26 ooperit Reekviem Ooperiloomingus on bel canto stiil Ainestik Ainestiku saab kirjandusest. Autoritelt nagu Shakespeare, Schiller ja Hugo Meloodia Tema teostele on omane tihe seos rahvamuusikaga, nõtke ja väljendusrikas meloodia, retsitatiivide erakordne peenekoelisus ning julge meloodia. Mida uut tõi? Verdi avardas ooperit, rikastas selle orkestripartiid ning taotles muusika ja draama sünteesi. Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igalühel oma tunded ja oma tekst. Tähtsamad Teosed Ooperid ,,Rigoletto", ,,Trubaduur", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Don Carlos" ja ,,Aida" Reekviem Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig 13. veebruar 1883) Eluloost Sündis Leipzigis Saksa helilooja Tal oli suur huvi kirjanduse ja teatri vastu 1830.aastal läks muusikat õppima Leipzigi ülikooli 1832.aastal kirjutas esimese ooperi Töötas koormeistrina ja muusikadirektorina 1837-1839 töötas kapellmeistrina Riias
1) Kes tõi muusikasse lavalise kantaadi? Nimeta tuntuimad kantaadid.Carl Orffi. ,,Carmina Burana" Mõeldud koos lavalise liikumisega. 2) Nimeta 20. saj tuntuim inglise helilooja. Edward Benjamin Britten 3) Kelle õpilased olid Boulez ja Stockhausen?Oliver Messiaeni. 4) Nimeta tuntuim USA avangardistlik helilooja. John Cage 5) Mida tähendab avangardism muusikas?Avangardmuusika on mõiste, mida kasutatakse iseloomustamaks nö. oma ajast ees olevat muusikat, mis sisaldab näiteks innovatiivseid elemente või milles sulatatakse kokku erinevaid muusikazanre. Tänapäeval kasutatakse seda mõistet igasuguse peale 1945
Oliver Kuusik Ta on õppinud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning lõpetanud nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio mainekas Guildhall school of music & drama’s. Alates aastast 2008 on ta Rahvusooper Estonia solist. Lisaks väga paljudele Eesti auhindadele ja nominatsioonidele on Oliver kuusik Pälvinud 2009. aastal rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ (Kanada) laureaadi koha. Samal aastal anti talle kristallkingakese rändauhind vokaalse ja lavalise arengu eest ning seoses esiletõusuga Mozarti ooperis „Così fan tutte“, Massenet’i ooperis „Thaïs“ ning Donizetti ooperis „Poliuto“. Almirena, Goffredo tütar: Olga Zaitseva Olga Zaitseva omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012. Aastal. Aastal 2015 võitis Olga Zaitseva Kristallkingakese auhinna märkimisväärsete lavatööde eest Almirena Händeli ooperis „Rinaldo“ ja Giannetta Donizetti ooperis „Armujook“.
MUINASJUTUD Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697. aastal. MUINASJUTTUDE SEADUSED ALGUSE SEADUS iseloomulik, rahulik algus (Ühes kohas elas üks vanamees, kellel olnud üks väike poeg...). KORDUSE SEADUS olulisust rõhutatakse tegevuste kordamise abil (hunt tuli akna alla ... mõne päeva pärast tuli hunt tagasi). KOLMARVU SEADUS eelistatakse arvu kolm ja selle kordusi -kuus, üheksa, kaksteis. (Kolm põrsakest, kolm venda jne). LAVALISE KAKSUSE SEADUS tegevuses on korraga vaid kaks tegelast. VASTANDITE SEADUS tegelased on vastandliku iseloomuga (hea kuri; rikas vaene). TAGAKAALU VÕI LÕPPKAALU SEADUS tähtsaim ilmub viimasena (viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud
Libreto- vokaalse muusikalavastuse tekst, balleti sündmustiku kirjeldus. Aaria- orkestri saatel esitatav soololaul Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat väljendav laulmine Avamäng- heliteose instrumentaalne sissejuhatus. Primadonna- ooperi naispeategelane. Ooperi jagunemine- ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandus(süzee, muusika, näitekunst, kujutatav kunst ja tants. Baleriin- naistantsija balletis. Primabaleriin- juhtiv naissolist balletis. Koreograaf- balleti lavalise liikumise ja tantsude seadja(ka balletimeister). Pantomiin- tummnäidend, mis põhineb liikumisel, zestidel ja näoilmetel. Ooper- peaosades professionaalsed lauljad. peaosades armastajapaar. Laulavad sopran ja tenor(havemini bariton). Operett- laulu ja kõnetekstide abil esitatakse. Opereti peaosatäitjateks on kaks armastajapaari- sopran(primadonna) ja tenor või bariton. Kujunes välja 19. saj keskpaiku Pariisis, teine koht Viin. 1
ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme“ (1979). Viimasest on populaarseks saanud laul „Majakene mere ääres“. Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975). Kogu elu jooksul on heliloojale südamelähedane olnud Oskar Lutsu „Kevade“ teema. Kirjandusteose ainetel on ta loonud balletti „Kevade“ (1967), kaks muusikali pealkirjaga „Kevade“ (1981 ja 1991), lavalise kantaadi „Kevade ehk pildikesi koolipõlvest“ (1983) ja muusikalise lastefilmi „Kevad südames“ (1985). Ülo Vinter on lõpetanud 1951. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria ning 1956. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi kompositsiooni erialal (esialgu Mart Saare, hiljem Villem Kapi juures). Ta on töötanud muusikatoimetajana aastatel 1956–1969 Eesti Raadios ning aastatel 1969–1986 Eesti Telefilmis. Ülo Vinter suri 2. juulil 2000-l aastal Käsmus.
Balletist võib leida ka pantomiimielemente Balleti aluseks on libreto Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid Esimesed balletietendused toimusid 16. sajandil Itaalias ja Prantsusmaal Algul olid tantsunumbrite vahel laulud ja luuletused. Balleti esitaja on balletitantsija, naistantsijat nimetatakse baleriiniks Ballett 19. sajandil Oluline periood balletižanri arengus Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes välja klassikalise balleti reeglistik Võeti kasutusele varvastants, balletikingad, kahar tüllseelik Balletikoolkonnad 19. sajandi keskpaigast Euroopas kolm balletikoolkonda: Itaalia, Prantsuse, Vene Prantsuse ballettmeister ja koreograaf Marius Petipale (1819-1910) Teda peetakse Vene klassikalise balletitraditsiooni loojaks Koreograafilisi lahendusi kasutatakse veel tänapäevalgi
Nimi: Nikolai Uugamets Sünniaeg: 29.02.1980, Uugassaare Aadress: Perve 3, 12078, Uugassaare, Põlvamaa Telefon: kodus: 24 986 78 mobiil: 259 23 476 E-post [email protected] Isikututvustus: Olen alati tundnud rõõmu kaaslaste lõbustamisest trikkide ja mustkunstiga, mis on kujunenud nüüd ka minu erialaks. Olen püüdnud ühendada oma loomulikku käteosavust lavalise sarmi ja huumoriga: minu mustkunstikava ,,Seal, kus hundid uluvad" on leidnud sooja vastuvõtu ringreisidel Eestis, Venemaal ja Lätis. Otsin tööd, kus saaksin rakendada oma oskusi, kuid olen avatud ka kõigele uuele: Londoni Kõrgemas Teatrikoolis õppides võtsin lisaks mustkunstile ka tantsu- ja draamatunde. Töökäik: 06.1997 k.a AS Surimuri, Punane 321, Tallinn must ja valge maagia, trikitööd
BALLETT 19. SAJANDIL Carolin Stalmeister 11. klass • Ballett on Itaaliast pärit Euroopa klassikalise tantsu vorm. • Kasvas koreograafia, muusika ja lavalise tegevuse ühtsus. • Aluseks on libreto, mille järgi kirjutatakse muusika, seejärel seatakse tantsud, valmistatakse lavakujundus ja kostüümid. • Ballett algab avamänguga, järgnevad tantsunumbrid • Tekkis klassikalise balleti reeglistik. • Iseloomulik: varvastants, balletikingad ja kahar PJOTR ILJITŠ TŠAIKOVSKI • 1840-1893 • Vene romantistlik helilooja. • Üks vene klassikalise sümfoonia rajajaist.
1883 Wagner suri. Looming Richard Wagneri loomingut peetakse romantilise muusika kõrgpunktiks ning tema loomingus toimusid kõige murrangulisemad ooperiuuendused. Oma ooperireformiga püüdis ta ühendada muusikat, sõna ja lavakujundust ühtseks kunstiliseks tervikuks. Wagner võttis kasutusele juhtmotiivid. Juhtmotiivid on meeldejäävad muusikalised teemad, mis iseloomustavad tegelasi või sündmusi. Tema ooperid on pideva sümfoonilise arendusega ja katkematu lavalise tegevusega muusikalised draamad, millest paljud põhinevad Saksamaa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ning müütidel. Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise. Wagner osutas suurt tähelepanu puhkpillidele, kasutas tolle aja kohta väga suurt puhkpillide koosseisu. Tunnustuse muusikuna saavutas ka tema poeg Siegfried Wagner. Esimene loominuperiood
3. Sest nendest väldataikse ka filme, lisaks kuuleb neid laule radios, televisioonis ja kontsertidel. 4. Sest ta esines Tallinna lauluväljakul. 5. Olav Ehala- "Sabata krokodill", Ülo Vinter- "Neli musketäri" Ballett (lk.104) 1. Selles on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutav kunst. 2. Aluseks on kirjanduslik süzee. Koreograaf ja lavastaja kavandavad tantsud ja lavalise liikumise muusika alusel. 3. Sest ballet sündis Prantsusmaal. 4. Kindlasti peab inimene olema väga hea kehaehitusega ning ta peab olema väga painduv, et liigutusi korralikult välja teha. Aastate pikkuse trenniga saab soovitud vormi, mida peab koguaeg edasi harjutama. 5. Peamine rõhk on klassikalise tantsu eriomadustele . Peale traditsioonse täisprogrammi balletitantsija hariduses meie kooli kuuluvad ka mudilasklassid ja ettevalmistusklass, kus
Ooper ,,Cyrano de Bergerac'' Kontserdi arvustus Mina käisin 8. veebruaril Estonia kontserdisaalis vaatamas eesti helilooja Eino Tambergi 1974. aastal kirjutatud romantilist ooperit ,,Cyrano de Bergerac''. Etendus toimus kolmes vaatuses, kestvuseks oli pisut alla 3 tunni. Ooperi libreto autor on hiljuti lahkunud Jaan Kross, dirigentideks Vello Pähn ja Aivo Välja, lavalise seade autoriks Neeme Kuningas ning muusikaliseks juhiks Tarmo Eespere. ,,Cyrano de Bergerac'' põhineb Edmund Rostand'i kuulsal ja samanimelisel värssdraamal, mis jutustab sügavast ja ennastohverdavast armastusest. Nimelt on peategelane, Cyrano, kelle välimus talle just meelepärane pole, meeletult armunud kaunisse tütarlapsesse nimega Roxane. Paraku selgub aga, et Roxane'i süda kuulub äsja Pariisi saabunud Christianile. Kui noormees ka ise Roxane'i armastusest kuuleb
väljapaistva ooperi ,,Tannhäuser" kirjutamist. 1843 töötas Dreesteni ooperiteatri kapellmeistrina.1861 naastes kodumaale. Ta oli juba ammu unistanud ideaalsest ooperimajast ja 1876a avatigi Wagneri pooldajatest loodud seltsi toetusel Bayreuth'is spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperi-muusikamaja. Avamiseks etendati suurejooneline ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus". Looming Wagner oli 19saj suurim ooperireformaator. Tema ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad., mis ei jagunenud mitte numbriteks vaid stseenideks. Paljud ooperid põhinerid saksa ja skandinaavia eeposte legendidel ja müütidel(libretod kirjutas ise). Harmoonias oli tal suurteks eeskujudeks Liszt: kromantismid ja pingelised kooskõlad viisid Wagneri puhul juba tonaalsuse kadumiseni. Erakordselt võimas oli ta orkester- tavalisest 4*'ne, suur oli vaskpuhkpillide osatähtsus.
helitöö pealkiri. Näiteks: Schuberti „Lõpetamata sümfoonia“, Ference Liszt „Faust- sümfoonia“ ja „Dante-sümfoonia“ Uued peategelased, kes tõusid esile ja lisandusid ooperis: õilis ja habras süütult kannatav neiu (elu lõppeb kurvalt), keskklass ja eluheidikud (enne olid kõrgemast seisusest isikud) nt „Carmen“. Uuendused 19. sajandil balletižanri arengus – muusika ja tants võrdsel tasemel, kasvas koreograafia, lavalise tegeviuse ja muusika üldtähtsus, kujunes lõplikult välja klassikalise balleti reeglistik, varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. Ooperi ja opereti olulisemad erinevused Ooper: Itaalia 16/17. saj; meloodia kõige tähtsam; keerukas; tants tagaplaanil Operett: Prantsusmaa 19. saj; kergesti meeldejääv meloodia; sõnadel suurem osatähtsus; tants väga olulisel kohal Romantismiajastu muusikaelukeskus – Pariis Iseloomulik G
Programmiline muusika on kindlal teemal või süzeel põhinev instrumentaalteos, mille sisu on esitatud programmis või teose pealkirjas. *Too näiteid programmilistest teostest. Programmilised teosed on näiteks Schuberti ,,Metshaldjas'' ja Schumanni ,,Karneval''. *Missugused uued peategelased tõusid esile ja lisandusid ooperis 19.sajandil? 19. sajandi ooperikuningaks peetakse Verdit. *Mida uut tõi 19.sajand balletizanri arengusse? 19. sajandil kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtlus, kujunes lõplikult välja klassikalise balletti reeglistik. Võeti kasutusele varvastants, balletikingad ja kahar tüllseelik. *Nimeta ooperi ja opereti olulisemad erinevused. Ooper on vanem kui operett. Ooper on Itaaliast, operett Prantsusmaalt. Operett on koomilisem. Ooperis pole sõnalist osa, operetis on. Operetis on muusikaline osa lihtsam kui ooperis. Operetis on tants keerulisem ning laulja liigub rohkem.
Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta Ooperi dramaturgiline külg ongi Rigoletto tragöödia Ooper "Rigoletto" Ooperi koosneb peaaegu täielikult duettidest ,,Rigolettos" saavad kokku vana ja uus maailm traditsiooniline itaalia ooper ning tulevikus Wagneri poolt täiuslikkuseni arendatud muusikaline draama Verdi leidis, et publik tuleb teatrisse ooperit ka vaatama, mitte ainult kuulama Verdi tõi uuendusena ooperisse lavalise kvarteti igaühel oma tunded ja oma tekst. Ooper "Aida" "Aida" on Giuseppe Verdi neljavaatuseline ooper. Mariette Bay tekstisse põhineva liberto on kirjutanud Antonio Ghislanzoni. Ooperi jutustus on asutatud vaaraode aja Memphisse ja Teebasse. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. Giuseppe Verdi looming Giuseppe kirjutas enamasti ajaloolistel teemadel, põhiliselt patriolistlikel teemadel. Tema teostes oli
- vararomantism 1815- 1830 - kõrgromantism 1830- 1890 - hilisromantism 1890- 1925 9) Mida tähendab metropoliseeritud, millised olid tähtsad metropolid? 10) Võrdle Verdi ja Wagneri ooperit. Erinevused, milles seisis Wagneri ooperireform? Verdi- Itaalia. Verdi ooperites joonistuvad välja nüansid meloodialiinis, mitte orkestratsiooniarengus, nagu Wagneril. Wagner- Saksamaa. Ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad, mis jagunesid stseenideks. Wagner oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt. 11) 2-3 esindajat ja zanrid. Itaalia: - Verdi- ooper - Rossini- bel canto stiil ( ilus laul) Saksamaa: - Wagner- ooper - Schumann- soololaul, klaverimuusika - Schubert- soololaul Prantsusmaa: - Berlioz- ooper - Bizet- ooper 12) Rahvusromantikud, zanrid ja teosed. Põhjamaad: - Grieg- soololaulud, klaverikontserdid. ,,Peer Gynt"
Lõpplahendus. Korraldati näidendite võistlusi, võistlesid ka autorid ja jõukad linnakodanikud toetajad. Dramatiseering on eepilise teose ümbertöötlus draamateoseks Igalt 3 tragöödiat (lõpp ei pruukinud õnnetu olla) + saatürdraama (koomiline (näit:....................................); stsenaarium draamateose üksikasjalik plaan; mütoloogiline teema). libreto muusikalis-lavalise teose (ooper) kirjanduslik tekst või balleti sisu kirjanduslik Kasutati karaktermaske: tume mees, valge naine, kollane - haige, punane kaval. sõnastus. Maski suuava oli lehtrikujuline. Jalas ¼ m koturnid. Sageli elavam tegevus lava taga.
