Muusika töö

Mets, Eliis

Muusika töö (0)

Põhikool - Muusika - Muusika

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Muusika töö
Ooper (lk.60):

Ooperiloomine algab sellest, et helilooja valib teda huvitava teema, peale seda pöördub libretisti poole, kes kirjutab ooperi süzee lahti libretoks (tekstiks). Libreto alusel asub lavastaja lavastust looma. Viimane töötab koos osatäitjatega. Tähtis osa on ka kunstnikul, kes loob lavakujunduse.

Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Tegevutik liigendub vaatusteks, mis jagunevad piltideks ja need omakorda stseenideks.

Helilooja peab valima enda jaoks huvitava teema, mida ta oskab hästi lahti mõtestada. Ta peab oskama ennast väga hästi väljendada, peab kindlasti olema uuemeelne ning teadma, mis rahvale peale läheb. Kõigele lisaks peavad tal olema muusikaalased teadmised.

Esimene ooper oli “Vikerlased”, autor oli Eevald Aava. Selle vahel on suur vahe, sest tol ajal said eestlased vähe informatsiooni sellest, mis mujal maailmas toimub ning ooperid ei levinud Eestisse kiiresti.

Eevald Aava- “Vikerlased”, Gustav Ernesaks - “Pühajärv”, Eino Tamberg- “ Raudne kodu”

Ooperilaulja ja poplaulja- ooperilauljad ei kasuta mikrofone ja seetõttu peab neil olema väga võimas hääl. Lisaks peavad ooperilauljad oskama ka näidelda, kuid poplauljatel seda vaja ei lähe.
Operett (lk.65):

Vaata vihikust!

Johann Strauss noorem- “Nahkhiir”, “Mustlasparun”, “Viini veri ”

Operett “ Silva ”
Muusikal (lk. 70):

Nad peavad oskama väga hästi laulda ja tantsida, sest nendel mõlemal on muusikalis oluline roll.

Muusikal erineb ooperist - lauljad ei laula ooperliku häälekooliga.
Muusikal erineb operetist- opereti peaosatäitjateks on enamasti kaks armastajapaari, kuid muusikalis juhitakse tähelepanu mingile probleemile.
Kõik on sarnased selle poolest, et kõik need moodustavad muusikateatri.

Sest nendest väldataikse ka filme, lisaks kuuleb neid laule radios, televisioonis ja kontsertidel.

Sest ta esines Tallinna lauluväljakul.

Olav Ehala- “Sabata krokodill”, Ülo Vinter - “Neli musketäri”
Ballett (lk.104)

Selles on ühendatud tants, muusika , kirjandus ja kujutav kunst .

Aluseks on kirjanduslik süzee. Koreograaf ja lavastaja kavandavad tantsud ja lavalise liikumise muusika alusel.

Sest ballet sündis Prantsusmaal.

Kindlasti peab inimene olema väga hea kehaehitusega ning ta peab olema väga painduv , et liigutusi korralikult välja teha. Aastate pikkuse trenniga saab soovitud vormi, mida peab koguaeg edasi harjutama.

Peamine rõhk on klassikalise tantsu eriomadustele. Peale traditsioonse täisprogrammi balletitantsija hariduses meie kooli kuuluvad ka mudilasklassid ja ettevalmistusklass, kus lapsi valmistatakse ette Tantsu- ja Balletikooli esimeseks klassiks, milles algavad korrapärased klassikalise tantsu treeningud (toimuvad 5 korda nädalas).

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Eliis Mets Õppematerjali autor

ooper muusika ballet lavastaja süzee helilooja

Sarnased õppematerjalid

odt

Muusikateater balett, ooper, operett, prantsusmaa, muusikal

Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused. Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitut kunstiliiki: kirjandust, muusikat, näitekunsti, kujutatavat kunsti ja tantsu. Ooperi muusika on lahutamatult seotud süzeega, mison teose sõnaliseks aluseks

Muusika

odt

Muusikateater

Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusika tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal. Balletil on palju eelkäijaid: antiikajastu tantsud, mida esitasid kutselised tantsijad miimid; keskaegsed tantsud, mida esitasid rändmuusikud; renessansiajastu õukonnaetendused.

Muusika

rtf

Ooper, operett ja muusikal

ooperile süźee lahti libretoks, s.o ooperi tekstiks. Helilooja ja libretisti tiheda koostöö tulemusena valmib ooperi partituur. Libreto alusel asub lavastaja partituuri järgides lavastust looma. Ta töötab osatäitjatega, leiab igale stseenile sobiva väljenduslaadi ja kujundab nii ooperi ühtseks lavalis- muusikaliseks tervikuks. Selles protsessis on tähtis osa ka kunstinikul, kes loob lavakujunduse. Ehkki muusika ja tekst on samad, võib just lavastaja ja kunstniku looming muuta ühe ja sama ooperi lavastuse eri teatrites vägagi erimeelseks. Ooperikoreograafia on üsna tänamatu valdkond, sest muu olulise kõrval jääb see sageli tähele. Ometi võib koreograaf olla abiks lavakuju füüsilise oleku loomisel, tegelasele sobiva kehahoiaku ja liigutuste vormimisel ning mõnikord ka lavastuse terviklikkuse kujundajana näiteks läbiva liikumisjoonise abil

Muusikaõpetus

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid