembril 1995. a. Lavastaja - Peeter Jalakas, dirigent - Olari Elts, solistid - Annika Tõnuri, Villu Valdmaa, Mati Vaikmaa, Allan Veermaa ja Mati Tari. Saatemuusika - NYYD Ensemble. 4. "Väike merineitsi", esietendus 11. jaanuaril 1993 Jõgeval H. Ch. Anderseni muinasjutu järgi - muusikaline muinasjutt-ballaad. Laulusõnad kirjutas Jüri Leesment. Esitajaks oli Jõgeva I Keskkooli kooliteater "Liblikapüüdja". Lavastajad Lianne Saage-Vahur ja Maret Oja. 7 Instrumentaalteosed ja suurvormid Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a.suvel, Jõgeval) See on süit süntesaatorile. Esiettekanne oli Eesti Raadios 19. aprillil 1987. a. III programmis, stereoraadios. "Ajaga silmitsi" osad: 1. Argipäev 2. Psühhokraatia Attaca 3. Võib olla Ette kantud Tartu 9. muusikapäevadel 1987. aastal, kus tunnistati parimaks muusikateoseks.
Simultaansus – paljude märgisüsteemide ja tähendusliinide samaaegne koostoimimine Postdramaatilises teatris on olulisemad seisund ja stseeniline dünaamika(mitte loogiliselt ja põhjuslikult üksteisele järgnevad tegevused) Režii – lavastuse või filmi kunstiline juhtimine Fiktsionaalne aeg võib olla ”tihedam” kui reaalne aeg, sündmused juhtuvad kiiremini või aeglasemini. Misantseen – näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis Esimesed lavastajad: A.Antoine, O.Brahm, J.T.Grein, Stanislavski: Tšehhovi „Kajakas“ oli läbimurdeline lavastus. Põhijooned: ansamblimäng, realism, maagiline „kui“ Eesti esimene lavastaja Karl Menning, moodsale lavastajateatrile pani aluse Voldemar Panso Lavastaja 3 põhiülesannet: töö tekstiga ja näitlejatega, eri komponentide kokkupanek Väine režii – töö lavaruumi ja liikumisega; Sisemine režii – töö tegelase siseelu ja lavastuse kontseptsiooniga
Nagu on öelnud Mati Unt: ,,Teater on tegu, juhtum, valik, situatsioon, lugu, meeleolu rütm, jne." Sain palju huvitavat teada just Mati Undi kohta. Tema on hea näide sellest, et alati ei pea olema erialast oskust selleks, et mingil alal hakkama saada. Materjali läbi vaadates oli huvitav lugeda, kust on alguse saanud kõik need traditsioonid, kuidas need tekkisid ning mis on nende eesmärgid. See, kuidas paljud lavastajad ja kirjanikud on andnud oma panuse teatrielu arendamiseks on imetlusväärne. Arvan, et referaadi koostamine annab palju parema ülevaate materjalist kui lihtsalt tavalise kokkuvõtte tegemine. Selle käigus tuleb teksti rohkem läbi töödelda ning ollakse mõttega asja juures. KASUTATUD KIRJANDUS Mati Unt. http://et.wikipedia.org/wiki/Mati_Unt
Rahvateatrid: · Tallinnas Paul Pinna nimeline rahvateater, Tartus Vilde nimeline, Kuressaare rahvateater, Otepää rahvateater. · Enamasti korrati kutseliste teatrite repertuaari (Eesti kaasaegsed näidendid) · Rahvateatrid olid sageli taimelavaks, kust tuli kutselistesse teatritesse uusi näitlejaid · Maal ja väiksemates kohtades andis see inimestele sagedamini teatris käia, aga ka ise teatris kaasa lüüa. Silmapaistvad lavastajad: · Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk, Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme
See on sõlmitus. Siis pinevus muudkui tõuseb, kuni jõuab haripunkti ehk kulminatsiooni. Siis toimub sündmustes pööre ja saabub lõpplahendus. Sissejuhatus-sõlmitus-haripunkt(kulminatsioon)-pööre-lõpplahendus Draamateos jaguneb vaatusteks-suurim osa näidendist Stseenideks-osa näidendist, kus tegelaste arv ei muutu. (misneedon) Dialoogivorm tähendab seda et teksti räägivad vaid tegelased(mitte jutustaja). Autor saab lisada selgitavaid märkusi teksti, et lavastaja, näitlejad ja lavastajad jm saaks autori nägemusest paremini aru. Neid märkusi nimetatakse remarkideks. Lavastuses on peale dialoogi(2 ja rohkemat inimest räägivad) veel ka monoloog. Kus 1 osatäitja räägib kõvasti enda mõtteid(kuulsaim on nt Hamleti monoloog.) Dramaatikasse kuuluvad ka stsenaariumid(telesaate tekst), kuuldemängud(raadios tehakse eri hääli) ja telenäidendid(näidendid mida ei vaata publik, vaid mida filmitakse ja hiljem näidatakse teles.)
tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. 1918 aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette 1916 aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja ,,Draamateatsid") ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogikatöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater
Neid lavastusi saan hinnata kõrvalseisjana. "Oscari"- fenomeni on minul, kui selle loo lavastajal ja osatäitjal veidi keeruline seletada, ilma, et isiklikuks muutuksin. "Oscariga" tabasime midagi väga olulist. Publik ulatus lastest vanuriteni. Ja seda kümne aasta jooksul. Kokku 256 etendust. Rakvere Teatri rekord läbi aegade/.../(R2). Kas eelistate lavastada draamat, komöödiat, kaasaegseid etendusi või maailmaklassikat? Miks? Intervjuude analüüsist selgus, et lavastajad eelistavad lavastada sellist materjali, mis neid endid kõnetab. Lavastajate arvamusel ei saa lavastada endale ebameeldivat materjali. Armastan lavastada lugusid mis puudutavad enne kõike mind ennast. Zanr ei ole oluline/.../ (R1). Oleks see ainult minu valik, siis eelistaksin lavastada ainult kaasaegseid materjale/.../(R2). Kui materjal mind kõnetab, lavastan hää meelega mis tahes zanris/.../(R3). KOKKUVÕTE
Teatris oli muutuste esimeseks ilminguks kohati absurdidraamat meenutavate näidendite väike laine 1960. aastate lõpupoolel. Neid kirjutasid enamasti luuletajad, näiteks Artur Alliksaar, Ain Kaalep ja Paul-Eerik Rummo. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969 alanud radikaalsem teatriuuendus, mida kandsid tollal "Vanemuises" tegutsenud noored lavastajad Evald Hermaküla ja Jaan Tooming, ajutisemalt ka Kaarin Raid. See avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1970. aastatel pöördus suur osa kogu eesti kultuurist nn. juurte temaatika poole, misläbi võimendusid selgesti ka võõrvõimu vastased alatoonid. Teatris sai üheks tähiseks Jaan Toominga lavastus „Laseb käele suud anda” (1969) August Kitzbergi vähemtuntud näidendi
näitlemistööga ametis olles koolitöödes maha jäänud. Nii lõpetas ta 1972. aastal Tallinna Spordiinternaatkooli. (Teatritasku, 6.veebruar 2014 ja Endla teatri koduleht. 27.10.2013). 2.5 Teatritee Edasi läks Aare Laanemets Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikooli, kus ta õppis aastatel 1972-1976 seitsmendas lennus. Seda lendu peetakse väga säravaks ja legendaarseks, sest sealt tulid Aare Laanemetsale lisaks paljud muud tuntud näitlejad ja lavastajad: Urmas Kibuspuu, Jüri Krjukov, Sulev luik, Kalju Orro, Anne Paluver, Lembit Peterson, Priit Pedajad, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge jt. See oli ka viimane lend, mida juhendas tuntud näitleja, lavastaja, teatriõpetaja, teatripedagoog ja teatriteadlane Voldemar Panso. Kohe peale lavakunstikooli lõpetamist läks Laanemets tööle Tallinna Draamateatrisse, kus ta töötas kuni aastani 1983. Sealt edasi läks ta Pärnu teatrisse Endla.
antsuga kaasa siis hakkab ka ebaloomulikult käituma. Negatiivsed tegelased mängiti hoopis teistel alustel kui positiivsed. ,,Kauka jumal" - 1977. Tagore ja Yuan Zheni luule lindilt Heikki Haravee, eesti rahvalaulud Anne Maasik, Liis Bender. ,,Polonees 1945" - 1976. Muusika : ansambel Suuk, süntekal kujutatud muusika. 12.Mis on 1970. aastate noor rezissuur? Nimetage lavastajaid, iseloomustage ühe lavastaja loomingut 1970-ndail. 1970. aastatel alustasid tegevust uued noored lavastajad, kes olid vanade tegijate käe all õppinud. Neid oli massiliselt ning nad hakkasid kõik aktiivselt tegutsema. Tähtsamad neist olid Mikk Mikiver, Tooming, Hermaküla, Raid, Normet, Trass ja Komissaarov. 1970. aastate teisel poolel lõpetasid Karusoo, Peterson, Pedajas ja Kerge. Noor rezii on sõnapaar, mida võib pidada teatriuuenduse sünonüümiks. Hakati otsima uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Oluliselt muutus suhe dramaturgilisse teksti. Nt Tooming:
Saldre ja Peeter Volkonski. Seda lendu on mitmes mõttes eriliseks peetud. Tegemist oli Panso lemmiku ja ühtlasi ka viimase lennuga, keda ta juhendada sai. Kooliaeg oli intensiivne, hommikul kell 9 hakkasid loengud, tantsutunnid olid Salme kultuurikeskuses, akrobaatika Mustpeade majas, erialatunnid Toompeal ja Draamateatris. Vabal ajal toimusid ka peod ja proovide tegemine. Algusest lõpuni oli tegu väga ühtse kursusega, justkui ühe tervikuga, ka näitlejad ja lavastajad olid lahutamatud. 4 Raivo Trass on meenutanud, et Urmas Kibuspuul oli küll häid momente, ent õppejõud ei osanud talle küll kooli algul edukat tulevikku ennustada. Kooli ajal oli ta jutukas ja hakkaja, kuid ka mõtlik ning suure sisemise intelligentsiga. Tähelepanuväärseks sai suur sarnasus kursusekaaslase Anne Paluveriga, mida ka mitmetes näidendites ära kasutati. 1. kursusel 1
tollasest ajast ja sündmusest. Terve etendus toimub müüride vahel, kus on kõik päris: nii inimesed, loomad, tunded kui ka müüritav neitsi. Legend mõjub vaatajatele alati draamatiliselt ning paljudel on pisaradki silmis. Kuigi on seda etendatud juba 1979. aastast ei väsita seda jälle kordamast ja vaatamast. Igal suvel saab alguse uut moodi lavastus, kuhu haaratakse nii kohalikke kui teise maakonna ning nii tuntud kui vähemtuntud inimesi. Aastatega vahelduvad ka etenduse lavastajad. Esmakordselt lavastas legendi Paul Kilgas, mis võitis kohe vaatajate südamed. Näitemäng etendakse aga ikkagi "Randlase" poolt. Siiani on lavastatuid kolmkümend kaks hooaega ja kümne käsikirja järgi. Etendus kantakse ette kolmel päeval ning enamasti üks või üks ja pool tundi enne südaööd, sest just siis ilmub lossiaknale "ehtne" valge naise kuju. Iga uue lavastusega kaasnevad uued keerdkäigud ja mõtted. Kõige tähtsam on aga see, et Valge
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
