Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kaspar99
Õppematerjali autor
Muusika retsensioon Külastasin 2. novembril ooperit „Rinaldo“ Rahvusooperis Estonia. Teose autor on Georg Friedrich Händel, kes on Johann Sebastian Bachi kõrval üks tähtsamaid barokiaja heliloojaid. Ta kirjutas nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusikat, pühendades suurema osa oma elust siiski itaalia ooperiedendamisele Inglismaal. Ta lõi esimese inglisekeelse oratooriumi. Händel sündis 23. veebruaril 1685. aastal Halles Saksi-Weissenfelsi hertsogi õukonna kirurgi Georg Händeli ja pastori tütre Dorothea Tausti teise lapsena. Lapsepõlves näitas poiss erakordset muusikalist andekust. Isa vastuseisu tõttu „muusiku kerglase elukutse vastu“ ei olnud noorel Händelil muud võimalust muusikaga tegelemiseks kui salaja pööningul klavikordi harjutada. Kui Saksi-Weissenfelsi hertsog
Märts 2018 Dirigent: Kaspar Mänd Lähemalt: Kaspar Mänd on lõpetanud Vanalinna Hariduskolleegiumi ning Muusikakooli oboe ning koorijuhtimise erialadel. 2012 lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kooridirigeerimise erialal, õppides samas oboed ning 2014 magistrantuuri orkestridirigeerimises. Kaspar Mänd on pälvinud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia aastatel 2012 ja 2015 ning Rahvusooper Estonia kolleegipreemia 2016. Lavastaja: Georg Malvius Lähemalt: Georg Malvius on õppinud põhierialana näitlemist ning lavastamist, lisaks psühholoogiat, romaani keeli ja ajalugu. Pärast õpingute lõpetamist töötab vabakutselise lavastajana. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Kunstnik: Ellen Cairns Lähemalt: Ellen Cairns on lõpetanud Glasgow Kunstiakadeemia (Glasgow School of Art) ja Slade'i Kaunite Kunstide Akadeemia Londonis. Alates 1989
Rocca al Mare Kool Susanna Männik 8.a klass La traviata Retsensioon Tallinn 2013 Etendus "La traviata" toimus 10.10.2013 Rahvusooperis Estonia.1 Etenduse heliloojaks oli Giuseppe Verdi, lavastajaks oli Neeme Kuningas ning dirigendiks Eri Klas. 2 Etenduse peaosatäitjateks olid Kristel Pärtna, kelle tegelaskuju ooperis oli Violetta Valéry ja Mernas Vitulskis, kes mängis külalissolistina Alfredo Germont'i. Lavastuses osales ka Rahvusooper Estonia koor ning Rahvusooper Estonia orkester. 3 Dirigenditöö oli enam kui fantastiline ning kogu etendust saatev muusika oli ka tänu sellele imeilus. Etenduse dirigent Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas. Ta on juhatanud enam kui sadat sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt. Eri Klas on olnud Estoniaga seotud alates 1965. aastast ning selles majas on ta juhatanud üle viiekümne ooperi. 4 Kristel Pärtna kehastas lavastuses Violetta Valéry'd. Tema hääle kõlavärv oli väga i
tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738. Händeli-aegne teatripraktika. 13. Prantsuse muusikateater 18. sajandi I poolel (kuni 1764). Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18
Cosi fan Tutte-Nii teevad kõik naised W.A.MOZARTI KOOMILINE OOPER Käsin vaatamas 17.oktoobril 2009 Cosi fan Tutte`i Rahvusooper Estonias. Osades olid: Aile Asszonyi-Fiordiligi,Donabell õde Helen Lokuta-Dorabella,Fiordiligi õde Rauno Elp-Guglielmo,Fiordiligi armastatu Oliver Kuusik-Ferrando,Dorabella armastatu Mart Laur-Don Alfonso,vana filosoof Kristina Vähi-Despina,teenijanna Loominguline juht ja peadirigent-Arvo Volmer Arvo Volmer on Eesti silmapaistvamaid dirigente, alustas oma dirigendikarjääri 1985. aastal Estonia teatris. Maailma konserdilavadel ja muusikateatris on Volmer leidnud korduvalt ja on juhatanud mainekaid orkestreid: BBC Phillharmonic(Manchester), City of Birmingham SO, Berliini Raadio SO,Sydney ja Melbourne`i sümfooniaorkestrid jt. On dirigeerinud oopereid ja ballette Moskva Suures Teatris, Soome RO-s jne. Alates 2004. aastast on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Tema heliplaadistuste seast
Lisaks on Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel „Con brio“ finaali. Heli on Rahvusooperi Estonia solist alates 2001. aastast. Heli Veskus on pälvinud mitmeid auhindu: Harjumaa teatripreemia, Eesti teatri aastaauhinna ja Georg Otsa nim. Preemia. Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist. Külalissolistina on Elp laulnud Oulu Linnateatri, Türgi Riigiooperi ja Läti Rahvusooperi lavadel. 2007. aastal pälvis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest.
pingsalt enam kuulata. Mulle meeldis, et orkester ei mänginud väga kõvasti ja lauljaid oli hästi kuulda. Hääled olid ka kõrvale ilusad kuulata. Peaosades olid näiteks Heli Veskus, kellel on olnud palju suuri rolle kuulsates ooperites (nt „Jevgeni Onegin“, „Trubaduur“). Talle on iseloomulik kõrge tämber ehk ta on sopran. Samuti Rauno Elp, kes on laulnud samuti väga paljudes kuulsates ooperites. 2007. aastal võitis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Tema hääl oli madal, kuigi selle kõla oli ülllatavalt meloodiline. Kõik dekoratsioonid ja riietused iseloomustasid väga hästi tollast aega ning sobisid. Inimestel olid lihtsad riided seljas, mis iseloomustasid ka sealseid elanikke. Laval oli tihti palju inimesi, mis võis ajada aeg-ajalt segadusse.
Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Donizetti ooperis ,,Lucia di Lammermoor". Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. 1990
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid