Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mille poolest erinesid ja sarnanesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit? (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille poolest sarnanesid ja erinesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit?

Lõik failist

Mille poolest sarnanesid ja erinesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit?


1929. aastal alanud majanduskriisi mõjust ei pääsenud NSV Liit ega ka Saksamaa.NSV Liitu majanduskriis otseselt ei mõjutanud, kuid näljahädast polnud ka neil pääsu.Saksamaal algas majanduskriis palju varem ning seetõttu sai Saksamaa selles rohkem kannatada.Rahva pettumine võimus oli peamiseks põhjuseks, miks kujunesid totalitaarsed diktatuurid.
Kuna
Mille poolest erinesid ja sarnanesid Natsi Saksamaa ja NSV Liit #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor latimeeria2406 Õppematerjali autor
arutlev kirjand

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad konsolideeruma (keskajal oli põhiline kirik) hilis-keskajal, vara-uusajal, siis Suur Britannia ja Prantsusmaa arenevad (?) varem kui Saksamaa. Alguses on enese identifitseerimisel oluline roll siiski kirikul, kui hilis-keskajal toimud reformatsioon, siis ca 16saj valitsejad püüavad alamaid kokku viia ikkagi religiooni abil. Tulemuseks on ususõjad aga pikemas perspektiivis Prantsusmaal ja Suurbritannias rahvas hakkab ikkagi koonduma. Suurbritannias saab domineerivaks religiooniks anglikaani kirik ­ See näitab valitseja truudust jne ­ ühtne religioon ühendab inimesi. Samuti on Prantsusmaal kalvinismiga. Kuigi

Ajalugu
thumbnail
89
doc

Ajalugu

1912 - Presidendiks demokraat Woodron Willson. Võitles monopolide vastu. Seisis Rahvasteliidu loomise eest. Ta oli esimene Ameerika president, kes oma ametisoleku ajal külastas euroopat (käis Pariis Konverentsil). Propageeris rahvasteliidu ideede USA-s mööda riiki ringi sõites. Suri 1920. 1.1.3 VÄLISPOLIITIKA USA-Hispaania sõda. Selle tulemusena sai USA Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid. Valitses isolatsionism. 1 1.2 SAKSAMAA Saksa keisririik kuulutati välja 1841. aastal Prantsuse-Preisi sõja tulemusena Versailes. Viimaseks Keisriks oli Wilhelm II: "Saksa tulevik on merel." (kuni 1918). Kantsler Otto von Bismarc. 1.2.1 MAJANDUS Saksamaa ühendamine kiirendas majanduse arengut. Saksamaa oli saanud Prantsusmaalt Elsass'i ja Lotringi kaevanduste piirkonnad. Arenema hakkas metalli tootmine, keemiatööstus, elektrotehnika jne.

Ajalugu
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

hoidmiseks rajati Vaikse Ookeani rannikule Vladivostok ja Port Artur, pandi alus Vm III sõjalaevastikule- Vaikse Ookeani laevastik. Kuigi kaua edu Mandžuurias eriti hoida ei suudetud, 1904-1905 Vene-Jaapani sõda, Vm sai lüüa. Kaotati Port Arturi kindlus ja väed tõmmati tagasi Mandžuuriast, Jaapanile loovutati ka Sahhalini saare lõunaosa. Kui põrkuti kokku kasvava, moderniseeruva Jaapaniga, pandi Vene ekspansioon Hiina suunal seisma. Vm oli üks maailma suurimaid riike ka rahvastiku poolest. I ms puhkemise eel elas Vene impeeriumis veidi üle 180 miljoni inimese. U 1/10 tolleaegsest maailma rahvastikust. Kui Lääne- Euroopas oli selleks ajaks alanud rahvastiku juurdekasvu pidurdumine, siis Vm-l oli juurdekasv jätkuvalt kiire, enne I ms lisandus kuni 2 milj inimest igal aastal. Samas Vm impeerium koosnes paljudest erinevatest rahvastest. Venelased jäid 20.saj alguses vähemusse, moodustasid 1897 rahvaloenduse andmetel venelased moodustasid 43% impeeriumi rahvastikust

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Tallinnas loodi valimisliit venelastega, 60'st volikogu kohast said baltisakslased endale 17, eestlased said 38 ja venelased said 5 kohta. Kuid eestlased polnud valmis tegelema linnavalitsuse ja linnapea töökohaga. Tallinna linnapeaks sai Vene kubermangust ametnik Hiatsintov, Konstantin Päts sai nõunikuks. Sotsiaaldemokraatia sünd, Mihkel Martna, Uudised: Sotsiaaldemokraatia jõudis Eestisse 1880. aastal, sel aastal Saksamaal keelustati Saksamaa töölispartei tegevust ning paljud lahkusid või saadeti välja, asusid Eesti aladele. Alexander Burlandt, töötas Tallinnas ning mingil moel tekkisid tal kontaktid kohalike Eesti inimestega: Jaak Järv, Eduard Vilde, Mihkel Martma. Said esimese äratuse Burlandtilt. Mihkel Martma oli sündinud Läänemaal, kehv haridus, kõik elus saavutas tänu iseõppimisele. Sattus Läänemaalt Tallinnasse, omandas seal saksa keele ja omandas tööoskused. Sõites

Ajalugu
thumbnail
290
pdf

Holokaust

Natsliku türannia all tapeti või kannatasid ränka survet veel miljonid inimesed, nende hulgas homoseksuaalid, Jehoova tunnistajad, nõukogude sõjavangid ja poliitilised teisitimõtlejad. Ameerika Ühendriikide Holokausti Memoriaalmuuseum, Washington, D.C., USA Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri režiimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada.

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

küsida, mida kujutab endast periood ajaloo uurimuses, mis on selle funktsioon, millega saame määratleda perioodide piire, millised elemendid seovad üht perioodi teisega, mis on periodiseerimise alus konkreetses uurimuses, siis üheseid vastuseid nendele küsimustele akadeemilises arutelus ei leia. Polegi olemas teooriat, mis annaks põhjendatud reeglid või printsiibid periodiseerimiseks. Sagedamini kui arvatagi oskame, on ajalookirjutajad loonud täiesti meelevaldseid periodiseeringuid, mille alust pole võimalik ära arvata. Ajakirjanduse ajaloo periodiseerimiseks pakub uurimispraktika erinevaid võimalusi. Periodiseeritud on näiteks lähtuvalt poliitikas, majanduses, sotsiaal- ja kultuurisfääris toimunud muutustest ning nende mõjust ajakirjandusele. Periodiseeringute konstrueerimise (<- NB!) teeb keeruliseks see, et perioodid on alati mitmemõõtmelised. Osa arenguid, mida nad hõlmavad, on eri maades sarnased.

Sotsiaalteadused



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun