William Golding ''Kärbeste jumal'' ''Kärbeste jumal'' paljastab inimkonna tumedat poolt, õelust, mis on peidus ka kõige tsiviliseeritumates inimestes. William Golding esitleb seda romaani kui traagilist paroodiat laste seiklusjuttudest, illustreerides inimlaste sisemist kurjust. Ta jutustab lugejatele kronoloogilises järjestuses sündmusi, mis juhtuvad noorte poistega peale lennuõnnetust üksikul saarel. Keset II Maailma sõda leiavad inglise poisid ennast täiskasvanute järelvalveta troopiliselt saarelt. Neil tuleb ise hakkama saada. Nad valivad endale juhiks Ralphi, kes üritab Põssa toetusel luua reegleid. Ralph süütab signaaltule, mis oli grupi esimeseks prioriteediks. Nad lootsid, et mööduv laev märkab suitsu ja päästab neid. Ralphi peamiseks raskuseks sai aga Jack, kes tahtis samuti olla liider. Jack tegi endistest kooripoistest kütid. Ta käitus tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Jack ja kooripoisid sümboliseerivad
Kontakt 4. märtsil 2014 käisin Eesti Draamateatris vaatamas Martin Alguse ja Ingomar Vihmari lavastust "Kontakt". Näidend räägib kolme paari tegelaste lugusid, keda juhuslikud kohtumised tõukavad iseendasse vaatama, endaga uuesti ühendust võtma ja avanema, et üksindusest väljapääsu leida ning eluga edasi minna. Etenduse alguses jäi mulle kohe silma lava- ja valgustuskujundus, mis oli väga mõjuv. Lavalt peegelduvad värvid aitasid loosse süveneda ning panid mind tundma otsekui ühe osana etendusest. Näitlejate riietuses oli märgata oranži tooni, kuid mida oranž täpsemalt sümboliseeris, ei olnud lavastusest kohe välja loetav. Kuna oranž värvus on positiivsuse sümboliks ning on abiks hirmude vabanemisel, siis selle peale pikemalt mõeldes näis mulle, et tegelased, kellel oli riietuses oranži tooni rohkem, olid võimelisemad oma probleemidest vabanema ja olid endaga rohkem kontaktis. Teised aga olid endaga vähem konta
· Publiku erinevate huvigruppidega (haritlaskond, üliõpilased, maarahvas, töölised, lapsed) arvestamine · Nn sildlavastused need olid lavastused, mis pakkusid huvi väga paljudele huvigruppidele. Paljud Irdi lavastused olidki just sildlavastused. Poleemika ajakirjanduses 1964 · Poleemika algas Siimiskeri artiklist. ,,Juubelijärgseid küsimusi-kostmisi, milles tehakse juttu... ,, Ühelt poolt ,,Coriolanuse" arvustus, aga samas ka kriitika Irdi teatrijuhi tegevuse kohta. · Feldbach vastab sellele. Vaidleb Siimiskeriga. Leiab, et lavastuse puudused tulenevad pigem näitlejatest. · jne, jne, jne. Vanemuises tekkis kriisisituatsioon, Ird annab lahkumisavalduse. 10 kirjanikku saadavad kirja kollektiivile, et Irdi toetada. Lõpuks asi rahuneb. Sügisel jätkub. Küsimus oli selles, et publik eelistab vaadata kergemaid teoseid ja need, mis on
kunstinäitusi, kontserte vms. Ajalehearvustuse ülesanne on teose analüüsi kõrval ka teost tutvustada (kirjeldada) ja reklaamida, esitada see uudisena. Ajalehe- ja erialase ajakirja arvustused erinevad süvenemisastme ja ulatuse poolest. Arvustused põhinevad tavaliselt tervikteose vaatlusel või süvenetakse üksikprobleemidesse, -nähtustesse: teose zanrisse, ainestikku, süzeesse, tegelastesse, tegevusaega ja -kohta, ülesehitusse. Ülesehituselt sarnaneb arvustus artikliga. Näiteks tutvustatakse alguses autorit ja teost, nendega seotud asjaolusid ja seiku. Teema arenduses käsitletakse teost mõnest probleemist lähtudes. Lõpetuses tehakse kokkuvõte, tuuakse esile olulisemad väited ja antakse hinnang. Arvustust hinnatakse selle järgi, kui hästi on autor suutnud tasakaalus hoida objektiivse ja subjektiivse käsitluslaadi. Asklepios kreeka mütoloogias arst ja heategija, kelle isa oli valguse- ja ennustusjumal Apollon
Teatrilavastuse arvustus Anita Vreimann Aysel Metsik 11.ms Arvustus Arvustus on ajakirjanduszanr, mis tutvustab mingit teost või sündmust, analüüsib seda ja annab põhjendatud hinnangu. Arvustada võib teatri- filmi-, muusika-, kirjandus- või muid sündmusi ja teoseid. Ole informatiivne ja kasulik- ole konkreetne ja arvustatava asja suhtes asjakohane, kirjelda seda, mida ka teised võiksid tõenäoliselt kogeda. Kirjelda, mis meeldis või ei meeldinud. Ole aus- Inimesed loevad arvustusi, et saada teada tõeliste inimeste tõelistest
Teatriarvustus ’’Hea põhjatuule vastu’’ Kristen Esietendus 28. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas. Järgmine etendus: 17.12 - 19:00. Näitlejad: Elina Purde (Emma Rothner), Andres Mähar (Leo Leike) Lavastaja: Rein Pakk Autor: Daniel Glattauer Tõlge: Piret Pääsuke Dramatiseering ja lavastus: Rein Pakk Lava ja kostüüm: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskunstnik: Imbi Mälk Elina Purde on sündinud 7. veebruar 1983. Rakveres. Ta on lõpetanud Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli. Andres Mähar on sündinud 2. veebruaril 1978 Tartus. Ta astus 1996. aastal pärast keskkooli lõpetamist Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli. Lühikokkuvõte: Lugu on naisest ja mehest, kes juhuslikult internetis tutvuvad. Tegemist pole suhtlusportaali tutvusega vaid palju haruldasem. Nimelt soovib Emma tühistada ajakirja Like tellimust ning saadab toimetusse mitmeid kirju, kuid vastust ei t
,,Kalendritüdrukud" Teen retsensiooni etendusest ,,Kalendritüdrukud", mille lavastajaks on Ott Sepp ning kunstnikuks Nele Sooväli. Etenduse aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka filmina aastal 2003 ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Kaks keskealist Yorkshire-i naist, Chris ja Annie, otsustavad pärast Annie mehe surma leukeemiasse osta haiglasse uue diivani. Selleks kasutavad nad naiste igipõlist relva keha, tehes aktifotodega kalendri. Käisin seda vaatamas 17. aprillil 2012 Vanemuise suures majas, kuid esietendus Eestis oli 15. märtsil 2012 Vanemuise suures majas. Näitlejateks olid: Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ja Eda Hinno. Enne etendust lootsin korralikku meelelahutust ja palju nalja. Arvasin seda seetõttu, et näitlejad on ju head, lava
Retsensioon etendusest ''Creeps'' Käisin 06.04.09. Kuressaare Linnateatris vaatamas Rakvere Teatri etendust ''Creeps''. Teose autor oli Lutz Hübner, lavastaja Üllar Saaremäe. Tegelasteks olid noored naisnäitlejad Silja Miks, Marin Mägi, Anneli Rahkema ja staazikas meesnäitleja Eduard Salmistu. ''Creeps'' on lugu kolmest noorest tüdrukust, kes tahtsid saada saatejuhiks. Kohale jõudes avastasid tütarlapsed, et neid ei olegi veel lõplikult välja valitud, vaid peavad läbi tegema veel ühe konkursi. Maren, keda mängis Silja Miks oli väga kinnine ja veider tütarlaps, kuid ometi oli temagi välja valitud ja ta eesmärk oli saada televisiooni, vastasel juhul ei julgenud ta koju tagasi minna, Marenile oli südame lähedane keskkonna heaolu. Marin Mägi roll etenduses oli Petra, üks väga energiline ja hea südamega tütarlaps. Ta tahtis küll võita, aga oli alati teistele toeks.Petra kireks oli tantsimine ja sõpradega ööklubi külastamine
Kõik kommentaarid