Liszt, Chopin, Wagner (0)

Ferenc Liszt (1811- 1886 )
Elu Kõikide aegade suurimaid klaverikunstnikke. Andekas helilooja , pedagoog , dirigent , muusika publitsist. Sündis saksakeelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Isa tegeles harrastusmuusikuna. Koolis lisaainena prantsuse keelt. Alustas 9a pianistina. Õppis algul Viinis hiljem Pariisis. 1861 kolis Rooma , sinna ka jäi. Looming lõi uue klaverimängu stiili. Armastab esineda valitud publiku ees. Püüdis klaveril edasi andda selliseid varjundeid, mis meenutasid orkestri pille. Klaverikõla muutus enneolematult värvikaks ja jõuliseks. Kirjutas 3klaveripalade tsüklit. „Rännuaastad“, ligi 40a kirjutas, 19 Ungari rapsoodiat , 2klaverikontserti, 2sümfooniat,(rapsoodia- vaba, rändav). Klaveripalad ilusa meloodia ja massiivsed. Parem käsi meloodiline, vasak kiire. Äärmuslikud kõlavõimalused võtab kasutusele, kasutades äärmuslikke heliregistreid. On ka kirjutanud vaimulikke teoseid: kandaate, missasid , oratooriumeid, 1reekviem.
Fryderyk Chopin (1810-1849)
Elu sündis Varssavi lähistel Želazovia Wolas. Isa päritolult prantslane, mõisas koduõpetaja, ema poolatar. Kogu muusika toetub nii prantsuse kui ka poola muusikale . Anne avaldus varakult. Võrreldud imelaps Mozartiga; juba 7a kirjutas onma esimese poloneese(tants), esimesed klaveritunnid eraõpetajatelt. 1823-26 õppis Varssavi Lütseumis. Vaimustas eriti rahvatantsude rütmid ja meloodiad. 1826 -29 õppis kompositsiooni Varssavi kõrgemas muusikakoolis. Pärast koolilõpetamist tahtis ta tutvuda teiste Euroopa maade muusikutega. Külastab Viini kus annab palju kontserte, saadab suur publiku menu . Kirjutab variatsioonid Mozarti teemale . 1831 sõitis Pariisi, kuhu jäi elulõpuni. Nii Liszti , Mendelssoni, Paganini jt. Lisztiga head sõbrad, kuigi üheala esindajad, innustavad teineteist, ei ole konkurendid. Väikevormide meister. Peamine elatusallikas klaveritundide andmine, Pariisi hinnatuim klaveri pedagoog. Sureb tuberkuloosi. Looming Puhtalt klaveri spetsiifika. Parandas pidevalt käsikirju, täiendas. Klaverimuusika tundlik, nõtke, nüansirikas, täis kaunistusi. Eelkõige oli väikevormide meister – etüüdid, tehnilised palad, prelüüdid, nooturnid, valsid, poloneese’,  masurkad, ballaadid , ekspromptid, 2klaverikontserti, u 20 soololaulu.
Richard Wagner
Elu sündis Leipzigis, juba varakult huvitus kirjanduse ja teatri vastu ja proovis ka ise näidendeid kirjutada. 1830 asus ta muusikat õppima Leipzigi ülikool. Sellel perioodil loomingus on tunda Beethoveni ja Mozarti mõjusid. 1832 kirjutas ta oma esimese ooperi( libreto )- žanr mis kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötades koolmeistrina Würtsburgis ja muusika direktorina Magdeburgis. Tutvustab ooperi heliloojate loominguga, mis mõjutavad hiljem tema teoseid. 1837 -39 töötas kapellmeistrina Riias, kus dirigeeris nii oopereid kui ka sümfooniakontserte. Järgnesid aastad Londonis, Pariisis ja Berliinis. Valmis tema esimene püsivalt ooperilavadele jäänud ooper „lendav hollandlane “ ning alustas teise väljapaistva ooperi „Tannhäuser“ kirjutamist. 1843 töötas Dreesteni ooperiteatri kapellmeistrina.1861 naastes kodumaale. Ta oli juba ammu unistanud  ideaalsest ooperimajast ja 1876a avatigi Wagneri pooldajatest loodud seltsi toetusel Bayreuth’is spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperi-muusikamaja. Avamiseks etendati suurejooneline ooperitetraloogia “Nibelungide sõrmus“. Looming Wagner oli 19saj suurim ooperireformaator. Tema ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad ., mis ei jagunenud mitte numbriteks vaid stseenideks. Paljud ooperid põhinerid saksa ja skandinaavia eeposte legendidel ja müütidel(libretod kirjutas ise). Harmoonias oli tal suurteks eeskujudeks Liszt: kromantismid ja pingelised kooskõlad viisid Wagneri puhul juba tonaalsuse kadumiseni. Erakordselt võimas oli ta orkester - tavalisest 4*’ne, suur oli vaskpuhkpillide osatähtsus.