Siiski oskas ta jääda viisakaks ja aupaklikuks. Muusikalisest kujundusest rääkides oleks minu arvates olla muusikapalu näidendis rohkem. See oleks andnud rohkem värvikust ja meeleolu. Väga meeldis, et näidend algas ja lõppes muusikaga. Muidu oleks see minu arvates jäänud väga tuimaks. Muusika valik oli sobiv. Kui see mängima hakkas, tekitas isegi kõheda tunde, et kohe hakkab midagi juhtuma, mis oli just väga hea, kuna see tõmbas tähelepanu just laval toimuvale. Lavalise kujundusega jäin siiski täielikult rahule. Seinad olid tehtud ajastukohaselt, nagu ka mööbel. Muidugi ei puudunud sealt ka baarikapp ja mugavad toolid, kus tähtsad mehed kanget jooki nautida said. Oli ka arvestatud liikumisruumiga. Oli vajalik, et näitlejad saaksid mugavalt ruumis ringi jalutada, ilma et peaks kuskilt vahelt läbi pugema. Ajaloolise taustaga näidendid on mulle alati meeldinud ja see on ka üks põhjus miks ma just selle näidendi valisin
Ka tegelasteks oli jutus palju ebaharilikke tegelasi nagu nõid ja rääkiv pea. Muinasjutu seadused (tunnused): Alguse seadus- Kord olnud kuningas.. Korduse seadus- Ühel päeval läks kuningas ja küsis targalt nõu, paar päeva hiljem läks, aga kuninga naine targalt nõu küsima. Numbrite seadus- merekoletisel oli 9 pead, kuninga poeg läks kolme aasta pärast koju tagasi, kolmandal päeval jõudsid kuningatütar ja kuningapoeg mere põhjast välja, pulmad kestsid 7 nädalat. Lavalise kaksuse seadus- kuningapoeg ja merekoletis võitlesid omavahel, kunigas küsis targalt nõu, kuningatütar pakkus kuningapojale süüa ja juua jne. Vastandite seadus- nõid oli halb, aga kuningapoeg hea; merekoletis oli julm, kuningatütar, aga tore ja lahke . Lõpu seadus- lool oli õnnelik lõpp. Kuningapoeg ja kuningatütar abiellusid ning elasid õnnelikult elu lõpuni. Muinasjutu moraal/ mõte/ sõnum:
laulud ,,Mis on mõisa metsa taga" ja ,,Italia". Nende lugude puhul oli kõik väga selgelt arusaadav ning minu arvates meeldis publikule, ning mulle endalegi oli meelt mööda kogu esitatud kava. Järgnevaks kõlasid Lastekoori esituses lood ,,Gloria", ,,Modaalsed Etüüdid" ja ,,Leelokõnõ Laulukõnõ". Pärast Lastekoori lõpetamist asusid lavale Noortekoori liikmed. Koor esitas Külli Kiiveti juhtimisel 4 laulu, millest mulle meeldis enim ,,Gloria". Oma lavalise etteaste lõpetas koor ennem vaheaega tantsuga. Pärast turgutavat vaheaega, mil inimesed vahetasid muljeid kontserdi esimesest poolest algas kontserdi teine osa märksa kiiremate ning välismaiste lauludega Lastekoori esituses. Solistiks oli Sylvia Krupp. Pärast õhtujuhi Eve lühitutvustust The Eastern Cape Childresn`s koorile algaski külaliste etteaste. Selle koori solistiks oli mustanahaline nooruke tüdruk
arv tõusis 28ni, millest 15 ringis olid Liina osad. Hooajal 19201921 liitus Draamateatriga uus näitejuht Paul Sepp, kes sai Liina Reimanile üheks suurimaks teenäitajaks. Liina Reimani anne seisnes esmajoones ümberkehastumisvõimes, millist on antud vähestele. Kõik tema loodud natuurid olid hoolikalt läbi mõeldud ning iga laval tehtud liigutus, lausutud sõna ja intonatsioon psühholoogiliselt põhjendatud. Samas jäi ikka ja jälle vajaka lavalise liikumise oskusest, kehalisest osavusest ja kõnetehnikast. Nende puuduste kõrvaldamine oli mõeldav vaid metoodilise ja pideva tööga. Temas oli tohutu töövõime ja tahe Kui 1924. aasta 31. detsembril Draamateater Tallinnas oma tegevuse lõpetas ja põhitrupp Vanemuisega ühines, tähistas see Liina Reimanile ühe eluringi täissaamist Draamateatri ja Vanemuise ühendamine ei andnud soovitud ja oodatud tulemusi. Aeg
Teatro San Cassiano Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis
Eriti armastatuks sai orelimuusika ja keelpillimuusika -just siis valmisid uletamatu k6laga viiulid Amatil, Guarneril ja Stradivaril. Uued muusikavormid barokiajal: TANTSUSuIT-mitmeosaline pilliteos, kus osadeks erinevate maade ballitantsud. KONTSERT- 3-osaline teos barokkorkestrile ja uhele-kahele soleerivale pillile. CONCERTO GROSSO- 6kuni 8 osaline teos barokkorkestrile ja v2ikesele pilligrupile. OOPER-lavaline teos, kus tegevust ja tundeid antakse edasi muusika, laulu ja lavalise liikumise abil. ORATOORIUM-mitmeosaline teos koorile, laulusolistidele, barokkorkestrile ja jutustajale, kes lauldes kneleb. KANTAAT-samuti mitmeosaline lavateos, aga luhem kui oratoorium. Teos koorile, solistidele ja barokkorkestrile. BALLETT- lavateos, kus tegevust ja tundeid antakse edasi muusika ja tantsu abil. Kuulsamad heliloojad: CLAUDIO MONTEVERDI (kirjutas maailma esimese ooperi) ANTONIO VIVALDI (tema kuulsaimaks teoseks on neljast
puupillidele klapisüsteem keelpillidel pikenesid sõrmlaud ja poogen Võeti kasutusle uusi pille - inglisarv, pikolo- ja bassklarnet 5. Opereti iseloomustus. Võrdlus ooperiga (erinevused). Operett üldiselt koomilise sisuga. Ooperi lihtsustatud vorm. Suurem osatähtsus kõnel võrreldes ooperiga, osalised tantsivad ise (ooperis tantsib mõnikord eraldi trupp). 6. Balletizanri areng 19.sajandil. Kasvas koreograafia, lavalise tegevuse ja muusika ühtsus Kujunes lõplikult välja balleti reeglistik Kasutusele võeti varvastants, balletikingad(varvas) ja kahar tüllseelik muusikast ja tantsust said võrdsed partnerid 7. Romantismiajastu muusika iseloomustus ja võrdlus klassitsismiajastu muusikaga. 8. Tsaikovski elu ja looming. Sündis uurali mägedes, mäeinseneri perre Õppis Peterburi konservatooriumis, lõpetas hõbemedaliga (õigusteadus)
ümrbitsesid kuradid. Minu jaoks oli lõpp väga üllatav, kuna ma arvasin, et kõik lõppeb siiski hästi ja et Violetta saab veel terveks. Eriti põnevaks muutus siis, kui Violetta läks põrgusse ja lava läks punaseks, sinna ilmusid kuradid, kes hakkasid ümber Violetta voodi surmatantsu tantsima. Lõppkokkuvõtteks võib öelda, et ooper meeldis mulle väga. Alguses arvasin, et terve ooper on puhtalt üks lõõritamine ilma lavalise tegevuseta, kuid selle arvamuse sain juba esimeses vaatuses ümber lükata. Sain sellest hea õppetunni, et ei tasu ennem midagi maha teha ega üle mõelda, kui pole enda silmaga näinud ja kogenud. Ooperi sisust sain samuti hästi aru ning väga meeldis see, et subtiitrid olid hästi loetavad ning mõistetavad. Ooperi sisu polnud samuti väga raske. Sain sellest suurepärase ooperikogemuse!
Samas sageli kasutatakse ,,ansambel" nimetamiseks erinevaid sõnu nagu; rock- ja popmuusikas ning levimuusikas sõna ,,bänd". Rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks. Üheks ansambliliigiks võib nimetada sõna ,,stomp" (inglise keeles trampima, trampides tantsima), kus rütme lüüakse jalaga või madistatakse erinevate esemetega nt: harjad, ämbrid, prügikonteinerid, ajalehed, mis koos tekitavad huvitavad kõlavärvid ja rütmikombinatsioonid ning koos lavalise liikumisega moodustavad võimsa show. Tallinna keelpillikvartett PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 2 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 2. ORKESTER
Eesmärk: arendada noorte esinemiskogemust laval ning publiku ees. Vahendid: tekst 30 min 3. Tegelaskujude kehastamine- loosi tahtel valivad noored endale tegelaskuju filmist ,,Nukitsamees", kuid noored ei kehasta oma tegelaskuju mitte antud filmi olustikus, vaid tegelaskujud tuuakse maalt linna keskkonda. Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab osalejaid. Eesmärk: esinemisoskuse arendamine ning lavalise kogemuse andmine. Vahendid: Sedelid tegelaskuju loosimiseks 45 min 4. Analüüsitakse, kuidas tegelaskujud sobiksid antud linnakeskkonda. Kuidas oleks võinud oma tegelaskuju veel teisiti kehastada. Tegevuse lõpetamine: juhendaja tänab osavõtlikkuse eest ja kiidab kõiki. Eesmärk: analüüsimisoskuse arendamine ning laiemalt mõtlemise võime arendamine. 15 min
ka väga mõru. Järgmisel hommikul on nad taas klassis toe juures. Balletiartisidid Balletiartistide väga suur osa elust kulub treeningutele. Treeningud toimuvad igapäev ja kestavad mitu tundi. Treeningu ja proovide perjood kestab kuni esietenduseni välja. Tantsupartiisid ei kirjutata ülesse nagu tehakse seda Draamateatri etendustel. Kogu lavalise liikumise näitab ette ja seletab artistile teose lavastaja, ballettmeister.Balletiartist peab visuaalselt tajuma, mõistma ja mälus talletama ning füüsiliselt taaslooma kogu oma osa plastilise joonise, kogu selle tantsulise struktuuri. Peale selle peab ta ka meelde jätma oma muusika, et tants ja muusika oleks omavahel orgaaniliselt seotud. Mis peab balletiartistil ALATI
tema loomingus väga tähtsaks teemaks. Moliere lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Moliere oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Moliere tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, muid pilget mitte." Moliere'i eluajal toimus teatris palju muudatusi
Sündis Leipzigis Saksa helilooja, dirigent, ooperiautor ja ooperiuuendaja Tema õpingud algasid Dresdeni Kreuzschules Juba varakult avaldus temas huvi kirjanduse ja teatri vastu 1830 asus õppima Leipzigi ülikooli 1841. aastal valmis tema esimene pusima jäänud ooper ,,Lendav Hollandlane´´ 1849. aastal võttis osa Dresteni ülestõusust, mille tagajärjel asus 10. a elama Zürichisse 1861. aasatl naasis kodumaale Ooperireform Katkematu sümfoonilise arenduse ja lavalise tegevusega ehk muusikadraama Põhiideeks oli muusika, sõna, tantsu, draama ja lavakujunduse sulandumine ühtseks kunstiliseks tervikuks Wagner võttis kasutusele juhtmotiiviv nn Lõputud meloodiad Wagner uuendas ka orkestratsiooni Eriline tähelepanu vaskpillidele Põhiideed Ooperite libretod kirjutas ta ise Ainestik pärines saksa ja Skandinaavia eepostest, müütidest ja pärimustest See määras ära ka teoste müütilise-muinasjutulise, teisepoolt traagilise atmosfääri
kasutatakse sõna "bänd". Sõna "stomp" (ingl. k. trampima, trampides tantsima) tähendab müdistamist või jalaga rütmi löömist, üldjuhul off- beat- rütmis (rõhk 2. ja 4. löögil). Kuid mõiste üldisemalt tähisatb ka muusikaliiki, kus pillidena kasutatakse kõige erinevamaid esemeid. Sobivad näiteks harjad, ämbrid, prügikonteinerid, mängukaardid, ajalehed, potid, pannid. Lisaks omapärastel kõlavärvidele tekivad siin ka huvitavad rütmikombinatsioonid, mis koos lavalise liikumisega moodustavad võimsa show. 1991. aastal alustas Inglismaal tegevust ansambel Stomp, mis kujutab endast löökpillide, liikumise ja lava- show unikaalset sünteesi. Ansambel ühendab endas andekaid muusikuid maailma eri paigust. Ansambel Stomp ORKESTER Sõna "orkester" (kr k orchestra) tähistas algselt Antiik- Kreeka teatris ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Alles 18
"Catulli carmina" (1943) on kirjutatud Rooma luuletaja Gaius Valerius Catulluse värssidele. Kantaadis on juttu Catulluse ja Lesbia kirglikust armastusest. "Aphrodite triumf" (1953) koosneb hümnidest Kreeka armastusjumalanna ülistuseks. Muusiak tugineb Catulluse, Sappho ja Kreeka tragöödiameistri Euripidese värssidele. Kuigi "Carmina burana", "Catulli carmina" ja "Aphrodite triumf" olid heliloojal mõeldud kantaadi ja balleti kombinatsioonina, esitatakse neid täanpäeval tavaliselt ilma lavalise liikumiseta. Ooperid moodustavad Orffi teoste teise suurema rühma. Ooperites "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943) lähtub ta saksa laulumängu tradistioonist. Kolmes lavateoses, Sophoklese-ainelistes ooperites "Antigone" (1949), "Türann Oidipus" (1959) ja "Prometheuses" (1967), püüdis Orff taaselustada antiiktragöödiat: kujundas analoogselt dialooge, kõnetekste ja kooristseene.
pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus.
pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid); · Aktiivse tegevusega stseenid muusika programmilise osatähtsusega. Välja kujunevad ka nn tantsulise muusika kriteeriumid: kvadraatsus, kindlad meetrumid ja rütmid, meloodiline kantileensus.
Laura tegelaskuju juures on huvitav kokkulanegmus teisenäitemängu läbi, mis on kirjutataud aastakümneid hiljem Ameerikas Denis Willjamisi poolt ,,Klaasis loomaaed". Tema lonkamine on süseeiselt täiesti põhjendamatu ning ei anna midagi juurde, kui kui lähtuda puhtalt kirjanduslikult siis võib seda pidada Laura tuhkatriinlikuks motiiviks, läbi mille ta ehk pressis vaatajatelt välja sümpaatiat. Pisuhännas on üks võtme tegelane, kelle tõlgendamisest just kui algab kogu lavalise interpretatsiooni ülesehitamine ja kellest moodustub ka ülejäänud tegelaste tuum. Sven Karja peab selleks Vestmanni, öeldes nii, et kui lavastaja oskab öelda kes on Vestmann siis saab ta ka öelda kes on Sander ja Piibeleht. Kasutatud kirjandus: *Sajandi sada sõnalavastust *Klassikaraadio kirjandus saade "Tekstiluup",räägivad: Jaak Rähesoo ja Sven Karja
kutsumusest loobuda. 9. märts 1842 esietendus Verdi kolmas ooper ,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Aastatel 1843-1837 valmis Verdil 7 ooperit. Ta nõudis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja häälevastavust osale, millega varem etenduste määramisel ei arvestatud. Ka loomingus on uudne see, et ta pöörab tähelepanu ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab. 1850-1860 aastatel on Verdi hõivatud ühiskondliku tegevusega. Suessi kanali avamise puhul ehitati 1869 aastal Kairosse ooperiteater
Esitatakse tantse, milles stiilid on segunenud. 1926. aastal avaldas Anna Raudkats raamatu "Eesti rahvatants", mille eesmärgiks oli tutvustada eesti tantsu ja elustada vanu rahvatantse seltskondades ning pidudel. Rahvatantsu populaarsus kasvas, kuid rahvatantse ei hakatud tantsima enda lõbuks (v.a jooksupolka), vaid ainult esitustantsudena. Raudkatsil on siiski oluline teene selles, et meil leidub vanade allikate põhjal loodud kaasaegselt mõjuvaid rahvuslikus stiilis ja lavalise väärtusega tantse. Rahvatants kui selline on tänapäeval muutunud peaaegu et teatud spordiliigiks, kus kõik osalejad peavad liikuma viimistletult ja ühte moodi. Harjutamisega aga kaob see loomulik ebaühtlus ja õõtsumine, mis seltskondlikus olemises mõnusa ühtsustunde tekitab. Seetõttu tekkiski 20. sajandi lõpus alternatiivina rahvatantsurühmadele, kus valmistuti valdavalt vaid tantsupidudeks, tantsuklubideks nimetatud rahvakogunemised. Tantsuklubide eesmärk on õppida vanu
Esitatakse tantse, milles stiilid on segunenud. 1926. aastal avaldas Anna Raudkats (18861965) raamatu "Eesti rahvatants", mille eesmärgiks oli tutvustada eesti tantsu ja elustada vanu rahvatantse seltskondades ning pidudel. Rahvatantsu populaarsus kasvas, kuid rahvatantse ei hakatud tantsima enda lõbuks (v.a jooksupolka), vaid ainult esitustantsudena. Raudkatsil on siiski oluline teene selles, et meil leidub vanade allikate põhjal loodud kaasaegselt mõjuvaid rahvuslikus stiilis ja lavalise väärtusega tantse. 1976. aastal asutas Mait Agu (1951-1998) Tallinna Pedagoogilises Instituudis kateedri, kus asuti koolitama professionaalseid tantsupedagooge, kes suudaksid anda edasi rahvapärast tantsu, koolitada uusi tantsijaid ja anda oma panuse eesti tantsu arengusse üldiselt. Agu oli võimekas tantsupedagoog, kes juhatas nii tantsupidusid kui seadis lavalist koreograafiat väga erinevates zanrites. Tema oli meie tuntumaid
Satiirile vaatamata lähtuvad kõik ta teosed humanistlikust filosoofiast, tema kangelastes on palju üldinimlikku. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondklikku rolli: ,,...teatril on suur võime pahesid parandada. Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, kuid pilget mitte." Teosed
1)karakteri koomika 2)situatsiooni koomika, 3)kõnekoomika. Säilinud on 32 näidendit. Molière lähenes oma eluvaadetes renessansile, mis idealiseeris täiuslikku, mitmekülgset ja vaba inimest, kuid tema ideaaliks jäi siiski tasakaal. Ta kangelastel puudusid ülimad voorused, sest Molière oli oma olemuselt realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Naruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Erinevalt eelkäijatest, kelle komöödiad olid enamasti itaalia ja hispaania näidendite tõlked või mugandused, kujutas Molière oma näidendites kaasaegseid prantslasi. Molière tundis Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle aja näitekirjanik
ja alaliikideks. 41. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). 42. Remark - märkus. Draamateoses nimetatakse remarkideks autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 44. Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas (värssromaanid on haruldased 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse
asetatud ansamblistseenidele. Suure loomingulisuse tundlikkusegs suhtus Georgmitte ainult aariatesse ja duettidesses, vaid ka kõikidesse ansamblitesse ja retsitatiividesse. Suurepärase ansamblistina leidis ta suhtlemises partneritega ootamatuid ja uusi nüansse, mis iga etenduse kordumatu imena publiku mällu jätsid. Hiigelosaks kujunes 1952. aasta Don Juan, kes võlus oma temperamendi, sarmi ning muusikalise ja lavalise väljendusvabadusega. Georg Otsa näitleja talent nin hääle rikkalik tämbrigamma tegid ''Figaro pulma'' 1958. aasta lavastuse nimikangelasest huumorimeelse, targa ja tugeva isiksuse. Looduslapselikult pretensioonitu maailmanägemisega Papageno kukjunes 1964. aasta ''Võluflöödi'' lavastuses lausa peakujuks. Kõikidest Georg Otsa kehastatud ooperikujudest ei jõua siinkohal ära rääkida. Õnnestunud osatäitmistest nimetagem veel Porgyt (1966) ja Gianni Schicchit (1972).
Neid kahte tööd nimetas Shaw ise "ebameeldivaiks näidendeiks", millise pealkirja all need ilmusid eriraamatuna. Mõlemad puudutasid Inglise ühiskondlikku elu. "Meeldivate" näidendite alla kuuluvad sõjavastane komöödia "Inimene ja relvad", psühholoogiline draama "Candida", komöödia "Ei või iial teada" ning sõjavastane näidend "Saatuse soosik". 1901. aastal ilmus Shaw "kolm näidendit puritaanlastele", milles autor ründab puritaanlaste sallimatust ja usufanatismi. Kõige suurema lavalise populaarsuse võitis neist "Saatana õpilane". 1902. aastal kirjutas Shaw ühe oma huvitavamaid näidendeid "Inimene ja üliinimene", mida ta ise nimetas "komöödiaks filosoofiaga". Pärast selle töö lavastamist Londonis 1905. Aastal oli Shaw Inglismaal üldtunnustatud dramaturg, ta lähenes oma kuulsuse tipule, tema teosed levisid nii trükis kui lavastustena üle kogu maailma. Kolme järgmist näidendit ("John Bulli teine saar", "Major
sündmustik ja juutide vabadusvõitlus mõjusid ka itaallastele endile, olid nad ju Austria ülemvõimu all ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga, kes etenduses laulis Abigaili osa. Algas uus loominguline periood,mida iseloomustab ajalooline-heroiline temaatika. Aastatel 1843-1847 valmis 7 ooperit. Verdi n6udis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja hääle vastavust osale, millega varem etenduste lavastamisel sel määral ei arvestatud. Ka on ta loomingus uudne see, et ta pöörab tähelepanu mitte ainult tegevuse, vaid ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1847. aastal esietendub uus ooper "Röövlid" Londonis, esimest korda väljaspool Itaaliat. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab.
· vähe tegelasi · keskendub ühele remark autori selgitav · üks keskne teema sündmusele märkus draamateoses · tegevus areneb · kangelastes tuuakse esile tegelaste välimuse, kulminatsiooni suunas vaid kõige olulisemad käitumise, tundmuste, · lõpeb puändiga iseloomujooned zestide, hääletooni, lavalise valm õpetliku sisuga · üksikasjadel tavaliselt ei liikumise, lavakujunduse mõistuluuletus või jutt peatuta vm kohta. · tegelasteks enamasti ·sageli kasutatakse monoloog kirjandusteose loomad, kes kujutavad kahekõnet tegelase minavormis inimesi · Friedrich Schiller üksikkõne kas juuresolijale
) või ühiskonna negatiivseid jooni.Nad põhinevad huumoril ning lõppevad enamasti õnnelikult.. Iseloomulik on juhuslik sündmustik ning väljaarenemata telegastüübid. Põhilised võtted: kõne-,tegelas-, ja situatsioonikoomika. DRAAMA: Tõsise sisu , keeruliste konfliktide ja elulise sündmustikuga näidend. Draamas on ühendatud komöödia ja tragöödia, kaldumata kumbagi äärmusesse REMARK: märkus,autori selgitav märkus tegelaste välimuse,käitumise,tundmuste,zestide,hääletooni,lavalise liikumise,lavakujunduse vm kohta. REGILAUL: iseloomustab algriim ja parallelism, esitatakse tavaliselt eeslaulja ees ja koor järgi vaheldumisi. Liigid: hälli-,töö-,kiige-,pulma-,tähtpäeva-,mängu-,sõja-,matuse laul jt. REGIVÄRSS: ehk neljajalgne trohheus, 8 silpi reas, vahelduvad rõhuline ja rõhuta silp. ALGRIIM: 1 rea sõnaalgus häälikute kordamine alliteratsioon-kaashäälikud, assonants-täishäälikud
2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse liikumine ajas) logopeedias (kõnepuuete uurimine ja ravi), foniaatrias, audioloogias kohtufoneetikas (nt kurjategija hääle tuvastamine) muusikaakustikas
Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim ja parallelism. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada ja koor kordab lauliku esitatud värsse. (Hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud. Remark - märkus. Draamateose remarkideks nim autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. Riim - häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus, kuid tuntakse ka algusriimi ja siseriimi. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid laus- (aaaa), paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimideks (abab). Silpide arvu järgi -
Ma pole Vanemuises väga ammu käinud, õieti ei mäletagi seda teatrit enam. Igatahes teater ise jättis mulle väga sümpaatse mulje. Isiklikuks tarbeks sain isegi loa etendust ilma välguta pildistada. See oli kahjuks suhteliselt mõttetu, sest mida sa ikka eelviimasest reast pildistad. Aga etendusest lähemalt siis.. Sally Bowlesi mängis Tanja Mihhailova. Ta on suurepärane laulja, vapustav tantsija aga nõrk näitleja. Midagi teha pole, sest muusika ja lavalise liikumise poolest sobis ta nagu "vanderful". Oleks olnud huvitav näha ja võrrelda teda Gerli Padariga. Päris omajagu häiris ka Tanja aktsent. Eraldi tahaks ma kiita etenduse sümboleid. Nagu teada toimus kogu tegevus Saksamaal puhkeva natsiliikumise ajal. Lastele jagatavad natsimärgiga õhupallid, suur teatraalselt langev natsi märgiga eesriie, natsi märgiga klaasist vere joomine - terve etendus oli sümbolitest pungil. Kahjuks ei
annaabi.ee 
