Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rinaldo - Georg Friedrich Händel (0)

1 Hindamata
Punktid
Rinaldo

Georg Friedrich Händel


Rinaldo, ristirüütel, kangelane: Monika-Evelin Liiv

Nimiosa Händeli „Rinaldos“
Monika-Evelin Liiv on lõpetanud Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia 2007. aastal. Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides.
Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar “ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015.

Goffredo, kristlaste väepealik , esimese ristisõja juht: Oliver Kuusik

Ta on õppinud Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias ning lõpetanud nii magistrantuuri kui ka ooperistuudio mainekas Guildhall school of music & drama ’s. Alates aastast 2008 on ta Rahvusooper Estonia  solist .
Lisaks väga paljudele Eesti auhindadele ja nominatsioonidele on Oliver kuusik Pälvinud 2009. aastal rahvusvahelise konkursi „Jeunes Ambassadeurs Lyriques“ ( Kanada ) laureaadi koha. Samal aastal anti talle kristallkingakese rändauhind vokaalse ja lavalise arengu eest ning seoses esiletõusuga Mozarti ooperis „Così fan tutte“, Massenet’i ooperis „Thaïs“ ning Donizetti ooperis „Poliuto“.

Almirena, Goffredo tütar: Olga Zaitseva

Olga Zaitseva omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 2012. Aastal.
Aastal 2015 võitis Olga Zaitseva Kristallkingakese auhinna märkimisväärsete lavatööde eest Almirena Händeli ooperis „Rinaldo“ ja Giannetta Donizetti ooperis „Armujook“.

Argante, saratseenide kuningas Jeruusalemmas: Rauno Elp


Rauno Elp (on eesti ooperilaulja bariton.
Ta on Rahvusooper Estonia ooperisolist aastast 1992. 1996 lõpetas Eesti Muusikaakadeemia.
Ta on pälvinud mitmeid auhindu: I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel (1993 ja 1997), II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlusel Walesis (International Young Singer of the Year 1994). 2007. aastal pälvis ta muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserttegevuse eest Georg Otsa nimelise auhinna.

Armida, nõid, Damaskuse kuninganna, Argante armuke: Kristel Pärtna

Kristel Pärtna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Õppis 2009–2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Aastal 2010 oli ta Mati Palmi fondi stipendiaat ning Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia stipendiaat 2010–2012.
Kristel Pärtna on Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia „Noor Laulja“ laureaat (2012), Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2016 ja Harjumaa teatripreemia laureaat 2017 .
Esitamisele valitud teoste vahel valmis tervik etenduse lõpuks. Teose kulminatsioon oli laineline, tekkis pinge haripunkte mitmel erineval korral, kuid ei olnud üht kindlat kulminatsiooni.
Peaosas Rinaldot mängiv Monika – Evelin Liiv oli selgelt kogemustega näitleja . Ta hääl küündis väga kõrgele , kuid sai ka väga hästi hakkama madalalt laulmisega. Isiklikult arvan, et lavalist liikumist võiks parandada, kuna kippus liikuma hästi kohmakalt ja aeglaselt kui samal ajal laulis .
Kristlaste väepealikku Goffredot mänginud Oliver Kuusik oli lavalise liikumise poolest vabam ja ei olnud selline tunne nagu ta kõik sammud ja nende toimumise hetked oleksid talle ette määratud, vaid oli vaba ja rahulik tunne. Laulmise poolest oli väga meeldiv, kuid tundus et see roll polnud talle endale kõige meelepärasem.
Alminerat mänginud Olga Zaitseva oli hea häälega ja arvan, et talle suuremad osad sobivadki. Selles teoses sai ta võrratult hakkama ja kasutas kõik oma hetked laval täielikult ära.
Rauno Elp mängides Argantet oli solistina väga tugev, kuid tundus toores olevat olnud terve tiimi vaheline keemia.
Damaskuse kuninganna Armida ehk Kristel Pärna tundus nautivat kõike mis seal toimus ja olevat olnud hingega asja juures, proovides kõik võimalikel hetkedel maksimumi anda ennast ja teistest paremini esineda. Suurest innukusest tekkis kahjuks nii mõnigi häiriv tämbri erinevus.
Kontsert toimus 15. Jaanuaril 2017.
Kontserti sisu on nagu aegunud armulugu . Oleme kuulnud kõik sarnaseid lugusid armastuse taga ajamisest ja paratamatult kipuvad need kattuma lõpuks. Kahjuks või õnneks tänapäeval enam selliseid armulugusi ei esine. Kuid kontserdi enda aktuaalsus on suur ja populaarne teos. Rahvusooper Estonias on teos olnud esitamises juba 18ndast septembrist 2014. Teos pole väga palju auhindu pälvinud kuid on siiski publikule meele järgi rohkesti.
Rinaldo - Georg Friedrich Händel #1 Rinaldo - Georg Friedrich Händel #2 Rinaldo - Georg Friedrich Händel #3
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaspar99 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ooperi-Rinaldo-retsensioon
2
odt

Ooperi "Rinaldo" retsensioon

Muusika retsensioon Külastasin 2. novembril ooperit „Rinaldo“ Rahvusooperis Estonia. Teose autor on Georg Friedrich Händel, kes on Johann Sebastian Bachi kõrval üks tähtsamaid barokiaja heliloojaid. Ta kirjutas nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusikat, pühendades suurema osa oma elust siiski itaalia ooperiedendamisele Inglismaal. Ta lõi esimese inglisekeelse oratooriumi. Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog

Muusika
Retsensioon ooperist-Armujook
3
docx

Retsensioon ooperist "Armujook"

Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. Pärast õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Kunstnik: Ellen Cairns Lähemalt: Ellen Cairns on lõpetanud Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Art) ja Slade'i Kaunite Kunstide Akadeemia Londonis. Alates 1989

Muusikaõpetus
Retsensioon-La traviata
5
docx

Retsensioon 'La traviata'

Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd. Tema hääle kõlavärv oli väga i

Muusika
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18

Ooper
Cosi Fan Tutte
2
doc

Cosi Fan Tutte

Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Tema heliplaadistuste seast

Muusikaajalugu
Ooper-Carmen
6
docx

Ooper „Carmen“

Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel „Con brio“ finaali. Heli on Rahvusooperi Estonia solist alates 2001. aastast. Heli Veskus on pälvinud mitmeid auhindu: Harjumaa teatripreemia, Eesti teatri aastaauhinna ja Georg Otsa nim. Preemia. Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist. Külalissolistina on Elp laulnud Oulu Linnateatri, Türgi Riigiooperi ja Läti Rahvusooperi lavadel. 2007. aastal pälvis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest.

Muusika
Georges Bizet-Carmen-retsensioon
4
docx

Georges Bizet "Carmen" retsensioon

pingsalt enam kuulata. Mulle meeldis, et orkester ei mänginud väga kõvasti ja lauljaid oli hästi kuulda. Hääled olid ka kõrvale ilusad kuulata. Peaosades olid näiteks Heli Veskus, kellel on olnud palju suuri rolle kuulsates ooperites (nt „Jevgeni Onegin“, „Trubaduur“). Talle on iseloomulik kõrge tämber ehk ta on sopran. Samuti Rauno Elp, kes on laulnud samuti väga paljudes kuulsates ooperites. 2007. aastal võitis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Tema hääl oli madal, kuigi selle kõla oli ülllatavalt meloodiline. Kõik dekoratsioonid ja riietused iseloomustasid väga hästi tollast aega ning sobisid. Inimestel olid lihtsad riided seljas, mis iseloomustasid ka sealseid elanikke. Laval oli tihti palju inimesi, mis võis ajada aeg-ajalt segadusse.

Ooper
Hääleliigid ja nende esitajad
9
odt

Hääleliigid ja nende esitajad

Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg ­ publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Donizetti ooperis ,,Lucia di Lammermoor". Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. 1990

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun