RENESSANSS, KLASSITSISM, ROMANTISM, KESKAEG (0)

RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika . Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju n�rgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud . Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid : MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul . MISSA -mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel v�ga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM -surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmeh��lne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad : Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD ( menuett , gavott, saraband , allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suursugusus. Kui renessanss oli vokaalmuusika aeg, siis barokk on pilli ehk insatrumentaalmuusika k6rgaeg. Eriti armastatuks sai orelimuusika ja keelpillimuusika -just siis valmisid uletamatu k6laga viiulid Amatil, Guarneril ja Stradivaril. Uued muusikavormid barokiajal: TANTSUSuIT -mitmeosaline pilliteos, kus osadeks erinevate maade ballitantsud. KONTSERT - 3-osaline teos barokkorkestrile ja uhele -kahele soleerivale pillile. CONCERTO GROSSO- 6kuni 8 osaline teos barokkorkestrile ja v2ikesele pilligrupile. OOPER -lavaline teos, kus tegevust ja tundeid antakse edasi muusika , laulu ja lavalise liikumise abil. ORATOORIUM -mitmeosaline teos koorile, laulusolistidele, barokkorkestrile ja jutustajale, kes lauldes k�neleb. KANTAAT -samuti mitmeosaline lavateos , aga luhem kui oratoorium. Teos koorile, solistidele ja barokkorkestrile. BALLETT - lavateos, kus tegevust ja tundeid antakse edasi muusika ja tantsu abil. Kuulsamad heliloojad: CLAUDIO MONTEVERDI (kirjutas maailma esimese ooperi) ANTONIO VIVALDI (tema kuulsaimaks teoseks on neljast viiulikontserdist koosnev teos � AASTAAJAD �) JOHANN SEBASTIAN BACH ja GEORG FRIEDRICH H�NDEL. KLASSITSISM 18.saj II pool- umbes 1825 Kui renessanss oli TASAKAALUKUSE, M6ISTUSP2RASUSE ajastu ja baroki ajal valitsesid tunded, emotsionaalne ulepaisutatus, siis KLASSITSISM on j2llegi m6istuse valitsemise aeg. Tasakaalu ja lihtsuse ajastu. Kujunes v2lja KLASSIKALINE SuMFOONIAORKESTER, sellisena on ta pusinud t2nap2evani. Kujunesid v2lja KLASSIKALISED MITMEOSALISED muusika- vormid, mida heliloojad t2nap2evani oma teoste loomisel kasutavad: SuMFOONIA-teos sumfooniaorkestrile, 4 osa: 1.kiire, 2.aeglane, 3.tantsuline (n2it.menuett) ja 4. kiire. Sarnase ulesehitusega on KEELPILLIKVARTETT , kus m2ngi- vad 2 viiulit , vioola ja tsello . 3-osalised on SONAAT (esitab soleeriv pill) ja INSTRUMEN- TAALKONTSERT (esitab soleeriv pill ja sumfooniaorkester). 1.osa kiire, 2.aeglane ja 3.kiire. Viini klassikud olid: JOSEPH HAYDN, WOLFGANG AMADEUS MOZART ja LUDVIG VAN BEETHOVEN ROMANTISM u.1825-1875 Taas valitsesid TUNDED! Levinud oli arusaam, et muusika peab inimestele millestki k6nelema. Seet�ttu muutus populaarseks PROGRAMMILINE MUUSIKA-heliteose aluseks oli mingi kirjandus-v�i kunstiteos , mille sisu pidi muusika edasi andma. Muusika abil kirjeldati muudki , n�iteks r�nnakuid (n�it.F. Liszti klaveriteos �R2nnuaastad�, kus ta �kirjeldab� muusikaliselt oma reisi Rooma ja � veitsi ). Armastatumaks seltskonnatantsuks sai valss . Keda kutsuti valsikuningaks? Uued muusikavormid: SuMFOONILINE POEEM-�heosaline teos sumfooniaorkest- rile. PROGRAMMILINE SuIT- mitmeosaline teos m6nele pilli- le v�i sumfooniaorkestrile, kus kujutataksegi siis mingi teose sisu v�i muud. Enne nimetatud Liszti teos �R2nnuaastad� ongi programmiline suit. Maailma kuulsaim programmiline suit on aga kindlasti E.Griegi teos �PEER GYNT �. Romantismi ajal s�ndis OPERETT . Esimese opereti �ORPHEUS P�6RGUS� kirjutas 1858.a Prant- susmaal J.Offenbach. HELILOOJAD-ROMANTIKUD olid: Niccolo Paganini , Franz Schubert , Robert Schumann , Frederic Chopin , Ferenz Liszt , Pjotr T�aikovski, Edward Grieg . Ooperiheliloojad Giuseppe Verdi ja Richard Wagner. Moodi l�ks RAHVAMUUSIKA kasutamine oma teostes. EESTIS oli 19. Saj. II pool rahvusliku 2rkamise aeg! Huvi hakati tundma meie maa ajaloo, rahvamuusika, rahvaluule vastu. 1861.a. ilmus meie eepos �KALEVIPOEG�, mille rahvamuis- tendite j�rgi seadsid kokku F.R. Kreutzwald ja F. Faelmann . 1869.aastal toimus Tartus Eesti I uldlaulupidu. Meie esimesteks heliloojateks olid Aleksander Kunileid, Karl August Hermann ja Miina H�rma. KESKAEG 10-14. sajand �HISKOND: V�im �hiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid n�us olema ka kuningad ja muud valitsejad . Kiriku m�ju ulatus ka kunsti ja muusika �le- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse p�hapilte ja p�hakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika p�hivormiks sai GREGORI KORAAL-see on �heh��lne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku -voogava viisiga . Ilmalikus muusikas tekkis R��TLILAUL- aadlikke, kes olid hea v�itluskunsti v�lja� ppega ,nimetati r��tliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. R�� tlid pidid oskama oma �s�damedaamile� laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga ( keelpill ). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli R�NDMUUSIKUD- nemad r�ndasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid