Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud (0)

 
 
 
 
 
Dokumendi tüüp: KONSPEKT 
 
Õppeaine: MUUSIKAÕPETUS 
 
 
 
Teema: ERINEVAD ORKESTRILIIGID JA PILLIDE KOOSSEISUD 
 
Klass: 9 
 
Õpetaja:  KATRIN KOBOLT 
 
Koostamise aeg: 10.10.2013 
 
Õppeaine: Muusikaõpetus                                                                                                                            Klass: 9 
Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 
 
 
  
1.   ANSAMBEL  
Ansambel  on  kahest  või  enamast  pillimehest  või  lauljast  koosnev  muusikute  grupp. 
Ansambleid liigitataks tavaliselt kahe põhitunnuse järgi. 
1.  Muusikute arv 
2.  Pillikoosseis 
Sõna ,,ansambel“ (prantsuse keelsest sõnast ensemble - koos) tähendab algselt 
terviklikku kogumit. 
  Muusikas nimetatakse ansambliks väikesekoosseisulist muusikute rühma või 
ansamblimuusikat.  
  Ansambel on mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses, nt ooperis või 
balletis. 
  Teatrikunstis nimetatakse ansamblimänguks näitlejate kunstiterviklikku koostööd. 
  Arhitektuuris nimetastakse ansambliks terviklikku hoonete rühma. 
  Füüsikas nimetatakse ansambliks suurt (näiteks osakeste) kogumit. 
 
Ansambli nimetused tulenevad reeglina muusikute arvust ansamblis ja ladinakeelsetest arvsõnadest. 
 
 Muusikute arv    Ansambli nimetus    Ladinakeelne  arvsõna 
 
            2 
duo (instrum) 
   duo 
 
duett  ( vokaal ) 
 
           3 
drio  (instrum) 
 tres 
 
tertsett (vokaal) 
 
           4 
kvartett 
quattuor (loe: kuatuor) 
 
           5 
kvintett 
quinque (loe:kuinkue) 
 
           6 
sekstett 
sex (loe: seks) 
 
           7 
septett 
septem 
 
           8 
okstett 
octo (loe: okto ) 
 
           9 
nonett 
novem 
 
 
 
PTG 
Õpetaja: Katrin Kobolt  
Page 1 of 7 
 
Õppeaine: Muusikaõpetus                                                                                                                            Klass: 9 
Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 
 
 
Instrumentaalmuusikas nimetatakse pillikoosseise järgmiselt: 
Keelpillitrio –  viiul ,  vioola  (alt I, II), tšello  
Klaveritrio – viiul, tšello, klaver  
Keelpillitvartett – kaks viiulit, vioola, tšello, klaver 
Klaverikvintett – kaks viiulit, vioola, tšello, klaver 
Puhkpillikvintett – flööt, oboe , klarnet,  fagott , metsasarv 
Samas sageli kasutatakse ,,ansambel“ nimetamiseks erinevaid sõnu nagu; rock- ja popmuusikas  
ning levimuusikas sõna ,,bänd“. Rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks. 
 
 
Üheks ansambliliigiks võib nimetada sõna ,,stomp“ (inglise keeles trampima, trampides tantsima), 
kus rütme lüüakse jalaga või madistatakse erinevate esemetega nt: harjad, ämbrid, prügikonteinerid, 
ajalehed,  mis  koos  tekitavad  huvitavad  kõlavärvid  ja  rütmikombinatsioonid  ning  koos  lavalise 
liikumisega moodustavad võimsa show. 
    Tallinna keelpillikvartett  
 
 
 
 
 
 
PTG 
Õpetaja: Katrin Kobolt  
Page 2 of 7 
 
Õppeaine: Muusikaõpetus                                                                                                                            Klass: 9 
Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 
 
 
 
2.   ORKESTER  
Sõna ,,orkester“ (kreeka keeles orchestra) tähistas algselt Antiik-Kreeka teatris ümmargust väljakut 
lava  ees,  kus   laulis   ja  tantsis  koor.  Alles  18.  sajandil  hakati  Prantsusmaal  terminit  kasutama 
pillimeeste kohta. Orkester on suurem instrumentaalkollektiiv kui ansambel. Orkestri erinevad 
nimetused tulenevad pillide erinevatest koosseisudest:  
Tuntumad  on  sümfooniaorkester,  kammerorkester,  puhkpilliorkester,  rahvapilliorkester, 
jazz -orkester. 
Tänapäevasest  orkestrist  saab  rääkida  alates  17.  sajandi  teisest  poolest,  mida  nim  ajaloos 
barokiajastuks. Tolleaegne orkester oli väike, põhirühma moodustasid  keelpillid , millele lisandus 
klavessiin . Vajadusel kaasati ka  puhkpille . Eraldi orkestri dirigeeriat (juhatajat) ei olnud.  Orkestrit  
dirigeeris klavessiinimängija pilli taga istudes .  
 
2.1. 
Sümfooniaorkester 
Sümfooniaorkestri (kreeka keeles symphonia – kooskõla) tänapäevane kuju ja  kooseis  kujunes 
välja  18.  sajandi  teisel  poolel.  See  oli  aeg,  kui   suuremates   Euroopa  linnades  käis  vilgas 
kontserdielu ,  instrumentaalmuusika  kõlas  erinevates  õukondades  ja  ooperiteatrites.  18.  sajandi 
esimesel  poolel  hakati   korraldama   ka  avalikke  kontserte.    18.  sajandil  kujunesid  välja  kaks 
sümfoonilise  muusika enam levinud žanrit: sümfoonia- ja instrumentaalkontsert.  
  Sümfoonia  on  4-osaline  suurteos,  mida  mängib  sümfooniaorkester,  kus  esimene 
muusikaline osa on ülesse ehitatud kahe kontrastse teema vastandamisel ja arendamisel 
nt hea – halb, õilis –  reetur . 
  Instrumentaalkontsert  on  3-osaline  teos  soolopillidele  ja  sümfooniaorkestrile,  kus 
esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski.  
19.  sajandil  suurenes  orkestri  kõigi  pillirühmade  koosseis.  Eriti  kasvas  vaskpuhkpillide  tähtsus. 
Võeti  kasutusele  uued   pillid ,  nt  inglisarv,  kontrafagott,  bassklarnet,   harf .    Kohati  paisusid  teoste 
esitamiskooseisud lausa hiiglaslikuks.  
Nt  Gustav  Mahleri  8.  Sümfoonia  esiettekandel  1910.  aastal  osales  171-liikmeline  orkester 
(tänapäeva orkestris  mängib tavaliselt 90-110 orkestranti). 
19.  sajandist  alates  saab  rääkida  mõistest  ,, dirigent “.  Dirigent  seisab  orkestri  ees.  Paremas  käes 
hoiab  ta  taktikeppi,  millega  näitab  tempot  ja  rütmi,  vasaku  käega  kujundab  dünaamikat  ja  näitab 
pillirühmade sisseastumisi.  Vasaku käega annab ta edasi emotsiooni.  Dirigendi  käte järgi joondub 
kogu   organisatsioon .   Muusika   on   omaette   keel  ja  dirigendi  käed  annavad  muusikute  tegevusele 
ajamõõte – millal ja mida peab  muusik  tegema. Ka äris peab juht  juhtima  tegevust ajas. Dirigendi 
ülesanne  on  hoida  üldist   fooni   tasakaalus  ja  olulist  esile  tõsta.  Dirigent  otsustab,  kelle  roll  on 
prioriteetne.  Dirigendi  järgi  orienteerutakse  oma  ülesannete  täitmisel.  Dirigent  juhatab  heliteost 
PTG 
Õpetaja: Katrin Kobolt  
Page 3 of 7 
 
Õppeaine: Muusikaõpetus                                                                                                                            Klass: 9 
Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 
 
 
partituuri  e  koondnoodistiku  järgi.   Partituur   sisaldab  kõikide  orkestripillide  partiisid  kohakuti 
asetsevail noodijoontel. 
20.  sajandi  sümfooniaorkestrit  iseloomustab  ökonoomsus.  Kooseisud  vähenesid,  pillirühmadest 
enim lisandus uusi väga erineva tämbriga pille löökpillide rühma.  Heliloojad  hakkasid klassikalisi 
orkestripille  uute  kõlavärvide  otsinguil  kasutama  ebatraditsioonilisel  viisil:  nt  vaskpillide 
huulikuisse  karjumine,  puupillide  nn  ülepuhumine,  sosistamine,  keelpillide  kõlakasti  vastu 
koputamine jne.  
 
Sümfooniaorkestris on neli pillirühma: keelpillid, puupuhkpillid, vaskpuhkpillid , 
löökpillid.  
Paigutuses lähtutakse põhimõttest, et väiksema kõlajõuga pillid (keelpillid) asetsevad  eespool  ja 
suurema kõlajõuga  puhk - ja löökpillid tagapool. Orkestri esimeste viiulite rühma juhtmängijat 
nimetatakse  kontsertmeistriks.  Tema  esitab  orkestriteostes  viiulisoolosid.  Enne  proove  ja 
esinemisi annab  kontsertmeister  oma viiulil a-noodi, mille järgi kõik teised muusikud oma pillid 
häälde panevad. 
PTG 
Õpetaja: Katrin Kobolt  
Page 4 of 7 
 
Õppeaine: Muusikaõpetus                                                                                                                            Klass: 9 
Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 
 
 
 
 
 
2.2.  Pillide paigutus orkestris (sümfooniaorkester) 
PTG 
Õpetaja: Katrin Kobolt  
Page 5 of 7 
 
Õppeaine: Muusikaõpetus                                                                                                                            Klass: 9 
Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud 
 
 
 
 
Eesti tuntumad dirigendid 
1.  Anu Tali , Põhjamaade Sümfooniaorkestri muusikaline juht ja dirigent. 
2.  Eri  Klas , on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sada 
sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt, Islandist Austraaliani, Jaapanist USA-ni, sh Berliini 
ja Müncheni filharmoonikuid. 
Kasutatud allikad: A, Skun; K, Sepp . ,,MUUSIKAÕPIK 9. klass“. Avita, 2009. Lk: 16-22 
 
PTG 
Õpetaja: Katrin Kobolt  
Page 6 of 7