Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arvustus - "Ürgmees" (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Oliver Saare
Arvustus
Ürgmees“
Lavastuse „Ürgmees“ on monoetendus, mille lavastajad on Mati Unt ja Andrus Vaarik. Peaosas on näitleja Jan Uuspõld, kes samas on selle lavastuse ainus esineja . Näidendi on kirjutanud Rob Becker ja eesti keelde on tõlkinud Hannes Villemson. Muusika kujunduse on valinud Jarek Kasar . Näidendi sisu räägib sellest, et igas mehes on peidus tundeline ja hooliv ürgmees. Tegemist on väga humoorika ja mõtlemapaneva looga , kus tuuakse esile meeste ja naiste vahelised suhted, võrreldakse naisi ja mehi ning tuuakse esile juba ürgajal väljakujunenud erinevused. Ligi kaks tundi kestval etendusel selgidatakse, kuidas on naiste ja meeste erinevus loonud erineva mõttemaailma, kultuuri ja isegi keele ning kuidas need erinevused põhjustavad tänapäeval arusaamatusi ja teineteise mittemõistmist.
Mati Unt on veel lavastanud tuntuid näidendeid nagu näiteks „ Graal “, „Vend Antigone , ema Oidipus ” ja „Viimnepäev”. Andrus Vaarik on olnud ise näitleja ja ta pole lavastanud peale “Ürgmehe” tuntuid näidendeid. Näidend „Ürgmees“ on kirjutatud raamatu põhjal, kelle autor on Robert Bly. Eesti keelde tõlkis raamatu Kristiina Ehin. Ühiskonnas on tekkinud seisukoht, et kõik mehed on mühakad, kuid see lavastus lükkab ümber selle arvamuse. Sai tuua väga palju paralleele enda eluga. Osad paralleelid olid nii imestama panevad, et alguses ei suutnud uskudagi.
Lavastus oli väga hea. Saalis istudes oli tunne, et see ei võikski läbi saada, sest tekkis hasart üha rohkem näha ja teada saada. Jan Uuspõld mängis enda rolli hästi välja ja see lavastus on just tema karakterile. Lavale võiks tuua rohkem esemeid, millega saaks paremini esiletuua olukordi. Lavastusega jäin vägagi rahule, kuna kõik sujus ja ei olnud igavaid kohti. See lavastus on siiani olnud parim mida olen näinud ja arvan, et see jääb nii veel pikaks ajaks.
Arvustus --Ürgmees #1
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 183 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor revilo1212 Õppematerjali autor
Arvustus lavalastusest "Ürgmees"

Sarnased õppematerjalid

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
14
doc

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kinolinal esitati slaidishõud Jan Uuspõllu isiklikust elust, piltidel olid tema ja ta naine. See näitas tundeid ja seda kui väga ta oma naist armastab. Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne. Vahepeal mängiti ka disko muusikat, selles steenis tantsis ta mitme naisega oma sõprusringkonnast ning arutati ka just naiste ja meeste erinevusi. Loomulikult Jan täitis kõigi osi. Kui ta rääkis sellest, et ürgmees ennast talle ilmutas, siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus: punakas valgus võttis lava enda alla, et tekitada üleloomulikku efekti. Lavakujundus oli lihtne ja väga tõhus. Näitleja kasutas kõiki abivahendeid maksimaalselt, nii kaua kuni need olid oma tähtsuse ammendanud. Diivan sümboliseeris telekavaatamist meestel, klatsi jutu ajamist naistel. Ürgnaise kujust rääkima hakates, seletas ta ära, et naised on

Teatriteaduse alused
Teatriteaduse eksam kevadsemestril
14
doc

Teatriteaduse eksam kevadsemestril

Kinolinal esitati slaidishõud Jan Uuspõllu isiklikust elust, piltidel olid tema ja ta naine. See näitas tundeid ja seda kui väga ta oma naist armastab. Heliefektid (Jarek Kasar): alguses selline ürglik taustamuusika, mingi pärismaallaste hõimu laadne. Vahepeal mängiti ka disko muusikat, selles steenis tantsis ta mitme naisega oma sõprusringkonnast ning arutati ka just naiste ja meeste erinevusi. Loomulikult Jan täitis kõigi osi. Kui ta rääkis sellest, et ürgmees ennast talle ilmutas, siis hakkas kõlama ürglik muusika just nagu näidendi alguses ning muutus ka valgustus: punakas valgus võttis lava enda alla, et tekitada üleloomulikku efekti. Lavakujundus oli lihtne ja väga tõhus. Näitleja kasutas kõiki abivahendeid maksimaalselt, nii kaua kuni need olid oma tähtsuse ammendanud. Diivan sümboliseeris telekavaatamist meestel, klatsi jutu ajamist naistel. Ürgnaise kujust rääkima hakates, seletas ta ära, et naised on

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Üldine Teatriajalugu II
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke ­ Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo

Üldine teatriajalugu
Eesti kirjandus II kevad
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas.  1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja

Eesti kirjanduse ajalugu
Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

Üldine teatriajalugu I 2009/2010 kevadsemester 1) Lope de Vega elu ja loomingulised põhimõtted. Hispaanias kujunes välja erakorraline olukord: võit mauride üle (autoriks kogu hispaania rahvas, kõik võitlesid käsikäes), seoses sellega kerkib päevakorda üleüldise võrdsuse idee. Aumõiste ­ kõik võitlusvõimelised kodanikud, mitte vaid aadlikud. Rahvuskarakteri väljakujunemine läbi reconquista. Oma õiguste maksma panemine, seismine oma õiguste eest, üks põhilisi õiguseid oli õigus mitte töötada. Töö oli vastuolus au-ideega. Töö võrdsustati mitte- vabade inimestega. Auasjaks peeti aga hoopis kulutamist. Ameerika kuld ja hõbe lubasid neid veidi aega ülbitseda. Ajapikku saab majanduslik langus üha ilmsemaks. Hispaania kuulub bandiitite ja röövlite armeesse. Tekib Hispaania kelmiromaan ehk piquaresk ­ sisu ja vormi mittevastavus. Kogu see olukord leiab kajastusst ka hispaa

Üldine teatriajalugu
Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt
32
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II kevadsemestri konspekt

KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks

Eesti kirjanduse ajalugu II
Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018
35
docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede

Kirjandus
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T

Kirjandus- ja teatriteaduse alused




Kommentaarid (2)

258460 profiilipilt
258460: Hea hind hea materjal :D
16:21 23-05-2012
helikiima profiilipilt
helikiima: Täitsa hea
16:49 05-02-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun