Teatriteaduse aluste sissejuhatus (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised teatrikunsti liigid või suunad iseloomustavad neid teatreid?

Lõik failist

Teatriteaduse alused
SISSEJUHATUS

Voldemar Panso oli lavastaja , kes asutas Eesti teatris olulisi institutsioone, mis tegutsevad praegugi. Need on EMTA lavakunstikool ja Tallinna Linnateater .
Kuigi teatrikoole oli Eestis olnud varemgi, sai järjepidev teatriharidus aluse 1957. aastal, kui Voldemar Panso asutas Tallinna Konservatooriumi juurde lavakunstikateedri, mille tänane nimetus on Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia lavakunstikool. 1965. aastal asutati Eesti Riikliku Noorsooteatri, mille esimene peanäitejuht oli Voldemar Panso. Selle nime all tegutses teater kuni 1994. aastani, kui teater anti üle riigi omandist Tallinna linnale ja teater sai nimeks Tallinna Linnateater.

Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ esimene dramatiseerija oli Eesti Draamateatri näitleja ja lavastaja Andres Särev. See oli 1932. aastal.

Lause „ Parim muusikaline kujundus on vaikus “ kuulub muusikalisele kujundajale Viive Ernesaksale.

Lavastajad ja nende loomingut iseloomustavad mõisted:

Tiit Ojasoo – poliitiline teater
Merle Karusoo – elulooteater
Elmo Nüganen – psühholoogiline realism
Geosrg Malvius – muusikal
Aarne Toikka – laste- ja noorteteater
Mai Murdmaa – modernballett

Millised teatrikunsti liigid või suunad iseloomustavad neid teatreid?

Rahvusooper Estonia – ooper ja ballett
Tartu Uus Teater – autoriteater
Kanuti Gildi Saal – nüüdistants
MTÜ R.A.A.A.M. – kultuurilooline ja dokumentaalteater
Teater NO99 – postdramaatiline teater

Väljendit „eesti teatri esimene postmodernist“ kasutatakse ühe lavastaja kohta. See on Mati Unt.

Mõisted:

Roll – tegelane näitleja kehastuses
Etendus – lavastuse ühekordne esitamine
Näitleja – mängib etenduses tegelast
Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes
Näidend – draamavormis kirjalik tekst
Tegelane – fiktsionaalne olend

Autori kommentaar näidendi tekstis on remark.

Kahekõne ehk tegelaskõne on dialoog .

Sünonüümsed mõisted:

Režissöör – lavastaja
Koreograaf – tantsuteatri lavastaja
Dekoratsioon – lavakujundus
Grimm – jumestus
Stsenograaf – lavastuskunstnik
Žest – keha- või käeliigutus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lillilill Õppematerjali autor

lavastaja näitleja voldemar lavastus teatrikunsti lavakunstikool ooper nüganen reissöör dekoratsioon

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat"

Eesti teatri ajalugu

rtf

Teatriteaduste alused

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused. 1. MILLEGA TEGELAVAD DRAAMAUURINGUD, TEATRITEADUS JA ETENDUSUURINGUD? MIS ON ÜHIST, MIS ERINEVAT? Draamauuringud (dramatic studies) Teatriteadus (theatre studies, Theaterwissenschaft) Etendusuuringud (performance studies) 2. Millised on teatriteaduse peamised valdkonnad ja nende uurimisprobleemid? · Teatriajalugu on teatriteaduse haru, mis tegeleb allikate (alustekstid, reziiraamatud, kostüümid, dekoratsioonikavandid, kavad, fotod-videod, teatrikriitika, mälestused jm) abil uurimisobjekti rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

docx

Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)

üksteisele ja tekitavad sümbioose tantsu-, muusika- ja sõnateater, mis olid 19.saj lahku läinud. Tänapäeval tegeletakse etendusuuringutega. Teatriteadus Eestis enne 20.saj saksakeelsed teatriajalood. Professionaalse teatrikriitika väljakujunemine toimus 19.saj lõpus ja 20.saj algul (Vilde, Bornhöhe). Noor-Eesti ,,Teatri-raamat" ilmus 1913, kuhu kirjutasid literaadid, milline võiks teater ideaalis olla. Pärast II MS keskenduti teatriajaloole Nõukogude tsensuuri mõjud. Teatriteaduse eriharu TÜs kujunes välja 1992, pärast mida hakkas teatriteadus ka eraldi arenema. TÜ on ainus keskus, kus tegeletakse teatriteadusega teoreetiliselt. Teatriteaduse naabervaldkonnad a) kirjandusteadus teatriteadus tegeleb (draama)tekstidega. Teatriteadus on kirjandusteadusest välja kasvanud. Kasutavad samu meetodeid ja teooriaid. Lavastuse elus on kirjanduslik tekst. b) kultuuri-uuringud etenduskunstid kui kultuurisüsteem, etendus ja etenduslik käitumine kui kultuuriline

Draama õpetus

pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T

Kirjandus- ja teatriteaduse alused