Barokk (1)

Barokk
17.saj – 18.saj I pool
Sõna „barokk” on pärit portugali keelest ( barocco – „lopergune pärl”). Barokk kasvas välja renessansist , oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides.
Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse , mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega.
Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm).
Uued jooned muusikas:

• Heakõlalise renessanss - muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat
  
• Muusikas kajastati inimlikke tundeid
  
• Tekkisid uued muusikaliigid: ooper , oratoorium, kantaat ; hakkas arenema ansambli- ja orkestrimuusika
  
• Kontsertlik muusika vajas õppinud pillimehi ja lauljaid – professionaalsed muusikud
  
• Eesmärgiks sai teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega
  
• Polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika
  

Muusika loomise aluseks sai barso continou (it.k. – „ katkematu bass”) tehnika. Bassipill (näiteks tšello) mängis bassimeloodiat ja harmooniapill (näiteks klavessiin või orel) saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id). Moodustasid barokktrio (trio tähendab kolme partiid ; pille rohkem).
Oluliseks pilliks nii ansambli- kui orkestrimuusikas sai viiul . (Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati , Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver.
Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega.
Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano .
Teatro San Cassiano
Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567- 1643 ) 1607.a. kirjutatud „Orpheus” on esimene ooperižantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana . Kirjutas ka rohkesti madrigale .
Claudio Monteverdi
Uued žanrid vokaal- instrumentaalmuusikas :

• Oratoorium – sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta
  
• Passioon – Kristuse kannatuslugu
  
• Kantaat – algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel
  

Uued žanrid instrumenaatlmuusikas:

• Soolokontsert – vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti
  
• Orkestrikontsert – ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi
  
• Concreto grosso – „suur kontsert” ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis
  
• Tantsusüit ( allemande , courante, sarabande , gigue)
  

Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel.
Tähtsamad heliloojad:
Itaalia – Antonia Vivaldi , Alessandro Scarlatti ja Arcangelo Corelli.
Prantsusmaa – Jean- Baptiste Lully
Inglismaa – Henry Purcell
Saksamaa – Heinrion Schütz ja Georg Philipp Telemann
Johann Sebastian Bach ( 1685 –1750)
Bach on üks kõigi aegade suurimaid heliloojaid.
Pärines suurest saksa muusikute suguvõsast Tüüringimaalt. Helikeel valdavalt polüfooniline ja seotud saksa kirikumuusikaga. Sündis 21.03.1685.a. Eisenachis. Esimesed muusikatunnid sai viiuldajast isalt. 10-aastaselt jäi orvuks ning teda kavastas vanem vend Johann Christoph , kes oli Ohrdurfi organist. Oma aja kohta sai Bach väga hea koolihariduse .
18-aastaselt alustas iseseisvat elu ning töötas elu jooksul organisti ja õuemuusikuna mitmes Saksa linnas. Elukäik jagatake 4 perioodi.
Kellena töötas
Tähtsamad teosed
Arnstadt (1703-1707)
Töötas linnaorganistina.
1705.a tegi õppereisi Lübeckisse, kus võttis tunde kuulsalt heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt.
Abiellus Maria Barbara Bachiga.

• Esimesed tähtsamad oreliteosed ja kirkukantaadid
  

Weimar (1708-1717)
Weimari hertsogi Wilhelm Ernsti juures õukonnaorganist ja kammermuusik; hiljem õukonnakapelli kontsertmeister.
Tutvus hertsogi noodikogus Vivaldi ja Couperini teostega, mis mõjutasid hiljem tema loomingut

• Parimad oreliteosed
  
• ( Tokaata ja fuuga d- moll ; Passacaglia c-moll)
  
• Vaimulikud kantaadid
  

Köthen (1717- 1723 )
Vürst Leopoldi juures õukapellmeister. Õukonnas ei hinnatud kirikumuusikat ning Bach kirjtuas peamiselt orkester - ja klavessiinimuusikat.
Esimene naine suri; abiellus Anna Magdalenaga.

• Parimad klaviirteosed (Inventsioonid; HTK I; „Anna Magdalena noodivihik ”)
  
• Kammermuusika
  
• Orkesterteosed ( 6 Brandenburgi kontserti)
  
• Ilmalikud kantaadid
  

Leipzig (1723-1750)
Thomaskiriku kantor ja linna muusikadirektor. Vastutas kogu muusikahariduse eest. 1729-1740 muusikaühingus „Collegium Musicum” juht. Loominguliselt kõige viljakam periood.
Elu lõpus jäi pimedaks .
Suri 28.07.1750

• Vokaalsed suurvormid (Johannes passioon, Matteuse passion ; Missa h-moll)
  
• Vaimulikud kantaadid
  
• HTK II
  
• Fuugakunst
  

Tempereeritud Klaviir – oktav jaotatud 12 pooltooniks, mis võimaldab kasutada kõiki 24 helistikku
HTK – Hästi Tempereeritud Klaviir
Inventsioon – polüfooniline muusikapala, milles on palju kasutatud imitatsiooni
Prelüüd - vaba ülesehitusega pala (eelmäng fuugale )
Fuuga – kindla ülesehitusega polüfooniline teos, mille aluseks on lühike ja meeldejääv teema; fuuga ülesehitus: ekspositsioon, töötlus, repriis
Tokaata - vaba ülesehitusega pala klahvpillidele
Passacaglia – variantsioonvorm, mille teema on põhiliselt bassis
Bachi loomingu iseloomustus:

• Kirjutas põhiliselt vaimulikku muusikat, see oli tema viis Jumalat teenida
  
• On polüfoonilise muusika suurmeister
  
• Teoste aluseks olid sageli saksa kirikulaulud (luteri koraalid )
  
• Armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeima meisterlikkuse tasemele
  
• Muusikas esines sageli tekstist tulenevaid kujundeid ja sümboleid