Presidendikõne analüüs (2)

Vabariigi Presidendi 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne analüüs
Nimi
Grupp
Minu analüüsi teemaks on T. H. Ilvese 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne. Presidendi tervituskõne on suunatud kogu Eesti rahavale ja ka eestlastele väljaspool Eestist. Kõne lauseehitus on väga lihtne ja arusaadav. Puuduvad keerulised laused koos võõrsõnadega. Üks põhjusi, miks inimene sellest kõnest niivõrd hästi aru saab on Ilvese toodud näited. „Liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu“, „aprilliöö meenutused“, „hinnatõus“, „krooni üleminek eurole“, raha investeerimine“. Need on kõik sündmused, mis aitavad inimesel aru saada kõne sisust. Kuna olen ise nende sündmuste keerises, siis need näited aitavad paremini mõista, mida President öelda tahab.
Tervituskõnes on President kasutanud ka veenmisvõtteid. Näited tekstist: „Me teame täna, et korda ja stabiilsust saame Eesti riigis tagada ainult koos demokraatia, sõna- ja arvamusvabadusega. Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame oma liitlaste ja sõprade kõrval“. „Ärme usu neid, kes täna kriisi ja krahhi kuulutavad. Nad liialdavad ja eksivad, eksitavad ja hirmutavad. Neil pole õigus. Edaspidi kasvab Eesti majandus tasakaalukamalt“. „Oma raha on meid hästi teeninud . Ning teenib hästi edasi ka siis, kui me ta mõne aasta pärast euro kuube rüütame“. „Võtkem siis majanduse praegust olukorda kui uute sihtide seadmise ja järele mõtlemise aega“. „Eesti suudab oma majandust ümber korraldada. Eesti homse majandusedu eeldused on olemas“.
Kõnes kasutatud retoorilised vahendid:
Hüperbool – „liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus“, „nagu me ei küta suvel tuba, et talvel soojem oleks, nii ei vea ka jõuluaegse kõhutäiega jaanini välja“, „kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid“, „hetke pärast – kui õu lööb heledaks ja kõlavaks ilutulestiku paukudest – pidage väike paus “, “hädakuulutajate juttudest omakasu noot “, „kroon on täna ja on homme euro rahvuslikus kuues“.
Allusioon – „Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes, Jaan Kross“.
Alliteratsioon – „kallid kaasmaalased“, „tööelus tänasest tõhusama“, „ elagu Eesti“. „algaval aastal“.
Metafoor – „liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus“
Võrdlus – „Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame oma liitlaste ja sõprade kõrval“, „täna on tark mõista, et nagu kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid, ei saanud hiljuti kõigist ka kinnisvaraarendajaid“, „seega tahetakse tekitada usaldamatust oma riigi tuleviku suhtes. Täpselt nii, nagu paari aprilliöö keskne eesmärk seisnes hirmu ja ebakindluse tekitamises“.
Retooriline küsimus – Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes, Jaan Kross: „Kui palju on Euroopa rahvaste seas üha veel rahvaid rahuldamatute või isegi täiesti väljavaateta omariikluse pretensioonidega?“.
Sõnatrio – „armas Eesti rahvas“, „hea Eesti rahvas“.
Kordus – „Südames ja mõtetes. Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes“.
Antitees - „kodus ja kaugel“
Kõnes ära toodud ka fakte, mis eelkõige meeldivad neile, kes otsivad ja tahavad neid kuulda. Näiteks: „Siin, Eesti Panga saalis, astus 24. veebruaril 1918 ametisse Eesti Vabariigi esimene valitsus“, „Algavaks aastaks oodatav viie- või kuueprotsendiline majanduskasv “, „Eesti krooni kurss püsib. See otsus sai tehtud juba 15 aastat tagasi, kui Eesti valis oma rahasüsteemi“.
Presidendi kõnet oli minul väga lihtne ja huvitav lugeda, kuna elan sündmustes sees, mida ta näitena tõi ja minu jaoks oli kõik arusaadav. Uusaasta tervituskõne peabki olema lihtne ja arusaadav ka tavainimesele. Kuna ma ei ole ühtegi Ilvese kõnet kuulnud /lugenud, siis minu jaoks oli väga positiivne tervitus. Arvasin, et on keerulisem ja rohkete võõrsõnadega.